2-19-122001/10 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. veebruar 2020, Pärnu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-122001

Tsiviilasi

Osaühingu Aktiva Finants hagi H. P. vastu

võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

241,95 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood:

10746479; asukoht: A.Weizenbergi tn 20, Kesklinna

linnaosa,

Tallinn,

Harju

maakond)

lepinguline

esindaja Maarja Radziwill (e-post jurist@julianus.ee)

Kostja: H. P. (isikukood: xxxxxxxxxxx elukoht

hagiavalduses: xxxxxxxx xxx x-x, xxxxxxxa xxxx,

xxxxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx; tegelik elu- ja

viibimiskoht teadmata, menetlusdokumendid kätte

toimetatud avalikult)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista H. P.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks Elisa Eesti AS-i ja kostja vahel

08.05.2015 sõlmitud liitumislepingu nr 3836154 ja 22.08.2015 sõlmitud liitumislepingu

nr 4063644 alusel koostatud arvetest nr 2019788901, 2020042041, 2020295373 ja

2020587099 tulenev võlgnevus kokku 212,09 eurot (millest 186,32 € põhivõlgnevus,

25,77 € põhivõlalt perioodi eest 19.02.2017 kuni 11.11.2019 sissenõutavaks muutunud

viivis).

3. Välja mõista H. P.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks sissenõutavaks muutunud

viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 186,32 eurot) alates 12.11.2019 kuni otsuse

tegemiseni, so kuni 25.02.2020 k.a summas 4,32 eurot.

4. Välja mõista H. P.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks viivis arvestatuna võla

põhiosalt (s.o 186,32 eurot) alates 26.02.2020 kuni põhivõla täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras (so otsuse tegemise seisuga 8% aastas).

5. Jätta rahuldamata Osaühingu Aktiva Finants nõue H. P. vastu sissenõutavaks

muutunud viivise eest summas 14,90 eurot.

Tsiviilasi nr: 2-19-122001

2 (6)

6. Jätta menetluskulud 93,44% ulatuses H. P. kanda ja 6,56% ulatuses Osaühing Aktiva

Finants kanda.

7. Määrata Osaühingu Aktiva Finants põhjendatud ja vajalike menetluskulude

suuruseks 155 eurot (millest 75 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 80 eurot

lepingulise esindaja tasu) millest 145,42 eurot mõista H. P.lt Osaühingu Aktiva Finants

kasuks välja.

8. Väljamõistetud menetluskuludelt on H. P. kohustatud tasuma Osaühingule Aktiva

Finants viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni

9. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

10. Toimetada kostjale H. P.le tagaseljaotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg-d 3 - 5).

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30

päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2). Kohtuotsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15

päeva möödumisel otsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast

(TsMS § 317 lg 5). Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule

viimiseks vajalik (TsMS § 416 lg 2), sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon

tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT:

EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X)

Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-

s, märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi.

Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS §

442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-

2-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11).

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Tsiviilasi nr: 2-19-122001

3 (6)

MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD

1. Osaühing Aktiva Finants esitas 14.08.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult H. P.lt 294,95 euro saamiseks. Kohus tegi 03.09.2019 makseettepaneku, mida ei

õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 17.10.2019 kohus lõpetas maksekäsu

kiirmenetluse ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Pärnu Maakohus jättis 21.10.2019 määrusega hagiavalduse käiguta, kohustades hagejat

esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis; tasuma täiendavalt

riigilõivu vastavalt hagi esitamise viisile ja esitama kohtule riigilõivu tasumist kontrollida

võimaldavad andmed; teatada kohtule kostja andmed, mis võimaldaksid kostjale

menetlusdokumente kätte toimetada.

3. Osaühing Aktiva Finants esitas 11.11.2019 hagiavalduse H. P. vastu põhivõlgnevuse 186,32

euro, sissenõutavaks muutunud viivise 40,67 euro nõudes ja viivised alates 12.11.2019 kuni

põhinõude 186,32 euro täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv 75 eurot ning hageja

õigusabikulud 240,00 eurot.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Elisa Eesti AS ja kostja H. P. 08.05.2015 liitumislepingu nr

3836154 ja 22.08.2015 liitumislepingu nr 4063644, milledega kohustas Elisa Eesti AS

pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest

vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Elisa Eesti AS on endale võetud

kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja ei ole

tasunud temale Elisa Eesti AS poolt esitatud arveid nr 2019788901, 2020042041, 2020295373

ja 2020587099. Elisa Eesti AS loovutas 15.01.2019 oma nõude kostja vastu hagejale. Hageja

arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid alates viimase arve maksetähtajale järgnevast

kuupäevast 19.02.2017 kuni hagiavalduse koostamise kuupäevani 11.11.2019 VÕS § 113 lõike

1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Juhul kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtaja

jooksul, siis palub hageja rahuldada hagi tagaseljaotsusega ilma kohtuistungit korraldamata.

4. Pärnu Maakohus võttis 03.12.2019 hagiavalduse menetlusse. Kostjale toimetati

hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte avalikult, avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded

(teadaande number 1566972). Avalikult kättetoimetatuks loetakse dokument 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Selles asjas

avaldati hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse väljavõte 08.01.2020. Seega dokumendid

loetakse kostjale kättetoimetatuks 24.01.2020 ning kostjale vastamiseks määratud 28-päevane

tähtaeg lõppes 20.02.2020 kell 24:00. Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus

lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu

määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid

asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse

lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

6. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus TsMS § 407 lg 1 alusel koostoimes sama

paragrahvi lg-ga 6 hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses

õiguslikult põhjendatud.

7. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel

subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise

Tsiviilasi nr: 2-19-122001

4 (6)

otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja

on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14).

Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui

tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17).

8. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt

omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded kohtu hinnangul täies ulatuses õiguslikult

põhjendatud. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue

sideteenuse lepingutest elektroonilise side seaduses (ESS) §-s 91 sätestatud ja võlaõigusseaduse

(VÕS) § 208 mõistes. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele

täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. ESS

§ 96 lg 1 p 4 ning 08.05.2015 ja 22.08.2015 sõlmitud liitumislepingute nr 3836154 ja 4063644

kohaselt on kostja kohustatud tasuma talle osutatud teenuse eest tasu. Kostja ei ole täitnud Elisa

Eesti AS-ga sõlmitud lepingust tulenevaid rahalisi kohustusi. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et

kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg

1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Hageja on nõuded omandanud loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib

võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või

osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude

loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.

Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab hageja nõude põhivõlgnevuse kogusummas 186,32 euro

väljamõistmiseks kostjalt.

9. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb

tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hageja ei ole

hagides esitanud asjaolusid, milliste alusel peaks või saaks kohus asuda seisukohale, et tegemist

ei olnud tarbijalepinguga. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse

kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 101 lg 2

esimene lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või

koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt

kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt

tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113

lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis),

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks

loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti

aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär,

loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui

kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta

kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane

intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud

teisiti. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava intressimäära

alusel avaldatud intressimäär perioodil 01.07.2016 kuni käesoleva otsuse koostamiseni on

0,00%.

Hagiavalduse kohaselt hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid alates viimase arve

maksetähtajale järgnevast kuupäevast 19.02.2017 kuni hagiavalduse koostamise kuupäevani

11.11.2019. Hagiavalduse asjaoludest nähtuvalt oli viimase arve (arve nr 2020587099)

tasumise tähtaeg 18.02.2018 seega on hageja arvestanud viivise perioodi 1 aasta võrra enam.

Sissenõutavaks muutunud viivis põhinõude 186,32 euro puhul on 25,77 eurot järgmise

arvestuse kohaselt:

Tsiviilasi nr: 2-19-122001

5 (6)

Võlaperiood

%

aastas

% päevas

Summa

päevas

Perioodis

päevi

Perioodi

summa

19.02.2018-30.06.2018

0,021918

0,040837

5,390484

01.07.2018-31.12.2018

0,021918

0,040837

7,514008

01.01.2019-30.06.2019

0,021918

0,040837

7,391497

01.07.2019-11.11.2019

0,021918

0,040837

5,472158

Kohus rahuldab hageja nõude sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmiseks kostjalt

osaliselt summas 25,77 eurot. Sissenõutavaks muutunud viivise summas 14,90 eurot jätab

kohus eeltoodud põhjendustel rahuldamata. Tulenevalt hageja nõudest ja TsMS § 367 mõistab

kohus viivise alates 12.11.2019 kuni otsuse tegemiseni välja kindla summana, so 4,32 eurot

(186,32 x 8% / 365 kp x 50 kp perioodi eest 12.11.2019-31.12.2019 + 186,32 x 8% / 366 kp x

56 kp perioodi eest 01.01.2020-25.02.2020 k.a) ning alates 26.02.2020 protsendina VÕS § 113

lg-s 1 teises lauses sätestatud määras, so lahendi tegemise ajal 8% aastas.

10. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud

ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon

ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses.

Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 75 eurot,

kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.

11. Hageja taotleb lisaks riigilõivule õigusabikulu hüvitamist summas 240 eurot. Kohus selgitab

hagejale, et TsMS ei näe ette menetluskuluna õigusabikulusid, TsMS § 144 p 1 ja § 175 lg 1

kohaselt on hüvitatavaks kuluks üksnes lepingulise esindaja kulud. Hagiavaldusele lisatud

menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja poolt esindajale makstud tasu 240 eurot (ilma

käibemaksuta) ning Julianus Inkasso OÜ osutab teenust 120 eur/h ilma käibemaksuta.

Riigikohus on 06.05.2015 lahendi p-s 14 asjas 3-2-1-4-15 asunud seisukohale, et kohus teeb

kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates

eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust. Üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu

suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid

avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus

proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul

olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu

ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise

menetlusosalise

menetluskulu.

Tsiviilasja

hinnast

suuremas

ulatuses

menetluskulu

väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure

mahu puhul.

Kohus leiab, et esindaja ajakulu 2 tundi (1 tund = 120 €) ja summas 240,00 eurot ei ole selles

asjas põhjendatud ega vajalik. Asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole

toimunud. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu selles asjas 1 tundi. Kohus leiab,

et hagejaga mitte-advokaadist esindaja tasumäär 120 eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus

on küll varasemates lahendites pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 120 eurot nii koos

käibemaksuga kui ka ilma ja ka 147,49 eurot, kuid kohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi

tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest

tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate

Tsiviilasi nr: 2-19-122001

6 (6)

puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Senises kohtupraktikas

on juristide osutatud õigusteenuse hinnad üldjuhul vahemikus 60-100 eurot tunnis, millele

vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud.

Arvestades asja sisu peab kohus põhjendatud tasumääraks 80 eurot/tunnis, mistõttu kuuluvad

hageja lepingulise esindaja kulud hüvitamisele kokku 80 eurot (1 h x 80 €). Lepingulise esindaja

arve on esitatud ilma käibemaksuta.

12. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus rahuldas hagi osaliselt, 93,44% ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest

144,83 eurot kostja kanda ja ülejäänud menetluskulud hageja enda kanda. Kohus jätab kostja

kanda tema enda võimalikud kulud, kostja ei ole faktiliselt menetluses osalenud ning

eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud.

13. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Talu

Kohtunik