Legislator Case Law & Legislation
2-17-10563/68 AI generated

2-17-10563/68 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-17-10563/68
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jätta Harju Maakohtu 14. jaanuari 2020. a määruse resolutsioon muutmata osas, Harju Maakohtu 14. jaanuari 2020. a määrus on jõustunud osas, millega maakohus

Legislator headnote

AI generated

2-17-10563/68 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Jätta Harju Maakohtu 14. jaanuari 2020. a määruse resolutsioon muutmata osas, Harju Maakohtu 14. jaanuari 2020. a määrus on jõustunud osas, millega maakohus

Keywords

AI generated
lack of substantive requirements lack of financial resources consideration for performance substantive defects cause of action inadequate medical assessment
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Vallo

Kariler

Määruse tegemise aeg ja koht

26. veebruar 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-10563

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi POOHTECH hagi OÜ SALONG HOP,

Andmelogistika OÜ ja Osaühingu REMMELG &

POJAD vastu tehingute tühisuse tuvastamiseks ja

dokumentide

esitamiseks.

Menetluskulude

kindlaksmääramine

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 14. jaanuari 2020. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Osaühingu REMMELG & POJAD määruskaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

Aktsiaselts

POOHTECH

(registrikood

11257334), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristina

Schotter

Kostja III Osaühing REMMELG & POJAD (registrikood

10396559), ühised lepingulised esindajad vandeadvokaat

Paul Keres ja vandeadvokaat Artur Sanglepp

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Osaühingu REMMELG & POJAD 29. jaanuari 2020. a taotlus tõendite

kogumiseks (Aktsiaseltsi POOHTECH menetluskulude kohta dokumentide esitamise

kohustamiseks) rahuldamata.

2. Jätta Harju Maakohtu 14. jaanuari 2020. a määruse resolutsioon muutmata osas,

millega maakohus mõistis Aktsiaseltsilt POOHTECH Osaühingu REMMELG &

POJAD kasuks välja menetluskulud 8904,40 eurot (resolutsiooni p 6), kuid muuta ja

täiendada selles osas määruse põhjendusi.

Harju Maakohtu 14. jaanuari 2020. a määrus on jõustunud osas, millega maakohus

mõistis Aktsiaseltsilt POOHTECH Osaühingu REMMELG & POJAD kasuks välja

menetluskulud 8904,40 eurot ja menetluskuludelt seadusjärgse viivise (resolutsiooni

p-d 6 ja 7).

3. Jätta Osaühingu REMMELG & POJAD määruskaebus rahuldamata.

4. Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita

2 (7)

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktsiaselts POOHTECH (hageja) esitas 10. juulil 2017 Harju Maakohtule hagi OÜ Salong

HOP (kostja I), Andmelogistika OÜ (kostja II) ja Osaühingu REMMELG & POJAD (kostja

III) vastu tehingute tühisuse tuvastamiseks ja dokumentide esitamiseks.

2. Maakohus jättis 13. mai 2019. a määrusega hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus

jättis 4. oktoobri 2019. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja määruskaebemenetlusega

seotud kulud hageja kanda. Määrus jõustus Riigikohtu 2. detsembri 2019. a määrusega, millega

ei võetud hageja määruskaebust menetlusse. Kassatsiooniastme menetluskulud jäid hageja

kanda.

3. Kostja I esitas 10. detsembril 2019 avalduse, milles palus määrata kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suuruse ja mõista hagejalt enda kasuks välja menetluskulud 1905,50 eurot

(õigusabikulud, käibemaksuga), samuti menetluskuludelt seadusjärgse viivise.

4. Kostjad II ja III esitasid 10. detsembril 2019 avalduse, milles kostja II teatas, et talle ei ole

menetluskulusid tekkinud ning kostja III palus määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude

suuruse ja mõista hagejalt enda kasuks välja menetluskulud 15 729 eurot (õigusabikulud,

käibemaksuta), samuti menetluskuludelt seadusjärgse viivise.

Menetluskulude nimekirja järgi tegid kostja III lepingulised esindajad keskmise tunnihinnaga

135 eurot toiminguid 116 tunni ulatuses. Mh tegid lepingulised esindajad järgmisi toiminguid:

 hagimaterjalide esmane analüüs (0,5 tundi), Ridango ja PoochTechi kohtuvaidluste

materjalidega tutvumine, analüüs (1 tund), Ridango ülevaatega tutvumine, asjaolude

analüüs (0,5 tundi), materjalide analüüsimine ja nõupidamine (1,5 tundi), kohtumine

kliendiga (1,7 tundi), ettevalmistus, töö materjalidega (1,2 tundi), õigusliku olukorra

analüüs, kohtumine kliendiga (2,5 tundi), õiguslik analüüs (2 tundi) (edaspidi

ajavahemikul 6. aprillist kuni 10. aprillini 2018 tehtud toimingud) – kostja III

lepinguliste esindajate toimingud kokku 10,9 tundi ehk 10 tundi ja 54 minutit;

 täiendavate seisukohtade koostamine (1,2 tundi), ülevaate ja ettepanekute koostamine

ja edastamine kliendile (2 tundi), täiendava seisukoha koostamine (2 tundi), kliendilt

saadud materjalide analüüs (0,3 tundi), töö materjalidega, suhtlus kliendiga (0,8 tundi),

analüüs: võõrandamistehingu heade kommete vastasuse tingimused, vastuargumentide

kujundamine (1 tund), töö materjalidega (0,6 tundi), kohtumine kliendiga (0,7 tundi),

täiendava seisukoha koostamine (6 tundi), töö kostja täiendavate seisukohtadega (0,7

tundi), kohtumine kliendiga asjaolude täpsustamiseks (0,7 tundi), kostja täiendavate

seisukohtade koostamine (1,9 tundi), suhtlus kliendi ja tunnistajaga (0,3 tundi),

kohtupraktika analüüs, kostjate seisukoha täiendamine (3 tundi), vestlus kaaskostja

esindajaga (0,3 tundi) ning Ridango LOI analüüs, tõendi väärtuse hindamine (0,7 tundi),

seisukoha täiendamine, tõendite lisadena komplekteerimine (2 tundi), täiendava

seisukoha koostamine (6 tundi) ning kostja seisukoha viimistlemine ja täiendamine (1,8

tundi) (edaspidi 13. aprillist kuni 20. aprillini 2018 tehtud toimingud) – 20. aprilli

2018. a seisukoha koostamiseks ja esitamiseks tehtud toimingud kokku 36 tundi;

3 (7)

 vastaspoole päringuga tutvumine, edastamine kliendile (0,1 tundi), tsiviilasjas 2-17-

10563 Poohtechi seisukohaga tutvumine (0,2 tundi), vastaspoole saadetud seisukohtade

ja tõendite analüüs (1 tund), ostueesõiguse kohaldatavuse analüüs (kokku 5,5 tundi),

seisukoha koostamine seoses tunnistaja ülekuulamisega ja tõendite vastuvõtmisega (3

tundi), hageja vastuväidetele seisukoha koostamine (1,2 tundi), kohtumäärusega

tutvumine (0,10 tundi), ärisaladust täpsustava seisukoha ja korduva H. Tammo

tunnistajana ülekuulamise taotluse koostamine (1,4 tundi) ning seisukoha ja taotluse

allkirjastamine, esitamine e-toimiku kaudu ja edastamine menetlusosaliste esindajatele

(0,1 tundi) (edaspidi ajavahemikul 26. aprillist kuni 18. juunini 2018 tehtud toimingud)

– kokku 12,6 tundi ehk 12 tundi ja 36 minutit;

 ettevalmistus kohtuistungiks (kokku 5 tundi) ja sellel osalemine – kokku 4,6 tundi ehk

4 tundi ja 36 minutit;

 tutvumine 27. novembri 2018. a määrusega ja seisukoha kujundamine (0,2 tundi),

määruse analüüs, suhtlus kliendiga (0,5 tundi), nõupidamine seoses määrusega (0,3

tundi), seisukoha kujundamine seoses määrusega (0,3 tundi) kohtu tegevusele

vastuväite koostamine (5,1 tundi), dokumendi viimistlemine ja esitamine (0,2 tundi)

(edaspidi 27. novembrist kuni 6. detsembrini 2018 tehtud toimingud) – 6. detsembri

2018. a vastuväite koostamiseks ja esitamiseks kulunud aeg kokku 6,6 tundi ehk 6 tundi

ja 36 minutit;

 hageja määruskaebusega tutvumine ja analüüs ning sellele vastuse koostamine (kokku

8,9 tundi e 8 tundi 54 minutit) (edaspidi 29. maist kuni 5. juunini 2018 tehtud toimingud)

– hageja määruskaebusele vastuse koostamiseks tehtud toimingud;

 menetluse kiirendamise taotluse ja seisukoha koostamine, täiendamine – kokku 4 tundi;

 menetluskulude nimekirja koostamine – 1 tund.

5. Hageja vaidles osaliselt vastu kostjate maakohtus ja ringkonnakohtus kantud

menetluskuludele.

MAAKOHTU MÄÄRUS

6. Harju Maakohus rahuldas 14. jaanuari 2020. a määrusega kostja I ja kostja III

menetluskulude kindlaksmääramise taotlused osaliselt ja mõistis hagejalt kostja I ja kostja III

kasuks välja menetluskulud vastavalt 1703 eurot ja 8904,40 eurot, samuti viivise seaduses

sätestatud määras. Kostja II menetluskulud jättis maakohus kindlaks määramata nende

puudumise tõttu.

Maakohus leidis, et kostja I lepingulise esindaja toimingud tunnihinnaga 90–100 eurot (koos

käibemaksuga) on põhjendatud 18 tunni ja 42 minuti ulatuses (1703 eurot). Menetluskulud

kokku on 1703 eurot, mis tuleb hagejalt välja mõista koos seadusjärgse viivisega. Kostjal II

menetluskulusid tekkinud ei ole.

6.1. Maakohtu arvates olid kostja III lepinguliste esindajate toimingud põhjendatud 65 tunni

ja 40 minuti ulatuses keskmise tunnihinnaga 135,60 eurot ja kostja III menetluskulud kokku on

8904,40 eurot (65 tundi ja 40 minutit x 135,60 eurot). Maakohus tugines kostja III lepinguliste

esindajate kulude kindlaksmääramisel TsMS § 175 lg-le 1.

Maakohus leidis, et kostja III taotlus hüvitada esindajakulu 15 729 eurot (käibemaksuta) ei ole

arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu kogu

ulatuses põhjendatud ega vajalik.

Ajavahemikul 6. aprillist kuni 10. aprillini 2018 tehtud toimingutele ei oleks mõistlikult võttes

pidanud kuluma rohkem kui 7 tundi, arvestades, et 20. aprillil 2018 esitatud seisukohale on

eelnevalt tehtud täiendavaid menetlustoiminguid 36 tunni ja 36 minuti ulatuses. Toimingute

ajakulu tuleb vähendada 4 tunni ja 24 minuti võrra. 20. aprilli 2018. a seisukoha koostamisele

ei oleks mõistlikult võttes pidanud kuluma rohkem kui 15 tundi. Ajakulu tuleb vähendada 21

tunni ja 36 minuti võrra. Kostja III 18. juunil 2018 esitatud taotlustega seotud kulusid ei ole

4 (7)

põhjendatud jätta hageja kanda, sest taotlused jäeti 28. septembri 2018. a ja 27. novembri

2018. a määrustega rahuldamata. Ajavahemikul 26. aprillist kuni 18. juunini 2018 tehtud

toimingute põhjendatud ajakulu on 2 tundi. Toimingute ajakulu tuleb vähendada 10 tunni ja 30

minuti võrra.

Kohtupraktika kohaselt on istungiks ettevalmistamise mõistlikuks ajaks peetud 1 tund. Kostjat

III esindasid 28. septembri 2018. a kohtuistungil (maakohtu määruses ekslikult 1. oktoobri

2018. a kohtuistung) kaks esindajat, seega on põhjendatud ajakuluks kokku 2 tundi, vähendades

ajakulu 3 tunni võrra. Kohtuistungi protokolli kohaselt kestis kohtuistung 2 tundi ja 5 minutit.

Kuna kostjat III esindasid istungil kaks esindajat, on põhjendatud ajakulu kokku 4 tundi ja 10

minutit, vähendades ajakulu 26 minuti võrra. 6. detsembril 2018 esitatud vastuväite

koostamiseks kulunud mõistlikuks ajaks saab pidada 3 tundi. Ajakulu tuleb vähendada 2 tunni

ja 30 minuti võrra. Kostja III ei ole esitanud 8. mail 2019 menetluse kiirendamise taotlust ega

seisukohta, mistõttu tuleb selles osas menetluskulusid vähendada 4 tunni võrra. 5. juuni 2019. a

määruskaebusele vastuse koostamiseks ei pidanud mõistlikult võttes kuluma rohkem kui 6

tundi. Antud ajakulu tuleb vähendada 2 tunni ja 54 minuti võrra. Kohtupraktika kohaselt ei ole

menetluskulude nimekirja koostamiseks kulunud 1 tund põhjendatud ega vajalik kulu.

Kostja III lepinguliste esindajate õigusteenust tunnihinnaga 110 eurot, 130 eurot ja 170 eurot

saab pidada põhjendatuks ning seejuures on mõistlik arvestada kostja III lepinguliste esindajate

menetluskulusid keskmise tunnihinnaga 135,60 eurot. Asjakohatu on hageja väide, et temalt ei

saa välja mõista mitme esindaja kulusid.

MÄÄRUSKAEBUS

7. Kostja III esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse osas, milles

maakohus

jättis

tema

avalduse

menetluskulude

kindlaksmääramiseks

ja

hagejalt

väljamõistmiseks rahuldamata ja teha uue määruse, millega avaldus täies ulatuses rahuldada.

Koos määruskaebusega esitas kostja III taotluse hagejalt menetluskulude kohta dokumentide

esitamise kohustamiseks.

Määruskaebuse kohaselt rikkus maakohus kostja III menetluskulude vähendamisel

põhjendamiskohustust.

Maakohus ei põhjendanud kostja III lepinguliste esindajate ajavahemikul 6. aprillist kuni

10. aprillini 2018 tehtud toimingutele kulunud aja vähendamist 4 tunni ja 24 minuti võrra.

Viidatud perioodil oli kostja III kantud lepingulise esindaja kulu mõistlik ja vajalik.

Maakohus vähendas istungiks ettevalmistamise ajakulu 3 tunni võrra valesti põhjendusega, et

kohtupraktika kohaselt on istungiks ettevalmistamise mõistlikuks ajaks peetud 1 tund. Vaidlust

ei saa olla selles, et tegemist oli keskmisest keerukama õigusvaidlusega ning arvestades

kohtuistungi toimumise aja seisuga poolte poolt esitatud materjalide mahtu ja taotlusi, saab

mõistlikuks ja kohtupraktikaga kooskõlas olevaks lugeda kahe lepingulise esindaja

ettevalmistust kohtuistungiks 5 tundi. Kulu on põhjendatud ka seetõttu, et kohtuistung kestis

üle kahe tunni.

Maakohus jättis nõuetekohaselt põhjendamata ka 5. juuni 2019. a määruskaebuse vastuse

koostamise ajakulu vähendamise 2 tunni ja 54 minuti võrra. Kohus on vaid märkinud, et

„mõistlikult võttes ei pidanud sellele kuluma rohkem kui 6 tundi“.

Kostja III põhistab hagejalt menetluskulude kohta dokumentide esitamise kohustamist sellega,

et see võimaldab kohtul võrrelda kahe menetlusosalise kulusid ja tuvastada, et kostja III

menetluskulud ei ületa oluliselt hageja menetluskulusid. Kui hageja menetluskulude suurus

ületab kostja III menetluskulude suuruse, tuleks kostja III menetluskulude suurusjärku igal

juhul lugeda põhjendatuks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5 (7)

8. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määruse

resolutsioon muutmata, kuid muuta ja täiendada tuleb määruse põhjendusi TsMS § 657 lg 1 p

2¹ (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel.

9. Esmalt lahendab kolleegium kostja III taotluse tõendite kogumiseks (määruskaebuse p 2.2).

Kostja III palub kohtul kohustada hagejat esitama menetluskulude kindlaksmääramise

menetluses põhiasjas kantud kulusid tõendavad dokumendid, sest dokumendid on olulised

hindamaks kostja III menetluskulude põhjendatust. Kostja III viitab, et kohtud kasutavad sageli

menetluskulude põhjendatuse hindamisel n-ö võrdlusmeetodit. Kui hageja menetluskulude

suurus ületab kostja III menetluskulude suuruse, tuleks kostja III menetluskulude suurusjärku

lugeda põhjendatuks.

Kolleegiumi hinnangul tuleb kostja III taotlus tõendite kogumiseks jätta rahuldamata. Kostja

III põhistus ei anna alust kohustada hagejat esitama enda menetluskulude tekkimise ja kandmise

kohta dokumente. TsMS § 238 lg 1 esimese lause järgi võtab kohus vastu ainult sellise tõendi

ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendid,

millel on asjas tähtsust. Praegusel juhul ei ole vaidluse all hageja menetluskulude suurus ning

sellekohased dokumendid ei ole kostja III menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel

asjakohased. Kostja III lepinguliste esindajate kulud määratakse kindlaks TsMS § 175 lg 1

alusel ning nende põhjendatust ega vajalikkust ei saa tõendada vastaspoole menetluskulude

nimekirja ega kuludokumentidega.

10. Kolleegium kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi (koosmõjus TsMS §-ga 659) maakohtu

määrust üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Kuna kostja III vaidlustab maakohtu

määrust osas, millega jäeti hagejalt tema kasuks välja mõistmata menetluskulud 8904,40 eurot

ületavas osas, siis on maakohtu määrus jõustunud osas, millega hagejalt mõisteti kostja III

kasuks välja menetluskulud 8904,40 eurot (TsMS § 466 lg 3).

10.1. Kostja III ei nõustu maakohtu määrusega osas, millega maakohus vähendas kostja III

lepinguliste esindajate ajavahemikul 6. aprillist kuni 10. aprillini 2018 tehtud toimingute

ajakulu 4 tunni ja 24 minuti võrra, 28. septembri 2018. a kohtuistungi ettevalmistamise ajakulu

3 tunni võrra ning 5. juuni 2019. a määruskaebuse vastuse ajakulu 2 tunni ja 30 minuti võrra.

Muus osas esitas kostja III menetluskulude vähendamisele üldise vastuväite, et maakohus ei ole

menetluskulude kindlaksmääramist ja hagejalt väljamõistmist menetluskulude nimekirjas

taotletust väiksemas ulatuses põhjendanud.

10.2. Kolleegium selgitab, et kohus määrab lepingulise esindaja kulude suuruse kindlaks hagita

menetluse sätete järgi, lähtudes mh uurimispõhimõttest (TsMS § 174 lg 8 ja § 477 lg-d 5 ja 7).

Kohus saab ja peab TsMS § 175 lg 1 alusel otsustama, kas kantud kulud olid konkreetse

menetluse kontekstis põhjendatud ja vajalikud. Selleks hindab kohus talle esitatud dokumentide

alusel õigusabi osutamiseks kulunud aega ja tehtud toiminguid, samuti saab kohus võtta

seisukoha, kas kokkulepitud tunnitasu suurus on mõistlik. Vastaspool peab hüvitama vaid need

kulud, mis konkreetse menetluse kontekstis osutuvad esindatava õiguste kaitseks vajalikeks ja

põhjendatuteks. Lisaks vajalikkusele ja põhjendatusele peavad õigusabiga seoses tehtud

toimingud olema nähtavad, kontrollitavad või menetluslikust olukorrast tulenevalt kohtule

usutavad. Kuna menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi kohtu kaalutlusotsus, mille

kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja vaidluse keerukust hinnates, sekkub kõrgema

astme kohus sellesse üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt nt Riigikohtu

üldkogu 2. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56).

10.3. Kolleegiumi arvates ei ole maakohus kostja III lepinguliste esindajate kõikidele

menetluskulude nimekirjas toodud toimingutele kulunud aja vähendamist TsMS § 175 lg 1

alusel piisavalt põhjendanud, kuid see ei muuda maakohtu lõppjäreldust valeks. Kolleegium

saab rikkumise kõrvaldada ja täiendada vastavas osas maakohtu põhjendusi.

6 (7)

Maakohus vähendas 20. aprilli 2018. a seisukoha koostamisele kulunud aega 21,6 tunni võrra.

Kolleegium nõustub ajakulu vähendamisega. Maakohus pidas silmas kostja III lepinguliste

esindajate 13. aprillist kuni 20. aprillini 2018 tehtud toimingute ajakulu. Viidatud

menetlustoimingute ainukeseks kohtule nähtavaks väljundiks on kostja III poolt esitatud

20. aprilli 2018. a seisukoht. Seega oli viidatud perioodil kostja III lepinguliste esindajate

toimingutele kulunud aeg eelkõige põhjendatud ulatuses, mis oli vajalik 20. aprilli 2018. a

seisukoha koostamiseks. Arvestades nimetatud dokumendi sisu ja mahtu, sh selles sisalduvaid

taotlusi ja selle lisasid, on selle koostamiseks kulunud aeg kolleegiumi hinnangul vähemalt 21,6

tunni ulatuses ülepaisutatud. Kolleegium märgib, et menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on

lepingulistel esindajatel kulunud aega kliendiga suhtlemiseks, materjalidega töötamiseks,

kaaskostja esindajaga vestlemiseks, lisade ja tõendi komplekteerimiseks. Kolleegiumi

hinnangul on kostja III lepingulised esindajad ebamõistlikult palju aega kulutanud eelkõige

erinevateks nõupidamisteks (vt ka Riigikohtu 27. novembri 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-

10073, p 22) ja materjalide analüüsimiseks. Kuna ajavahemikul 6. aprillist kuni 10. aprillini

2018 tutvusid ja analüüsisid kostja III lepingulised esindajad hagi aluseks olevaid asjaolusid ja

materjale ca 8 tunni ulatuses, ei olnud 20. aprilli 2018. a seisukoha koostamiseks nende

analüüsimine enam sellise ajakuluga põhjendatud ega vajalik.

Maakohus vähendas 26. aprillist kuni 18. juunini 2018 tehtud toimingute ajakulu 10,5 tunni

võrra. Kolleegium nõustub ajakulu vähendamisega. Viidatud perioodil on kohtule nähtavaks

menetlustoiminguks kostja III poolt esitatud 18. juuni 2018. a seisukoht. Maakohus põhjendas

menetluskulude vähendamist sellega, et nimetatud seisukohas esitatud taotlused jäid

rahuldamata. Kolleegium selle maakohu põhjendusega ei nõustu, sest põhiasjas tehtud

jõustunud lahendi kohaselt jäid menetluskulud ka selles osas TsMS § 168 lg 2 alusel hageja

kanda. Maakohtu vastav põhjendus tuleb määrusest välja jätta. Vaatamata sellele on

põhjendatud ajavahemikul 26. aprillist kuni 18. juunini 2018 tehtud toimingutele kulutatud

aega vähendada 10,5 tunni võrra, sest ostueesõiguse kohaldatavuse analüüsiks kulunud aeg (5,5

tundi) ei ole kontrollitav, samuti on ebamõistlikult palju aega kulunud sisult korduva taotluse

koostamiseks ja 20. aprilli 2018. a seisukohas esitatud taotluse täpsustamiseks (5,7 tundi),

samuti vastaspoole saadetud seisukohtade ja tõendite analüüsiks (1,2 tundi).

Veel vähendas maakohus kostja III lepinguliste esindajate 6. detsembril 2018 esitatud

vastuväite koostamiseks kulunud aega 2,5 tunni võrra. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt

kulus kostja III lepingulistel esindajatel selle koostamiseks kokku 6,6 tundi. Arvestades

nimetatud dokumendi sisu ja mahtu, ei ole selle koostamiseks ja esitamiseks ajavahemikul

27. novembrist kuni 6. detsembrini 2018 tehtud toimingud vähemalt 2,5 tunni ulatuses

põhjendatud. Eelkõige ei ole põhjendatud selle koostamisele eelnenud suhtlus kliendiga ja

nõupidamine (0,8 tundi) ning pärast seisukohtade kujundamist osaliselt vastuväite

kirjutamiseks ja esitamiseks kulunud aeg (5,3 tundi). Vastuväide kordab suures osas 20. aprilli

2018. a ja 18. juuni 2018. a menetlusdokumentides esitatud seisukohti ja taotlusi.

Maakohus vähendas kostja III lepinguliste esindajate 5. juuni 2019. a hageja määruskaebusele

esitatud vastuse koostamiseks kulunud aega 2,9 tunni võrra. Kostja III menetluskulude

nimekirja kohaselt kulus selleks 8,9 tundi, mis ei ole kolleegiumi hinnangul vajalik ega

põhjendatud vähemalt 2,9 tunni ulatuses. Kolleegium märgib, et määruskaebuse esitasid kostja

II ja kostja III ühiselt, mistõttu ei saanud seisukoha koostamiseks vajalikud kulud olla üksnes

kostja III kuludeks. Kostja III lepingulised esindajad kordasid vastuses määruskaebusele

maakohtu 13. mai 2019. a määruse ja oma varasemalt esitatud taotluste põhjendusi hagi

läbivaatamata jätmise kohta.

Ajavahemikul 6. aprillist kuni 10. aprillini 2018 tehtud toiminguteks, 28. septembri 2018. a

kohtuistungi ettevalmistamiseks ja sellel osalemiseks, menetluse kiirendamise taotluse ja

seisukoha koostamiseks, täiendamiseks ning menetluskulude nimekirja koostamiseks kulunud

aega on maakohus nõuetekohaselt hinnanud ning pidanud menetluskulude nimekirjas märgitud

aega osaliselt ülepaisutatuks. Kolleegiumi arvates ei ole maakohus neile toimingutele kulunud

7 (7)

aega hinnates ületanud diskretsioonipiire, mistõttu ei ole alust ka kulude põhjendatust ja

vajalikkust ümber hinnata. Maakohus on TsMS § 175 lg 1 järgi piisava põhjalikkusega

kontrollinud ja analüüsinud kostja III lepinguliste esindajate eespool loetletud toimingutele

kulunud aega ning kaevatava määruse põhjendused on selles osas jälgitavad, arusaadavad ja

veenvad.

11. Vastuseks määruskaebuse eespool käsitlemata väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

Kostja III heidab maakohtule ette, et maakohus vähendas põhjendamatult kostja III lepinguliste

esindajate ajavahemikul 6. aprillist kuni 10. aprillini 2018 tehtud toimingute ajakulu 4 tunni ja

24 minuti võrra. Kolleegium sellega ei nõustu. Viidatud perioodil kulus kostja III lepingulistel

esindajatel menetlustoimingutele kokku 10,9 tundi olukorras, kus esindajatel puudus

juurdepääs asja materjalidele (e-toimikule), mistõttu võib eeldada, et nad ei saanud teha

kohtumenetluses ühtegi menetlustoimingut. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kulus kostja

III lepingulistel esindajatel sel perioodil ca 5,7 tundi kliendiga suhtlemiseks, mida ei saa lugeda

täies ulatuses põhjendatuks (vt eelpool viidatud Riigikohtu 27. novembri 2019. a määruse p 22).

Seega on ajavahemikul 6. aprillist kuni 10. aprillini 2018 tehtud toimingute ajakulu

vähendamine põhjendatud 4 tunni ja 24 minuti võrra.

Veel heidab kostja III maakohtule ette, et maakohus vähendas istungiks ettevalmistamise

ajakulu 3 tunni võrra põhjendusega, et kohtupraktika kohaselt peetakse istungi ettevalmistamise

mõistlikuks ajakuluks 1 tund. Iseenesest on õige kostja III väide, et ka selle ajakulu

kindlaksmääramisel tuleb lähtuda eelkõige asja mahust ja keerukusest, mitte väljakujunenud

kohtupraktikast. Vaatamata sellele ei ole kolleegiumil põhjust kahelda, et maakohus arvestas

ajakulu hindamisel asja mahtu ja keerukust, sh arvestas ta kahe esindaja kuluga.

12. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

13. Määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause

alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Meeli Kaur, Margo Klaar, Vallo Kariler