2-19-16451/3 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Kohtumääruse

teatavakstegemise aeg ja koht

26. veebruar 2020 Tallinn, Lubja 4

Tsiviilasja number

2-19-16451

Kohtuasi

Tallinn, Anni tn 5, Arbu tn 11//13, Arbu tn 14, Arbu tn 5,

Arbu tn 7//9, Kivila tn 16//18, Kivila tn 4//6, Mahtra tn

24//26, Mahtra tn 72//Raadiku tn 7, Pikri tn 5, Raadiku tn 1

korteriühistu avaldus V S vastu võlgnevuse ja viivise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

936,76 eurot

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: Tallinn, Anni tn 5, Arbu tn 11//13, Arbu tn 14,

Arbu tn 5, Arbu tn 7//9, Kivila tn 16//18, Kivila tn 4//6,

Mahtra tn 24//26, Mahtra tn 72//Raadiku tn 7, Pikri tn 5,

Raadiku tn 1 korteriühistu (registrikood 80070977; asukoht

xxx),

lepinguline

esindaja

Jaan

Brikker

(e-post

brikker@hot.ee)

Puudutatud isik: V S (isikukood xxx; elukoht xxx)

Resolutsioon

1. Tallinn, Anni tn 5, Arbu tn 11//13, Arbu tn 14, Arbu tn 5,

Arbu tn 7//9, Kivila tn 16//18, Kivila tn 4//6, Mahtra tn

24//26, Mahtra tn 72//Raadiku tn 7, Pikri tn 5, Raadiku tn

1 korteriühistu avaldus V S vastu võlgnevuse ja viivise

väljamõistmiseks rahuldada

2. Välja mõista V Slt põhivõlg 843,20 eurot (kaheksasada

nelikümmend kolm eurot ja 20 senti), sissenõutavaks

muutunud viivis perioodi 14.11.2018-13.10.2019 eest

26,11 eurot (kakskümmend kuus eurot ja 11 senti) ning

viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

summalt 843,20 alates 22.10.2019 kuni kohustuste

kohase täitmiseni

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud täies ulatuses puudutatud isiku

kanda

2. Mõista V Slt välja Tallinn, Anni tn 5, Arbu tn 11//13,

Arbu tn 14, Arbu tn 5, Arbu tn 7//9, Kivila tn 16//18,

Kivila tn 4//6, Mahtra tn 24//26, Mahtra tn 72//Raadiku

tn 7, Pikri tn 5, Raadiku tn 1 korteriühistu kasuks

menetluskulud 373 (kolmsada seitsekümmend kolm)

eurot ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses summalt 373 eurot alates määruse jõustumisest

kuni täitmiseni

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul

alates määruse kättetoimetamisest

Avaldaja nõue

1. Avaldaja palub kohtule esitatud avalduses välja mõista V Slt korteriomandiga seonduvate

majandamiskulude ja kommunaalteenuste võlgnevus perioodi november 2018 kuni

september 2019 tasumata arvete eest summas 843.20 eurot, arvestatud ja tasumata viivised

perioodil 14. novembrist 2018 kuni 13. oktoober 2019 summas 26.11 eurot, kokku 869,31

eurot ning viivis põhinõudelt 843.20 eurot lähtudes VÕS § 113 lg 1 teises lauses kehtestatud

viivisemäärast alates avalduse esitamisest 22.10.2019 kuni põhinõude täitmiseni.

Avalduse asjaolud

2. Avalduse kohaselt on puudutatud isik korteriomandi xxx omanik. Puudutatud isikule kuulub

1-toaline korter üldpinnaga 32,5 m2. KÜ Masti põhikirja punkt 2.1 kohaselt kuuluvad

korteriühistu koosseisu kõik ühistu nimes sisalduvate kinnistute elamute korteriomanikud,

mille järgi puudutatud isik kuulub korteriomanikuna samuti korteriühistu Masti liikmete

hulka.

3. Puudutatud isik ei ole tasunud korteriühistu majandamiskulude ja kommunaalteenuste eest.

Põhivõlgnevus koosneb perioodi november 2018 kuni september 2019 esitatud ja tasumata

arvetest. Seisuga 21.10.2019 moodustab sissenõutav põhivõlgnevus korteriühistu ees 843,20

eurot, millele lisanduvad viivised 26,11 eurot. Põhivõlgnevus 843,20 eurot koosneb

järgnevatest kululiikidest: halduskulud 23,21 eurot, majade korrashoid 54,85 eurot,

hooldusremont 25,41 eurot, kindlustus 3,63 eurot, remondimaks 121,92 eurot, prügivedu

19,22 eurot, üldelekter 6,21 eurot, küte 261,41 eurot, vesi ja kanalisatsioon 183,04 eurot ning

vee soojendamine 144,30 eurot.

4. KÜ Masti juhatuse protokollilise otsusega 28.03.2018 on majandamiskulude võlgnevustele

ühistu poolt kehtestatud viivisemääraks 0,02% päevas ning viivis hakatakse arvestama

sarnaselt varasema ühistusisese korraga arve esitamise kuu ülejärgneva kuu esimesest

päevast. Viivis on arvestatud 2018 aasta septembri kuni 2019 aasta augusti arvetelt alates

14.11.2018 kuni 13.10.2019 summas 26,11 eurot.

