3-19-24/90 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Janar Jäätma ja Oliver

Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.02.2020, Tallinn

Haldusasja number

3-19-24

Haldusasi

LINKA ESTONIA OÜ ja YY kaebus Maksu- ja

Tolliameti 01.11.2018 maksuotsuse nr 12.2-3/043202-9

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja I – LINKA ESTONIA OÜ, seaduslik esindaja

YY

Kaebaja II – YY

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja

Rinat Šaidulin

Kolmas isik – CC

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 17.10.2019 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

LINKA ESTONIA OÜ ja YY apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Mitte võtta asja juurde LINKA ESTONIA OÜ ja YY poolt apellatsioonimenetluses

esitatud tõendeid.

2. Jätta rahuldamata LINKA ESTONIA OÜ ja YY taotlused kuulata tunnistajatena üle

EE, GG, CC, RR, UU ja TOI TOI OÜ esindaja.

3. Jätta rahuldamata LINKA ESTONIA OÜ ja YY vastuväited asja lahendamisele

kirjalikus menetluses.

4. Jätta LINKA ESTONIA OÜ ja YY apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna

Halduskohtu 17.10.2019 otsus haldusasjas nr 3-19-24 muutmata.

5. Jätta

menetluskulud

riigi

kanda

osas,

milles

YY-le

anti

menetlusabi

apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumiseks. Ülejäänud osas jätta apellatsiooniastme

menetluskulud iga menetlusosalise enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

3-19-24

2(10)

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30.03.2020.

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215

lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks

esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) alustas 21.02.2018 korraldusega nr 12.2-3/043202-1 LINKA

ESTONIA OÜ (LE) kontrolli, mis hõlmas füüsilistele isikutele tehtud väljamaksetelt tulu- ja

sotsiaalmaksu ning töötuskindlustuse ja kogumispensioni makse arvestamise, deklareerimise ja

tasumise õigsust perioodil detsember 2016 – jaanuar 2017. Kontroll hõlmas ka LE-s töötamise

tuvastamise menetlust, et veenduda töötamise registrisse (TÖR) kantud andmete õigsuses.

2. MTA kaasas 27.03.2018 korraldusega nr 12.2-3/043202-3 YY ja 27.06.2018 korraldusega

nr 12.2-3/043202-4 CC kui kolmandad isikud LE suhtes läbiviidavasse menetlusse põhjusel, et

LE on perioodil detsember 2016 – jaanuar 2017 deklareerinud neile väljamakseid. YY on

ühtlasi LE ainus juhatuse liige.

3. MTA kajastas 17.09.2018 kontrollaktis nr 12.2-3/043202-5 LE kontrolli käigus tuvastatud

maksustamise seisukohalt tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud. Kontrollakt

edastati arvamuse avaldamiseks ka LE töötajatele YY-le ja CC-le, keda läbiviidav maksu- ja

töötamise tuvastamise menetlus võis mõjutada. LE, YY ega CC ei esitanud oma arvamust

kontrollaktis kajastatud asjaolude kohta.

4. MTA vähendas 01.11.2018 maksuotsusega nr 12.2-3/043202-9 LE tulu- ja sotsiaalmaksu

ning kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis (TSD)

näidatud maksusummat 333,68 eurot (resolutsiooni p 1) ning tühistas TÖR-s vormistatud YY

registrikande nr 1765095 ja CC registrikande nr 1765094 töötamise kohta LE-s (resolutsiooni

p-d 2 ja 3).

LE on alusetult deklareerinud palgaväljamakseid YY-le (kes sai LE juhatuse liikmeks

06.10.2016) ja CC-le kokku 600 eurot. Sellele viitavad järgmised asjaolud kogumis: LE ei ole

täitnud MTA korraldusi ega esitanud deklareeritud tööjõumaksude aluseks olevaid

raamatupidamisdokumente; LE on kustutatud käibemaksukohustuslaste registrist ja tal puudub

reaalne majandustegevus; YY-le ja CC-le väidetavalt tehtud väljamaksed ei ole tõendatud; LE

on teadlikult esitanud MTA-le valeandmeid seoses YY-le ja CC-le deklareeritud

tööjõumaksudega; YY varasem maksekäitumine viitab teadlikule tegevusele maksude tasumata

jätmisel; YY tegi väljamakseid iseendale; YY ei esitanud MTA-le dokumente, mis tõendaksid

temale väljamaksete tegemist; LE esitatud maksudeklaratsioonidest lähtuvalt on YY saanud

riiklikke hüvitisi; CC ei esitanud MTA-le samuti dokumente, mis tõendaksid talle LE poolt

väljamaksete tegemist. Seega deklareeris LE detsembri 2016 ja jaanuari 2017 TSD-l alusetult

tööjõumakse. Õiguslikud alused: tulumaksuseaduse § 40 lg-d 2, 4, 5, sotsiaalmaksuseaduse § 9

3-19-24

3(10)

lg 1 p 4, töötuskindlustuse seaduse § 40 lg 1 p 1, § 42 lg 1 p-d 1, 2 ja 3 ja kogumispensionide

seaduse § 11 lg 1 p-d 1 ja 4.

Kuna LE-l puudus tegelik töösuhe YY ja CC-ga, on valed ka LE tehtud TÖR-i kanded. Alusetu

registreering andis CC-le aluse saada ravikindlustuse seaduse kohaselt kindlustuskaitse ning

YY-le aluse saada sotsiaalseid hüvesid.

5. LINKA ESTONIA OÜ ja YY esitasid Tallinna Halduskohtule kaebuse maksuotsuse

tühistamiseks.

YY on olnud haige ja on tänaseks haiguse tõttu töölt taandatud. MTA on maksumenetluse

käigus moonutanud tõde seoses YY esitatud arstitõendiga. Vastustaja ei ole lähtunud

maksuseadustest. YY on korduvalt palunud saata dokumendid PDF-formaadis, kuna talle

edastatud dokumendid ei avanenud. Maksuhaldur ei veendunud, kas YY-le väljastatud

dokumendid on talle reaalselt ja õigeaegselt kohale jõudnud. Kirja väljastamine ei tähenda selle

kättesaamist adressaadi poolt. MTA teatised jõudsid kaebajateni hilinemisega ja sellest

tulenevalt palus YY vastamiseks täiendavat tähtaega. Maksuhaldur ei andnud täiendavat

tähtaega,

vaid

tegi

otsuse

deklaratsioonide

muutmiseks.

Samuti

ei

selgitatud

kontrollimenetluses YY-le, et kontrollitavaks isikuks on olnud ka YY eraisikuna. YY viibis

2017. a veebruarist augustini kinnipidamisasutuses. Kui ta vabanes (11.08.2017), siis tuli välja,

et kaebajatele kuuluvad dokumendid on varastatud. Sellekohane avaldus tehti ka politseile.

LE tegi töid objektil Graniidi tn 26/28 EE alluvuses. LE-l tekkis EEga vaidlus tehtud tööde

osas. EE omastas LE ja teiste eraisikute vara ning ka selle kohta tehti avaldus politseile. EE

jättis kokkulepitud tööde eest maksmata. Sellekohane kirjavahetus ja pildid on säilinud ning on

kasutatavad tõendina. Nimetatud objektil töötas lisaks YY-le ka LE teine töötaja. YY-l oli LE-

s töötamise kohta kirjalik tööleping. Samuti oli tööleping sõlmitud CC-ga, kuid see lõpetati

ühepoolselt. YY on teinud sularahatehinguid, sest pank ei võimaldanud kasutada pangakontot.

6. Maksu- ja Tolliamet palus jätta kaebus rahuldamata.

YY esitas 14.02.2018 perearsti tõendi, mille järgi viibis ta alates 14.02.2018 haiguslehel.

Tõendilt ei nähtu haiguslehe kestust. MTA võimaldas YY-l vastata küsimustele kirjalikult,

saatis küsimused e-posti teel ning pikendas neile vastamise tähtaega. Küsimustele ei vastatud

ja nõutud dokumente ei esitatud. MTA on piisava põhjalikkusega esitanud asjas tuvastatud

faktilised asjaolud ja põhistanud nende kogumi pinnalt tekkivat põhjendatud kahtlust, et LE-l

puudus majandustegevus ning YY-le ega CC-le ei ole väljamakseid tehtud. Alusetud

väljamaksed deklareeriti varalise kasu saamise eesmärgil, nii et YY saaks riiklikke hüvitisi

ettenähtust suuremas summas. Tõendamiskoormus on läinud üle kaebajatele (maksukorralduse

seaduse (MKS) § 150 lg 1), kuid kaebajad ei ole esitanud ühtegi tõsiseltvõetavat selgitust ega

tõendit, mis kummutaks maksuhalduri kahtlused.

Suhtlus LE ja YY-ga toimus e-kirja teel. YY vastustest nähtuvalt on ta maksuhalduri

korraldused kätte saanud, kuid ei ole neid täitnud. Kuigi LE ja YY on maksuhalduriga e-kirja

teel korduvalt suhelnud ja korralduste täitmise tähtaja pikendamist taotlenud, ei ole isikud

varem kordagi viidanud dokumentide varastamisele. YY uuris 10.04.2018 e-kirjas

maksuhaldurilt hoopis dokumentide koopiate esitamise kohta. Lisaks ei ole esitatud tõendit,

mis kinnitaks politseile avalduse esitamist.

YY ei olnud kontrollitav, vaid tema poole pöörduti kui kolmanda isiku poole, kuna LE ei

esitanud teavet ega dokumente. Lisaks kaasati YY 27.03.2018 korraldusega LE

maksumenetlusse, kuna menetluste lõppedes antav haldusakt võis puudutada tema õigusi või

kohustusi. LE deklareeritud töötasu väljamaksete ja TÖR-i andmete muutmine võis mõjutada

3-19-24

4(10)

YY sotsiaalseid hüvesid – pensionit, tervisekindlustust, töötuskindlustushüvitisi jm (MKS § 43

p 3 ja haldusmenetluse seaduse (HMS) § 11 lg 1 p 3). Seega on makshaldur toiminud kooskõlas

menetlusnormidega ega ole väljunud kontrolli raamidest.

Väited alltööde tegemise kohta aadressil Graniidi tn 26/28, Tallinn on paljasõnalised ega haaku

maksuhalduri tuvastatud asjaolude kogumiga. Kaebuses viidatakse e-kirjadele ja piltidele, mis

peaks tõendama tööde tegemist, kuid neid tõendeid ei ole kaebusele lisatud. YY väited LE

juhatuse liikmena töötamise ja selle eest palga saamise kohta on samuti paljasõnalised ega

haaku tuvastatud asjaolude kogumiga. Ühtlasi ei ole YY esitanud maksuhaldurile kaebuses

viidatud kirjalikku töölepingut.

7. CC ei esitanud seisukohta.

8. Tallinna Halduskohus jättis LINKA ESTONIA OÜ ja YY kaebuse 17.10.2019 otsusega

rahuldamata ning menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kohus nõustus maksuotsuse

põhjendustega neid kõiki üle kordamata (HKMS § 165 lg 2) ja lisas järgmist.

Toimikust nähtub, et MTA laadis LE-le koostatud 21.02.2018 korralduse nr 12.2-3/043202-1

(millega alustati LE kontrollimenetlust ning kohustati esitama teavet ja dokumente) e-

maksuametisse, ent LE ei avanud infosüsteemis seda korraldust. Sellest tulenevalt saatis MTA

LE juhatuse liikme YY e-posti aadressile XXX 02.03.2018 e-kirja, milles teavitas LE-d

kontrollimenetluse alustamisest, lisades manusena 21.02.2018 korralduse. YY vastas

02.03.2018 e-kirjaga, milles küsis, millise ajaga peab ta arvestama maksuhalduriga kohtumisel

ning kas tal on võimalik vastata küsimustele kirjalikult. MTA vastas 05.03.2018 e-kirjaga. YY

teavitas 06.03.2018 MTA-d e-kirja teel, et ei saa tervislikel põhjustel maksuhalduriga kohtuda

ja palus kohtumine edasi lükata. Kirja juurde oli lisatud Paide Arst OÜ tõend, mille kohaselt

viibib YY haiguslehel alates 14.02.2018. MTA palus 08.03.2018 e-kirjaga YY-lt teavet, millisel

kuupäeval talle sobiks maksuhalduriga kohtuda. Ühtlasi selgitas MTA e-kirjas, et YY-l on

võimalik küsimustele vastata ka kirjalikult, kuid sellisel juhul peaks tal olema digitaalselt

allkirjastamise võimalus ning korralduses nõutud dokumendid tuleks samuti saata e-postiga.

Sellele e-kirjale YY ei vastanud. Seejärel saatis MTA 16.03.2018 YY-le e-kirja teel küsimused

21.02.2018 korralduse juurde ning andis vastamiseks ja dokumentide esitamiseks tähtaja

26.03.2018. Nimetatud kuupäevaks YY MTA-le ei vastanud.

Seejärel kaasas MTA 27.03.2018 korraldusega nr 12.2-3/043202-3 YY kui kolmanda isiku LE

suhtes läbiviidavasse maksumenetlusse ning kohustas teda esitama teavet seoses töötamisega

LE-s, samuti esitama kõik dokumendid, mis on vormistatud seoses töötamisega ja töötasu

saamisega LE-s. Korralduse täitmise tähtpäevaks oli 05.04.2018 ning see edastati YY e-posti

aadressile XXX. YY saatis 01.04.2018 MTA-le e-kirja, milles palus saata manuses olev

dokument PDF-formaadis ja palus teavet, kas ta saab vastused saata digitaalselt allkirjastatuna.

MTA vastas YY-le 02.04.2018 e-kirjaga, et manuses olev dokument on krüpteeritud ning selle

avamiseks tuleb dokument esmalt dekrüpteerida. MTA edastas vastavad juhised ja palus teada

anda, kui YY-l siiski ei õnnestu manuses olevat dokumenti avada. YY vastas 10.04.2018, et ei

saa dokumenti avada. Ühtlasi märkis YY, et ta sai kätte MTA varasema kirja, mis sisaldas

kirjalikke küsimusi. YY palus nimetatud kirjale vastamiseks aega ning küsis, kas ta saab saata

osad dokumendid koopiana. MTA edastas 11.04.2018 e-kirjaga YY e-posti aadressile uuesti

MTA 27.03.2018 korralduse. Sama e-kirjaga pikendas MTA nimetatud korraldusele vastamise

tähtaega kuni 18.04.2018. Samuti pikendas MTA YY-le 16.03.2018 saadetud küsimustele

vastamise tähtaega kuni 18.04.2018. Lisaks juhtis MTA tähelepanu, et 16.03.2018 saadetud

küsimused olid YY-le kui LE esindusõiguslikule isikule ning MTA 27.03.2018 korraldus on

täitmiseks YY-le kui kolmandale isikule. YY saatis 11.04.2018 MTA-le e-kirja, milles soovis

3-19-24

5(10)

teavet selle kohta, kes on kolmas isik ja kes on esindusõiguslik isik. MTA vastas YY-le

12.04.2018 e-kirjaga.

Kuna LE-le tehtud korraldus oli täitmata, saatis MTA 07.05.2018 YY-le e-kirja, milles palus

esitada parandusdeklaratsioonid perioodi detsember 2016 ja jaanuar 2017 kohta. YY vastas

MTA-le 10.05.2018 e-kirjaga, et soovib tutvuda tõenditega, mida MTA on analüüsinud ning

mille alusel MTA koostas korralduse. Samuti soovis YY teada korralduse numbrit, kuna muidu

puudub tal võimalus esitada vastulause. Lisaks teavitas YY MTA-d sellest, et ta ei külasta oma

e-posti igapäevaselt. MTA vastas 11.05.2018. YY edastas 24.05.2018 e-kirja, milles heitis ette,

et kontrollija on talle edastanud kirju, millest ei olnud arusaadav, et kontrollitavaks on olnud ka

eraisik. Samuti heitis YY ette, et MTA ei ole kontrollinud, kas kirjad on temani jõudnud. Kirja

väljastamine ei näita nende jõudmist adressaadini. YY märkis, et teatised on temani jõudnud

hilinemisega ning ta ei ole saanud ajapikendust korralduse täitmiseks. Samuti rõhutas YY, et ta

on haige.

Eeltoodust saab järeldada, et YY on MTA 21.02.2018 ja 27.03.2018 korraldused kätte saanud.

Kuna YY on 10.04.2018 e-kirjas teavitanud maksuhaldurit kirjalike küsimuste kättesaamisest

ning palunud kirjale vastamiseks ja dokumentide esitamiseks tähtaega, pidi YY-le olema teada

LE-le 21.02.2018 tehtud korralduse sisu. Sellele viitavad ka MTA 17.09.2019 kontrollakti p

2.1.2 alap-s 1 kajastatud asjaolud (02.03.2018 on YY sisenenud e-maksuametisse ja lõpetanud

enda töötamise registri kande). YY on saanud tutvuda ka 27.03.2018 korralduse sisuga –

arvestades, et YY saab hakkama dokumentide digitaalse allkirjastamisega, on väheusutav, et

tal ei olnud (korduvalt) võimalik avada MTA saadetud digitaalselt allkirjastatud dokumenti. Ka

kohtule esitatud kaebuse tekstist on aru saada, et YY on MTA korraldused kätte saanud, ent

hilinemisega. MTA on korduvalt tulnud YY soovidele vastu, lubades vastata küsimustele

kirjalikult ja pikendades korralduste täitmise tähtaega. YY 06.03.2018 esitatud perearsti

tõendist, mille kohaselt viibib ta alates 14.02.2018 haiguslehel, ei saa teha järeldust, et YY-l ei

olnud võimalik MTA küsimustele kirjalikult vastata ega dokumente esitada hiljemalt

18.04.2018. Nimetatud tõend on antud esitamiseks Harju Maakohtu kohtunikule kohtuasjas nr

2-17-6485 põhjusel, et YY-l ei olnud võimalik 15.02.2018 kohtusse ilmuda.

Kaebajad jätsid MTA 21.02.2018 ja 27.03.2018 korraldused täitmata, samuti jättis

maksumenetlusse kaasatud kolmas isik CC täitmata talle tehtud 27.06.2018 korralduse.

Kaebajad ja CC ei esitanud maksuhaldurile ka MTA 17.09.2018 kontrollakti peale vastuväiteid

ega mistahes tõendeid YY ja CC töötamise kohta LE-s. Kaebajad on kontrollakti peale

19.10.2018 esitanud Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille halduskohus tagastas 22.10.2018

määrusega (haldusasi nr 3-18-2000). Kontrollakt sisaldab aga selgesõnalist selgitust, et

kontrollaktis toodud asjaoludega mittenõustumisel on õigus esitada MTA-le oma arvamus ja

vastuväited (MKS § 13 lg 1). Kaebajad ei esitanud ka koos 19.10.2018 kaebusega haldusasjas

nr 3-18-2000 ühtegi tõendit YY ja CC töötamise kohta LE-s. Käesolevas kohtumenetluses ei

ole kaebajad ega CC esitanud samuti ühtegi arvestatavat selgitust ega tõendit YY ja CC

töötamise kohta LE-s. Kaebuses on viidatud sellele, et LE ja YY ning LE ja CC vahel olid

sõlmitud töölepingud, ent neid ei ole esitatud. Kaebajad esitasid 30.09.2019 kohtule kuus e-

kirja, mille manustes olevad töölepingu koopiad on sõlmitud YY ning Gogen Art OÜ, Chelly

OÜ, Klik Metall OÜ, Kevern OÜ ja Levaleks OÜ vahel. Need tõendid tuleb HKMS § 62 lg 2

alusel tagastada, sest käesoleva vaidluse ese ei puuduta YY ja eelviidatud äriühingute vahelise

töösuhte olemasolu tuvastamist.

Kaebuse kohaselt vabanes LE juhatuse liige YY kinnipidamisasutusest 2017. a augustis ning

siis selgus, et kaebajate dokumendid on varastatud. Seejärel tehti väidetavalt sellekohane

avaldus politseile. Kohtule ei ole esitatud tõendit, et YY tegi LE dokumentide varguse kohta

politseile avalduse. Nimetatud väidet ei tõenda kohtule kaebusega esitatud Politsei- ja

3-19-24

6(10)

Piirivalveameti (PPA) 19.10.2017 vastus nr 3.1-1.1/2113-2, millest nähtuvalt on YY teinud

PPA-le avalduse seoses Viljandi linnas, Vilja tn 12 majast varastatud tööriistadega. Samuti ei

tõenda nimetatud väidet PPA 25.06.2019 vastus nr 2.1-3/15904-2, millest nähtuvalt on YY

teinud PPA-le avalduse seoses Viljandi linnas Vilja tn 12 majast varastatud tööriistade ning

Safedoor OÜ ja Solotex Trans OÜ dokumentidega. Seega on tegemist paljasõnalise ja

tõendamata väitega, mis ei põhjenda maksuhaldurile selgituste ja tõendite esitamata jätmist. Ka

juhul, kui YY oleks kohtule tõendanud PPA-le LE dokumentide varguse kohta tehtud avalduse

esitamist, ei annaks see automaatselt alust järelduseks, et LE oli tegutsev äriühing, kellel oli

töösuhe nii YY kui ka CC-ga. Väheusutavaks saab pidada, et äriühingu dokumentatsioon oli

üksnes paberil ning pole säilinud ühtegi dokumenti (nt elektroonilist dokumenti), mis

kinnitaksid kaebajate väiteid LE majandustegevuse toimimise, sh töötajate olemasolu kohta.

Reaalse majandustegevuse korral peaks olema võimalik koguda teavet ka muudest allikatest,

näiteks tehingupartneritelt. Kaebajad ei ole esitanud teavet, mis võimaldaks kontrollida LE

poolt reaalse majandustegevuse läbiviimist. Tõendamata on ka kaebuses esitatud üldsõnalised

väited YY ja CC töötamise kohta objektil Graniidi tn 26/28, Tallinn. Kaebuse järgi tõendavad

nimetatud väidet sellekohane kirjavahetus ja mõned pildid, ent neid ei ole maksu- ega

kohtumenetluses esitatud. Kuigi kaebajad on oma 16.09.2019 e-kirjas teavitanud kohut

dokumentide saatmisel esinevast tehnilisest probleemist, on kaebajatel siiski olnud võimalik

saata erinevad dokumendid kohtule 30.09.2019. Seega ei saa kaebajate poolt eelmainitud

tõendite esitamata jätmist kohtule selgitada ka tehnilise probleemiga.

Kokkuvõttes ei ole kaebajad esitanud veenvaid selgitusi ega tõendeid, mis viitaksid sellele, et

LE oli kontrolliperioodil tegutsev äriühing ning LE-l oli sel ajal töösuhe nii YY kui ka CC-ga.

MTA esitatud tõendid viitavad selgelt sellele, et LE-l puudus reaalne majandustegevus ning

seega pole usutav, et äriühingul oli sel ajal kaks töötajat. Swedbank AS on 09.04.2018 kirjas

MTA-le kinnitanud, et LE omab Swedbank AS-s pangakontot, ent 01.12.2016–31.01.2017

puudusid kontol toimingud. Kaebajate väide sularahas tehtud tehingute kohta on väheusutav ja

paljasõnaline, kuna pole esitatud ühtegi seda väidet kinnitavat tõendit (kassa sissetuleku või

väljamineku orderit vms). LE on MTA 20.10.2016 otsusega nr 12.2-3/038448-2 kustutatud

käibemaksukohustuslaste registrist ning äriregistri andmetel esitati viimati majandusaasta

aruanne 2015. a (YY sai LE juhatuse liikmeks 06.10.2016).

