2-19-124863/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-19-124863

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Määruse tegemise aeg ja koht

27. veebruar 2020, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-124863

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi Sergei Pleškovi

vastu 1545,08 euro ja lisanduva viivise nõudes

Menetlustoiming

hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (rk 11919806;

asukoht Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn), esindaja

Marjana Šestel, e-post marjana.sestel@plusplus.ee;

kostja Sergei Pleškov (ik XXX; elukoht XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta menetlusse võtmata Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi Sergei Pleškovi vastu

1545,08 euro ja lisanduva viivise nõudes.

2. Jätta menetluskulud Aktsiaselts PlusPlus Capital kanda.

Määrus toimetada kätte hageja esindajale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest alates (TsMS § 372 lg 5, § 661 lg 1, 2).

ASJAOLUD

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 10.09.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse võlgnikult Sergei Pleškovilt (kostja) 1483 euro (põhinõue

1327,91 eurot ja kõrvalnõuded 155,09 eurot) ning lisanduva viivise saamiseks. Kohtunikuabi

lõpetas 07.02.2020 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses, kuna kostjale ei õnnestunud makseettepanekut

mõistliku aja jooksul kätte toimetada.

2. Kohus jättis 10.02.2020 määrusega hageja hagi käiguta ning määras talle tähtaja 14 päeva

määruse kättetoimetamisest alates järgmiste puuduste kõrvaldamiseks: nõuetekohase

hagiavalduse esitamiseks, milles muuhulgas on märgitud hagi aluseks olevad asjaolud ja

põhjendatud hagi esitamist Tartu Maakohtule, arvestades sealhulgas rahvusvahelise

kohtualluvuse sätteid; tõendite ja esindaja esindusõigust tõendava dokumendi esitamiseks

ning täiendava riigilõivu tasumiseks.

3. 25.02.2020 esitas hageja oma nõude hagiavalduse vormis, kuid kohtualluvuse põhjendust

hageja selles ei esitanud.

KOHTU SEISUKOHT

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 75 lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud

kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule.

Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. TsMS § 70 lg 1 järgi

rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohus.

5. Kohus leiab, et hagi ei allu Eesti kohtule ja hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb

keelduda.

Maksekäsu kiirmenetluse avalduse, hagiavalduse ning hagile lisatud XX.XX.XXXX

osamaksetega tasumise müügilepingu nr XXX kohaselt on kostja elukohaks XXX.

Hagimenetlusse üleandmise määrusest nähtuvalt ei ela kostja sellel aadressil alates

13.12.2018. Rahvastikuregistri andmetel oli viidatud aadress kostja elukohaks alates

25.10.2018 kuni 12.12.2018, seega on XXX aadress kostja elukohana kehtetu. Alates

01.01.2019 rahvastikuregistris kostja elukoha kohta andmed puuduvad. Viimasena

registreeritud elukoht oli kohaliku omavalitsuse täpsusega XXX. Kostja lisa-aadressiks on

10.12.2018 seisuga märgitud XXX, kuid menetluses 2-19-112142 on viidatud korteri omanik

24.04.2019 kinnitanud kohtule, et kostja ei ela sellel aadressil. Rahvastikuregistris on kostja

lisa-aadressiks 29.10.2018 seisuga märgitud XXX. Menetluses 2-19-112142 on kostja tütar

30.07.2019 kinnitanud, et isa elab XXX, kuid aadressi ei oska öelda. Kostja ei ole e-

maksuametist

nähtuvalt

saanud

kunagi

Eesti

Vabariigis

maksustatavat

tulu.

Kinnistusraamatus, liiklusregistris, täitemenetluse registris ja kohtute infosüsteemis ei ole

kostja kohta täiendavaid andmeid. Kostja ei ole antud menetluses vastanud e-postiaadressidele

XXX, XXX, XXX ja XXX saadetud kirjadele. Kostja on küll äriregistri andmetel XXX

juhatuse liige, kuid ettevõttes majandustegevus eelduslikult puudub – viimane majandusaasta

aruanne on esitatud 2017. aasta majandusaasta kohta ja ettevõttel on alates 20.11.2018

maksuvõlg summas 15 171,77 eurot. Osaniku Alexander Alimovi XXX Andrey Alimov on

menetluses 2-19-112142 kinnitanud kohtule, et kostja ostis firma tema XXX, kuid ei ela

ettevõtte asukoha aadressil XXX.

Arvestades eeltoodud kostja elukoha kohta kogutud andmeid kogumis, leiab kohus, et kostjal

puudub käesoleval ajal Eesti Vabariigis elukoht. Kuna kohtul ei ole õnnestunud tuvastada

kostja seotust Eestiga, millest järeldada, et kostja tegelik elukoht on Eestis, lähtub kohus

kogutud andmetest ja kostja XXX Anastassija Pleškova 30.07.2019 kohtule antud kinnitusest,

et kostja elab XXX. Ainuüksi asjaolu, et maksekäsu kiirmenetluses ei õnnestunud kostjale ka

XXX aadressil dokumente mõistliku aja jooksul kätte toimetada, ei anna kohtu arvates alust

järelduseks, et kostja tegelik elukoht on Eestis. Käesolevalt ei ole dokumentide kätte

toimetamata jätmise põhjuseks märgitud, et aadress teadmata või adressaadi elu- või asukoht

teadmata, vaid dokumendid on tagastatud hoiutähtaja möödumisel.

6. Kuigi kostja elukoht on XXX, ei kuulu käesoleval juhul kohtualluvuse määramisel

kohaldamisele Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta

tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades, kuivõrd õigusabileping kohalduks juhul, kui kostja

oleks XXX kodanik. Rahvastikuregistri andmetel on kostja aga Eesti Vabariigi kodanik.

12.12.2012 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning

kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades art 6 lg 1 kohaselt

tehakse juhul, kui kostja alaline elukoht ei ole üheski liikmesriigis, liikmesriigi kohtute

pädevus kindlaks iga liikmesriigi oma õiguse kohaselt, kui art 18 lg-st 1, art 21 lg-st 2 ning

art-test 24 ega 25 ei tulene teisiti. Kuna määruse nr 1215/2012 viidatud sätetest ei tulene antud

juhul teisiti, tuleb kohtualluvus määrata TsMS-i alusel.

TsMS § 79 lg 1 järgi võib füüsilise isiku vastu esitada hagi tema elukoha järgi. Kohus on

eespool tuvastanud, et kostjal puudub Eestis elukoht ja et kostja elab XXX. Tsiviilasi ei allu

seega üldise kohtualluvuse kohaselt Eesti kohtule. Hageja ei ole TsMS § 363 lg 4 järgi

põhjendanud, et peale üldise kohtualluvuse kohalduks muu kohtualluvus. Hageja ei ole ka

selgitanud, miks antud asi võiks alluda Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale.

7. Vastavalt TsMS § 371 lg 1 p-le 2 ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu

sellele kohtule. TsMS § 372 lg 4 sätestab et, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse

võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja

menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. TsMS § 372 lg-st 6 tuleneb, et kui

kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et

avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.

8. Eeltoodud kohtu põhjendustel tuleb Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi Sergei Pleškovi vastu

1545,08 euro ja lisanduva viivise nõudes Tartu Maakohtu menetlusse võtmisest keelduda.

9. TsMS § 173 lg-test 1, 2 ja 4 ning § 168 lg-st 1 juhindudes jätab kohus menetluskulud

hageja kanda.

10. Hageja on 25.02.2020 tasunud täiendava riigilõivu 170,96 eurot. TsMS § 150 lg 1 p 2 ja

lg 4 alusel on hagejal õigus taotleda kohtult antud tsiviilasjas tasutud täiendava riigilõivu

170,96 eurot tagastamist, esitades riigilõivu tagastamiseks vastava avalduse ja näidates ära,

kellele ja millisele kontole riigilõivu tagastamist taotletakse.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik