2-19-122015/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

26. veebruar 2020 Lubja 4 Tallinn kohtumaja kantselei ja

avaliku e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number

2-19-122015

Tsiviilasi

osaühingu Aktiva Finants hagi R. M.i vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Hagihind

316,62 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479,

asukoht A.Weizenbergi 20, 10150 Tallinn) lepinguline

esindaja Maarja Radziwill (e-post: jurist@julianus.ee)

Kostja: R. M. (isikukood xxx, elukoht teadmata)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada osaühingu Aktiva Finants hagi R. M.i vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks osaliselt

2. Välja mõista R. M.ilt põhivõlgnevus 228,79 eurot

(kakssada kakskümmend kaheksa eurot ja 79 senti) ja

sissenõutavaks

muutunud

viivised

39,46

eurot

(kolmkümmend üheksa eurot ja 46 senti) osaühingu

Aktiva Finants kasuks

3. Välja mõista R. M.ilt osaühingu Aktiva Finants kasuks

viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

põhinõudelt 228,79 eurot alates 15.11.2019 kuni

põhinõude kohase täitmiseni

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

1. Menetluskulud jätta 91% ulatuses R. M.i kanda ja 9%

ulatuses osaühingu Aktiva Finants kanda

2. Mõista R. M.ilt välja osaühingu Aktiva Finants kasuks

menetluskulud 177,45 eurot (ükssada seitsekümmend

seitse eurot ja 45 senti)

3. Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb R.

M.il tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

(177,45 eurot) osaühingule Aktiva Finants viivist VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele

ei

saa

esitada

apellatsioonkaebust,

väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel

Hagiavalduse asjaolud ja nõue

1. Kostja ja Elisa Eesti AS sõlmisid 13.05.2013 liitumislepingu nr xxx, 07.05.2015

osamaksetega vara müügilepingu nr xxx ja 29.10.2014 liitumislepingu nr xxx. Elisa Eesti

AS ütles kostjaga sõlmitud lepingud 28.08.2017 ühepoolselt üles võlgnevuse tõttu, s.t enne

tähtajalise kohustuse lõppemist. Elisa Eesti AS loovutas nõude 15.01.2019 osaühingule

Aktiva Finants.

2. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 228,79 eurot, võla

sissenõudmiskulud 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 39,46 eurot ning

viivised alates 15.11.2019 kuni põhinõude summas 228,79 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike

1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kostja vastuväited

3. Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega kätte Ametlike Teadaannete kaudu. Kostja ei

ole hagiavaldusele vastuväiteid esitanud.

Kohtuotsuse põhjendused

4. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või

seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud

täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100

sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 82 lg-st 7 tuleneb, et

kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui

lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise

tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel.

5. Liitumislepingu nr xxx, osamaksetega vara müügilepinguga 3833199, liitumislepinguga

xxx, arvetega 2018533081, 2018783700, 2019008463 ja 2019349175 on tõendatud, et

kostja ostis Huawei E5377s 4G taskuruuteri, valis hinnapaketiks MiNTLight 5,92 (mobiilse

püsiühenduse) ja Nutikalt Piiramatu 12 (4G), osamaksetega vara müügilepingust ja

teenuste tarbimisest tulenev võlgnevus on 158,79 eurot ja käitlustasu võlgnevus 70 eurot,

kokku 228,79 eurot.

6. Lepingu tingimustega on tõendatud, et kostja oli kohustatud olema 36 kuu kestel Elisa Eesti

AS-i klient. Lepingul kinnitas kostja oma allkirjaga, et on enne lepingu sõlmimist tutvunud

teenuste kasutamise üldtingimustega ja osamaksetega vara ostmise tingimustega. Vastavalt

osamaksetega vara müügilepingule kui klient peatab või lõpetab Elisa Eesti AS-iga

sõlmitud liitumislepingu või see lõpetatakse Elisa Eesti AS-i initsiatiivil kliendi poolse

rikkumise tõttu, on Elisal õigus nõuda kliendilt liitumislepingu lõpetamise eest käsitlustasu

70 eurot. Elisa Eesti AS lõpetas kostjaga lepingu mittenõuetekohase täitmise tõttu ja arve

nr 2019349175 sisaldab käsitlustasu 70 eurot.

7. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS §-st 101 lg 6 nõuda

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt

võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

TsMS § 367 kohaselt võib koos põhinõudega esitada hagis viivisenõude selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina

põhinõudest. Hageja on arvestanud viivist alates viimase arve maksetähtajale järgnevast

kuupäevast

19.09.2017

kuni

hagiavalduse

koostamise

kuupäevani

14.11.2019

seadusjärgses määras summas 39,46 eurot ning palub kostjalt välja mõista viivis ka alates

15.11.2019 kuni põhinõude 228,79 euro täitmiseni. Kuivõrd kostja on jätnud arved

tasumata, siis mõistab kohus hageja kasuks viivised välja.

8. Hageja nõuab peale lepingu lõppemist sissenõudmiskulude hüvitist 30 eurot, sh esimese

tasulise kirja saatmise eest 15 eurot, teise ja kolmanda tasulise meeldetuletuskirja eest 5

eurot ja muude sissenõudmisega seotud kulude katteks 5 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt

pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda

tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni

30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda

kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on

kuni 500 eurot;

9. VÕS § 1132 ei sisalda iseseisvat alust sissenõudmiskulude abstraktseks hüvitamiseks.

Lõigetes 1 ja 2 on sätestatud hüvitisele ülempiirid, mitte fikseeritud ning tegelikust kahjust

sõltumatu hüvitisemäär. Säte ei nõua iseenesest, et meeldetuletuskirjade eest tasu

nõudmiseks oleks eelnev kokkulepe (leppetrahvina). Kui poolte vahel sellist kokkulepet ei

ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju

hüvitamise regulatsiooni alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama

(Võlaõigusseadus I kommenteeritud väljaanne, 2016, lk 580). Kohus on hagi käiguta

jätmisel hagejale ka nimetatud asjaolu selgitanud.

10. Puuduste kõrvaldamisel märkis hageja, et sissenõudmiskulude nõudmise õiguslik alus

tuleneb Elisa Eesti AS lepingu üldtingimuste punktist 6.1.2. Üldtingimuste punkt 6.1.2.

kohaselt on Elisa Eesti AS-l õigus nõuda kliendilt tähtaegselt tasumata arvetest tulenevate

võlgnevuste sissenõudmisega seotud kulude hüvitamist. Nimetatud punktist ei tulene, mille

eest ja millises ulatuses võib hageja sissenõudmiskulude hüvitamist nõuda. Kuna kohtu ette

toodud asjaoludest ei nähtu, milline oli poolte vahel sõlmitud kehtiv kokkulepe ja hageja ei

ole tõendanud ka tegelikku kahju tekkimist, siis jätab kohus rahuldamata sissenõudmisega

seotud kulude 30 euro nõude.

11. Eeltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt ning kostjalt tuleb

hageja kasuks välja mõista põhivõlg 228,79 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised

seisuga 14.11.2019 summas 39,46 eurot ning alates 15.11.2019 viivis seadusjärgses määras

põhinõudelt (228,79 eurot) kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

Menetluskulude jaotus

12. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus

rahuldab hagi osaliselt, tuleb menetluskulud jätta võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Seega tuleb poolte menetluskulud jätta kostja kanda 91% ja hageja kanda 9% ulatuses.

13. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 75 eurot ja esindajakulud 240 eurot. Esindaja tunnihind

on 120 eurot ilma käibemaksuta. Arvestades, et hageja esindaja esitas tavapärase

sideteenuste osutamise lepingust tuleneva masshagi, leiab kohus, et põhjendatud ja vajalik

ajakulu on 1 tund summas 120 eurot. Kokku on põhjendatud menetluskulud 195 eurot

(75+120), millest vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt välja mõista 177,45

eurot (195*91%).

14. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas

avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4.

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Rõuk

kohtunik