5. Kohus võttis avalduse 19.11.2019 määrusega hagita asjana menetlusse ning määras

puudutatud isikule tähtaja vastuse esitamiseks 20 päeva alates määruse ja avalduse

kättesaamisest. Kohtumäärus ja avaldus on kätte toimetatud puudutatud isiku emale

17.12.2019 puudutatud isiku elukoha aadressil. Puudutatud isik ei ole kohtule oma vastust

avalduse suhtes kohtu poolt määratud tähtajaks esitanud.

Kohtumääruse põhjendused

6. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p-st 1 vaatab kohus esitatud

avalduse läbi hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi

hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama

paragrahvi lg 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega

asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi

peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui

avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. TsMS § 477 lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi

vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud

kohtuistungi korraldamise kohustus. Avaldaja on avaldanud, et on nõus kirjaliku

menetlusega. Puudutatud isik ei ole oma seisukohta selles osas esitanud. Kuivõrd antud asjas

seadus kohtuistungi pidamise kohustust ette ei näe, lahendab kohus avalduse kirjalikus

menetluses.

7. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi

kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud

häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. KrtS §

40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid

vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 järgi korteriomanike kokkuleppe

tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha sama paragrahvi lõikes 1

sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel,

kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi

korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust

tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist

kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse

mahule. KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega,

võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud

suuruses.

8. Korteriühistu põhikirja punktis 3.2.3 on sätestatud, et makse suuruse kindlaksmääramisel

lähtutakse lepingutest, arvestite näitudest, liikme omanduses oleva korteri üldpinna suhtest

elamus asuvate korterite üldpinda, korteri üldpinnast – ja kubatuurist. Avaldaja kulude

arvestamise aluseks on iga-aastaselt kinnitatud majanduskava (eelarve), mille kinnitamine

kuulub volinike koosoleku pädevusse (põhikirja punkt 5.3.4). 2018. aasta kulud on kinnitatud

23.11.2017 volinike koosoleku otsusega ning 2019. aasta kulud 13.12.2018 volinike

koosoleku otsusega (tlk 23 pöördel – 27). Majanduskavas on kinnitatud halduskulud 0.065

eurot, majade korrashoid 0.154 (2018 aastal 0,150) eurot, hooldusremont 0.071 eurot,

kindlustus 0.010 eurot ja remondimakse 0.350 (2018.aastal 0,300) eurot korteri üldpinnalt

igakuuliselt. Kommunaalteenuste eest tasutakse vastavalt tegelikele kuludele.

9. Vastavalt VÕS § 82 lg 7 muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda

kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist

kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel.

Arvetega on tõendatud, et need on puudutatud isikule esitatud igakuiselt ja, et arvetel

märgitud majandamiskulude maksed tuli tasuda arvete esitamise kuu viimaseks kuupäevaks.

Tekkinud võlg muutus seega sissenõutavaks tasumise tähtajale järgneva kuu esimesest

kuupäevast ning selleks ajaks maksetega hilinemisel või mittetasumisel osutus korteriomanik

võlglaseks korteriühistu ees. Puudutatud isiku kohta peetud arvelduste tabelitest nähtuvalt on

puudutatud isik sooritanud viimase makse 24.12.2018, millest on kaetud eelmiste perioodide

võlg ning osaliselt 14.11.2018 arve 461 (tlk 10 pöördel -11). Seega on avaldaja poolt nõutav

põhivõlgnevus 843,20 eurot perioodi november 2018 – oktoober 2019 eest muutunud

sissenõutavaks (tlk 12-17).

10. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine

või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 sätestab

võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda

rikub.

11. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks

määratud tähtpäeval ja VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse

rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel on

hagejal õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 6 ja KrtS § 42 lg 1 kohaselt viivist VÕS § 113 lõike 1

teises lauses sätestatud viivisemääras. TsMS § 367 kohaselt võib koos põhinõudega esitada

hagis viivisenõude selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel

sissenõutavaks muutunud, kohtult mitte kindla summana vaid täielikult või osaliselt

protsendina põhinõudest, kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et

kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina

põhinõudest. Avaldaja nõuab avalduses viivist seadusjärgses määras alates 14.11.2018-

13.10.2019 eest summas 26,11 eurot ning alates avalduse esitamisest 22.10.2019 kuni kohase

täitmiseni summalt 843,20 eurot. Kuivõrd puudutatud isik on arved jätnud tasumata või

tasunud hilinemisega, siis tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks viivis välja mõista.

Menetluskulude jaotus

12. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend

tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud

kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane,

muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

Kohus, võttes arvesse, et puudutatud isik põhjustas avaldaja kohtusse pöördumise ja kohus

rahuldab avaldaja avalduse täies ulatuses, siis tuleb jätta menetluskulud puudutatud isiku

kanda.

13. TsMS § 174 lg 1 esimese lause järgi määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud

menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks

riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt

menetlusosaliste esindajate kulud. Avaldaja on esitanud kohtule oma menetluskulude

nimekirja, mille kohaselt on avaldaja menetluskuludeks riigilõiv 50 eurot, õigusabikulud 320

eurot (4 tundi ja 80 eurot tund ilma käibemaksuta) ning kinnistusraamatu väljatrüki kulu 3

eurot, kokku 373 eurot. Kohtu hinnangul on avaldaja menetluskulud põhjendatud ja vajalikud

ning esindaja tunnitasu mõistlik.

14. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja

esitas taotluse kooskõlas TsMS § 177 lg 4.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik