2-19-14610/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kristiina Kask Määruse tegemise aeg ja koht

26. veebruar 2020. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-14610 Tsiviilasi

K. N. hagi J. S. , K. V. ja I. L. vastu kahju hüvitamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: K. N. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxx; e-post:); Hageja esindaja riigi õigusabi korras: advokaat Olavi Järve (e-post olavi.jarve@austalu.ee); Kostja 1: J. S. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxx; e-post:); Kostja 2: K. V. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxx-xxxxxxxx; e-post:); Kostja 3: I. L. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxx-xxxxxxxx; e-post:); Menetlustoiming Hagi läbi vaatamata jätmine

2 (4) RESOLUTSIOON

Jätta läbi vaatamata K. N. hagi J. S. , K. V. ja I. L. vastu kahju hüvitamise nõudes.

Menetluskulude jaotus Riigi õigusabi korras määratud esindajaga seonduv tasu ja kulud jätta riigi kanda. Muud menetluskulud jätta K. N. kanda (hüvitatavaid menetluskulusid ei ole).

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. K. N. esitas kohtule hagiavalduse J. S. , K. V. ja I. L. vastu. Hagiavalduse kohaselt ei ole S. E. O. alustanud vastavalt Tartu Maakohtu tsiviilasjas nr x-xx-xxxx tehtud otsuse resolutsiooni p 2- le oma maksekohustuse täitmist. Kohtuotsus on jõustunud juba 03.09.2019. a. Hageja palus Tartu Maakohtul pöörata hageja nõue antud tsiviilasjas S. E. O. juhatuse liikmete J. S. , K. V. ja I. L. vastu. Lisaks palus hageja välja mõista kostjatelt viivised nii TVK kui ka Tartu Maakohtu poolt väljamõistetud summadele ning saamata jäänud rahvapension, mille suuruseks on 767 eurot kuus.

2. Kohus leidis, et hagiavaldus on esitatud puudustega ning andis 28.10.2019. a määrusega hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohus kohustas hagejat täpsustama hagiavalduses esitatud nõuet ning tasuma hagiavalduse esitamiselt riigilõivu vastavalt hagihinnale.

3 (4)

3. 31.10.2019. a esitas K. N. kohtule taotluse riigi õigusabi ja menetlusabi saamiseks.

4. 08.11.2019. a määrusega lahendas kohus hageja riigi õigusabi taotluse ning andis hagejale riigi õigusabi tema esindamiseks tsiviilasja nr 2-19-14610 kohtueelses menetluses ja kohtus RÕS § 8 p 1 alusel kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Sama määrusega pikendati Tartu Maakohtu 28.10.2019. a määrusega K. N. hagiavalduse täpsustamiseks antud tähtaega ja määrati, et K. N. tuleb esitada kohtule nõuetekohane täpsustatud hagiavaldus hiljemalt 30 päeva jooksul arvates 8.11.2019. a määruse kättesaamisest.

5. 17.12.2019. a esitas hageja talle riigi õigusabi korras määratud esindaja advokaat Olavi Järve vahendusel kohtule hagiavalduse J. S. , K. V. ja I. L. vastu kahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduses sisaldus taotlus lükata hagi menetlusse võtmise otsustamine edasi kuni hageja nõude täpse suuruse selgumiseni.

6. 13.02.2020. a esitas hageja kohtule taotluse, milles palub jätta hageja esitatud hagiavaldus menetlusse võtmata. KOHTU SEISUKOHT Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 424 lg 1 kohaselt võib hageja hagi tagasi võtta kostja nõusolekuta kuni eelmenetluse lõpuni. Senises menetluses ei ole kohus asja menetlusse võtmist otsustanud ega hagimaterjale kostjale edastanud, seega ei saa lugeda eelmenetlust lõppenuks ning hageja võib hagi tagasi võtta kostja nõusolekuta. TsMS § 423 lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on hagi tagasi võtnud. Kohus jätab K. N. hagi TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata. TsMS § 426 lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.

Menetluskulude jaotus

4 (4) Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel, vastavalt osundatud paragrahvi 2. lõikele tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Esitatud asjaoludest ei nähtu, et hagi tagasivõtmise põhjuseks oleks see, et kostjad on hageja nõude rahuldanud. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et menetluskulud tuleb TsMS § 168 lg 4 alusel jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus menetlust lõpetavas määruses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Antud juhul ei ole kohus hagi menetlusse võtnud ega kostjatele kätte toimetanud, mistõttu kohtule teadaolevalt ei saa kostjatel olla menetluskulusid tekkinud. Seetõttu ei määra kohus kindlaks hageja poolt kostjatele hüvitatavate menetluskulude suurust. Kuna hagejale on antud riigiõigusabi kohustuseta see riigile hüvitada, jäävad need kulud riigi kanda. Muid menetluskulusid ei ole kohtule teadaolevalt ka hagejal tekkinud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask Kohtunik