2-19-20913/10 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht

27. veebruar 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-19-20913 Tsiviilasi A.A. hagi I.D. vastu elatise väljamõistmiseks Kaebuse liik A.A. määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja: A.A. (hageja), ik XXXXXXXXXXX; esindaja M.D.

RESOLUTSIOON

1. Saata riigi õigusabi taotlus maakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Rahuldada määruskaebus osaliselt. Edasikaebamise kord Määrust ei saa vaidlustada. ASJAOLUD JA MAAKOHTU SEISUKOHT

1. Tartu Maakohtu menetluses on A.A. (hageja) hagi I.D. (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks. 27.01.2020 esitas hageja (esindaja kaudu) kohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks tsiviilasjas. Taotluse kohaselt vajab hageja advokaati, kuna ta ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu õigusabikulusid tasuda.

2. Maakohus jättis 3. veebruari 2020 määrusega riigi õigusabi taotluse rahuldamata. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 sätestab riigi õigusabi andmisest keeldumise alused. RÕS § 7 lg 1 p 1 järgi riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.

Maakohtu põhjenduste kohaselt puudub hagejale riigi õigusabi andmiseks vajadus. Hagiavaldus on asjas juba koostatud ja kohtule esitatud. Selles on selgelt väljendatud hageja nõue ja esitatud hagi aluseks olevad faktilised asjaolud ning põhjendused. Seega on hageja võimeline antud tsiviilasjas isiklikult ilma advokaadi abita osalema. Kuna tegemist on lapse huve puudutava vaidlusega, on kohtul asja lahendamisel tavapärasest suurem roll, sh kohustus omal initsiatiivil välja selgitada kõik lapse huve mõjutavad asjaolud. Kuivõrd esineb riigi õigusabi andmisest keeldumise alus, siis puudub kohtul vajadus kontrollida, kas taotleja majanduslik seisund vastab RÕS § 6 lg 1 sätestatud tingimustele.

MÄÄRUSKAEBUS

3. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse. Määruskaebuse kohaselt ei ole M.D. võimeline hagejat esindama, kuna ta ei valda riigikeelt ja tema parem silm ei näe, mispärast ei saa ta esindajana kirjalikke dokumente koostada.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi rikkumise tõttu tühistada TsMS § 667 lg 2 alusel ja saata riigi õigusabi taotlus maakohtule uueks läbivaatamiseks.

5. Maakohus ei analüüsinud, kas riigi õigusabi taotles hageja esindaja (isa) või hageja (laps). Seda ei ole võimalik taotlusest üheselt aru saada. Hageja esindajal (isal) ei ole RÕS § 4 lg

3 p 4 järgi õigust riigi õigusabi saada, kuna seda osutatakse vaid isiku esindamiseks, kes on menetlusosaline. Lapsel on õigus saada riigi õigusabi mh TsMS § 219 lõikes 1 ja 2 sätestatud juhtudel. Kooskõlas TsMS § 219 lg 5 teise lausega ei kontrolli kohus lapse huvide kaitseks esindaja määramise korral täiendavalt riigi õigusabi saamise eeldusi. Maakohus rikkus menetlusnormi sellega, et ei selgitanud välja, kes riigi õigusabi taotles ja juhul, kui seda taotles hageja, siis kas hagejal on õigus riigi õigusabi saada TsMS § 219 lõikes 1 ja 2 sätestatud alustel. Taotluse uuel läbivaatamisel tuleb need puudused kõrvaldada ja otsustada riigi õigusabi andmine.

Ringkonnakohus märgib, et maakohus jättis tähelepanuta ka selle, et kostjal on menetluses õigusteadmistega esindaja, samuti on küsitav, kas hageja seaduslik esindaja oskab piisavalt eesti keelt, mispärast võivad tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvid jääda piisava kaitseta. Elatise nõuet menetletakse hagimenetluses, mida ei saa menetluslikult võrdsustada hagita menetlusega.

6. Menetlusabi taotlusega (sh riigi õigusabi taotlusega) seotud määruskaebuse menetlemise menetluskulusid ei hüvitata (TsMS § 191 lg 3).

Andra Pärsimägi /allkirjastatud digitaalselt/