Põhjendamatu on väide, et YY-le ei olnud arusaadav, et kontrollitavaks on olnud ka tema kui

eraisik. YY kui eraisik ei olnudki LE maksumenetluses kontrollitavaks isikuks. Maksuhaldur

on YY õigesti kaasanud maksumenetlusse ning nõudnud temalt kui kolmandalt isikult teavet ja

dokumente põhjusel, et menetluse lõppedes antav maksuotsus võis puudutada tema õigusi või

kohustusi (vt MKS § 43 p 3, § 61 lg-d 1 ja 3, § 62 lg-d 1 ja 3).

Kokkuvõttes on maksuhaldur õigesti tuvastanud, et LE-l puudus töösuhe nii YY kui ka CC-ga

ning seega deklareeris LE alusetult perioodil detsember 2016 – jaanuar 2017 töötasu YY-le ja

CC-le. Seega ei olnud õiged ka LE TÖR-i kantud andmed YY ja CC töötamise kohta.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

9. LINKA ESTONIA OÜ ja YY esitasid apellatsioonkaebuse Tallinna Halduskohtu

17.10.2019 otsuse tühistamiseks ning uue otsusega kaebuse rahuldamiseks.

Maksuotsus ei ole piisavalt põhjendatud. Maksu tasumata jätmine ei tähenda seda, et YY või

CC ei töötanud LE-s. LE oli nõus maksuvõla tasuma, kuid MTA saatis vastava viitenumbri

hilinemisega ja tühistas TÖR-i kanded enne, kui LE jõudis maksuvõla ära maksta. Pangad ei

luba YY-l LE pangakontot kasutada ja seetõttu tuli arveldada sularahas. MTA tegevus on olnud

manipuleeriv ja ebaaus. See tekitab soovi saada edaspidi töötasu „mustalt“, et probleeme

vältida. MTA ei kohelnud kaebajaid võrdselt teiste ettevõtete ja töötajatega – paljudel

3-19-24

7(10)

ettevõtetel on tekkinud makseraskused. MTA ei ole selgitanud, millest töötajad elasid, kui nad

LE-st palka ei saanud. Tegelikult töötasid kaebajad ehitusobjektil, mis on praeguseks ka valmis

ehitatud, kuid MTA tegevuse tõttu ei ole LE-l võimalik tehtud tööde eest raha sisse nõuda.

Halduskohus ei hinnanud tõendeid objektiivselt ning ei kuulanud ära selle kinnistu omanikku,

kus ehitustööd tehti, ega ka naabreid, kes osalesid konfliktis, samuti maamõõtjat ja

ehitusjärelevalvet.

10. Maksu- ja Tolliamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus

muutmata.

Töösuhte olemasolu ei tõenda väidetavat tööd kaebuses nimetamata jäänud ehitusobjektil. Kuna

ehitusobjekti kohta ei esitatud andmeid maksumenetluses, on rikutud kaasaaitamiskohustust.

Apellatsioonimenetluses puudub võimalus neid väiteid kontrollida. Maksuotsuses on

tuvastatud asjaolud, mis osutavad veenvalt töösuhte puudumisele. Väited pangakonto

kasutamise raskusest jäävad arusaamatuks.

11. CC ei esitanud seisukohta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

12. Ringkonnakohus määras 16.01.2020 määrusega asja lahendamiseks kirjalikus menetluses,

arvestades menetlusosaliste tahet ja vaidluse iseloomu, ning andis menetlusosalistele tähtaja –

05.02.2020 – uusi seisukohti või taotlusi sisaldavate avalduste esitamiseks. YY esitas nimetatud

kuupäevaks mitu e-kirja koos lisadega, millest ringkonnakohus loeb välja taotlused tunnistajate

ülekuulamiseks ja täiendavate tõendite asja juurde võtmiseks. YY ei täpsustanud, kas ta esitas

taotlused ainult enda kui füüsilise isiku või ka LE nimel. Kuna kaebajate väited on varasemas

menetluses kattunud ja YY on üksiti LE seaduslik esindaja, loeb ringkonnakohus 04.02.2020

ja 05.02.2020 e-kirjades sisalduvad tõendid ja taotlused esitatuks mõlema kaebaja nimel. Kuigi

kaebajad ei ole seda selgesõnaliselt märkinud, saab nende taotlusi tunnistajate ülekuulamiseks

üksiti käsitada vastuväitena apellatsioonkaebuse lahendamisele kirjalikus menetluses.

13. Kaebajad esitasid taotluse kuulata tunnistajatena üle järgmised isikud:

1) EE, kelle omandis oli Graniidi tn 26/28 kinnistu, millel asuval ehitusobjektil LE ja YY

töötasid. EE jäi kaebajatele tööde eest võlgu;

2) GG, kes teostas ehitusobjektil omanikujärelevalvet;

3) CC, kes töötas ehitusobjektil;

4) RR ja UU, kes käisid ehitusobjektil paar korda abiks;

5) TOI TOI OÜ esindaja, kes tarnis ehitusobjektile WC.

14. Kaebajad esitasid taotluse võtta asja juurde järgmised uued tõendid:

1) GG (GGG) ja AA / ERVA ehitus (mõlema aadress AAA) vaheline e-kirjavahetus (GG

28.12.2016 e-kiri koos meeldetuletusega, kuidas kinnitada katuselae prusse; GG

24.11.2016 e-kiri seoses katuseakna paigaldamise ja prusside kinnitamisega; ERVA

ehitus 23.11.2016 e-kiri seoses katuseakna paigaldamisega; GG 23.11.2016 e-kiri

katusekonstruktsiooni ettepanekuga);

2) ERVA ehitus (SSS) 05.02.2020 e-kiri aadressile XXX, mille sisuks on selgitus tööde

kvaliteedi ja objekti omanikuga tekkinud konflikti kohta (objekti nime ja omanikku ei

ole mainitud); sellest allpool GG 01.11.2016 e-kiri EE-le seoses ehituse kvaliteediga;

3-19-24

8(10)

Hades Geodeesia OÜ esindaja MM (MMM) 01.11.2016 e-kiri GG-le seoses

mõõdistustega; GG 01.11.2016 e-kiri (adressaati ei ole näha) seoses koordinaatide ja

valemitega; MM 01.11.2016 e-kiri EE-le seoses mõõdistuste ja asendiplaanidega; GG

31.10.2016 e-kiri EE-le ja MM-le seoses nurkade koordinaatidega; MM 31.10.2016 e-

kiri GG-le seoses Lambert-Est97 koordinaatsüsteemiga; GG 31.10.2016 e-kiri

(adressaati ei ole näha), mille järgi on koordinaatidega midagi valesti; MM 27.10.2016

e-kiri küsimusega asendiplaani kohta; SS 27.10.2016 e-kiri EE-le eelprojekti saatmise

kohta;

3) ERVA ehitus (AAA) 05.02.2020 e-kiri aadressile XXX pealkirjaga Graniidi 28

hoovimaja pildid; sellest allpool GG 15.11.2016 e-kiri EE-le, mille järgi on ehitusobjekt

14.11.2016 üle vaadatud koos ehitusfirma esindaja AA-ga ja milles kirjeldatakse tööde

seisu; EE 12.11.2020 e-kiri GG-le, milles küsitakse juhiseid Graniidi objektiga

seonduvalt; ERVA ehitus 12.11.2016 e-kiri EE-le, millega saadetakse fotod Graniidi

objekti kohta;

4) ERVA ehitus (AAA) 05.02.2020 e-kiri aadressile XXX, millega edastatakse GG ja EE

23.11.2016 kirjavahetus seoses Graniidi 28 katuse ja tulemüüriga ning kaks joonist;

5) ERVA ehitus (AAA) 05.02.2020 e-kiri aadressile XXX, millega edastatakse GG ja

ERVA ehitus vaheline kirjavahetus Graniidi 28 katuse teemal;

6) Graniidi tn 26/28 eskiis ja ehitusprojekt;

6) Allkirjastamata memo Graniidi tn 28 abihoone ehituse järelevalvevestluse kohta, milles

on kuupäevaks märgitud 30.12.2016, koostajaks GG ning osalejateks EE (tellija,

Skyland Invest OÜ), AA (objekti juht, ERVA ehitus) ja GG (omanikujärelevalve, OÜ

Merigos). Memo sisu puudutab katuse paigaldamist.

15. Eespool loetletud dokumentide ja tunnistajate ütlustega soovivad kaebajad tõendada

töötamist Graniidi tn 26/28 objektil ning lükata ümber maksuotsuses tehtud järeldust, et YY ja

LE ning CC ja LE vahel puudus töösuhe. YY põhjendab taotluste esitamist alles

apellatsioonimenetluses asjaoluga, et tal puuduvad juriidilised teadmised ja kohtud ei

võimaldanud talle riigi õigusabi. Seega ei teadnud ta varem võimalusest esitada selliseid

taotlusi.

16. Arvestades ringkonnakohtu 16.01.2020 määrusega antud tähtaegu, oli MTA-l ja CC-l õigus

vastata kaebajate taotlustele kuni 13.02.2020. Kumbki ei esitanud seisukohta.

17. HKMS § 198 lg 2 kohaselt tuvastab ringkonnakohus halduskohtu otsuses tuvastamata

asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid juhul, kui: 1) halduskohus jättis esitatud

tõendid või viidatud asjaolud põhjendamatult tähelepanuta; 2) asjaolule või tõendile ei saanud

halduskohtus tugineda kohtupoolse menetlusõiguse normi rikkumise tõttu; 3) asjaolule või

tõendile ei saanud varem viidata muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või

tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist halduskohtus

ning menetlusosalise käitumist ei ole alust pidada pahauskseks. HKMS § 198 lg 3 sätestab, et

uue tõendi lubatavust peab menetlusosaline põhistama. Kui põhjendusi ei esitata või kohus ei

pea neid mõjuvaks, jätab kohus asjaolu või tõendi tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend

on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks.

18. HKMS § 56 lg 2 esimese lause kohaselt võivad halduskohtumenetluses tõenditeks olla kõik

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-de 251–305 kohaselt tsiviilkohtumenetluses

lubatud tõendid ja HKMS-s lubatud tõendid. Kohus keeldub üksnes sellise tõendi kogumisest,

millel ei ole asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja

tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud (HKMS § 62 lg 2).

3-19-24

9(10)

19. Ringkonnakohus leiab, et eespool viidatud e-kirjavahetusel ja dokumentidel, mis

puudutavad Graniidi tn 26/28 ehitusobjekti, ei ole vaidlustatud maksuotsuse õiguspärasuse

hindamise seisukohalt tähtsust ning need jäävad seetõttu asja juurde võtmata. Tõenditest selgub,

et aadressil Graniidi tn 26/28 tehti 2016. a lõpus ehitustöid, tööde tellijaks oli EE-ga seotud

äriühing, omanikujärelevalvet tegi GG ja töid teostas ERVA ehitus, kelle esindajaks oli AA.

Tõenditest ei ole võimalik järeldada, et Graniidi tn 26/28 ehitusobjektil teostas töid LE, CC või

YY, sest nende nimesid ei ole ehitustööde teostamise kontekstis kordagi nimetatud. Isegi kui e-

kirjades ja memos nimetatud AA oli tegelikult YY ning ringkonnakohtule esitatud

dokumentides on kaebaja nime kirjutamisel järjekindlalt eksitud, viitavad tõendid asjaolule, et

YY ei tegutsenud Graniidi tn 26/28 ehitusobjektil LE töötaja või esindajana (kontrollakti

kohaselt oli YY seotud 32 äriühinguga). Seega ei ole nende tõenditega võimalik tõendada YY

või CC töötamist LE-s ega ka LE-l tegeliku majandustegevuse olemasolu.

20. Ringkonnakohus jätab rahuldamata ka taotlused tunnistajate ülekuulamiseks. Kaebajad ei

ole välja toonud mõjuvat põhjust, miks nad ei taotlenud tunnistajate ülekuulamist juba esimese

astme menetluses. YY õigusteadmiste puudumine ei ole ringkonnakohtu hinnangul piisav

põhjendus. Kaebajatele oli juba maksumenetluse ajal teada, et maksuhaldur on kahtluse alla

seadnud LE-l tegeliku majandustegevuse olemasolu ning YY ja CC töötamise LE-s ning soovib

selle kohta kaebajatelt selgitusi ja tõendeid. Ka halduskohus on 26.08.2019 määruses

kaebajatele selgitanud, et vaidluse keskne küsimus on see, kas YY ja CC töötasid

kontrolliperioodil LE-s. Halduskohus palus kaebajatel esitada selle kohta kaebuses viidatud

kirjalikud töölepingud, politseile tehtud avaldus ning kõik muud tõendid, mis kinnitaksid

töösuhte olemasolu YY ja LE ning CC ja LE vahel. Seega pidid kaebajad, sõltumata

professionaalse õigusabi olemasolust, hiljemalt esimese astme menetluses aru saama, et neil oli

kohustus tõendada oma väiteid YY ja CC töötamise kohta LE-s. Isikud, kes olid kaebajate väitel

seotud ehitusobjektiga, kus ka nemad tööd tegid, pidid olema kaebajatele teada juba esimese

astme menetluse ajal.

21. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tunnistajate ülekuulamine vajalik ka asja õigemaks

lahendamiseks. Kaebajate taotlusest saab järeldada, et EE, GG, CC, RR ja UU ning TOI TOI

OÜ olid seotud Graniidi tn 26/28 ehitusobjektiga ning oskavad anda selgitusi sellel objektil

tehtud tööde kohta. Kaebajad ei ole aga põhistanud, et LE-l oli kõnealuse ehitusobjektiga mingi

seos. Nagu maksumenetluses on tuvastatud, oli YY seotud paljude erinevate äriühingutega. See,

kui YY töötas Graniidi tn 26/28 ehitusobjektil mõne teise äriühingu esindaja või töötajana või

ka iseseisvalt, ei mõjuta käesoleva vaidluse lahendamist.

22. Eelnevast tulenevalt ei ole vaja korraldada apellatsioonkaebuse läbivaatamiseks

kohtuistungit ning kaebajate vastuväide kirjalikule menetlusele jääb samuti rahuldamata.

II

23. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu

otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks

apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

24. Halduskohus on põhjalikult kirjeldanud, koos viidetega YY ja MTA vahelisele e-

kirjavahetusele, miks on usutav, et kaebajad on MTA korraldused teabe ja dokumentide

esitamiseks kätte saanud, kuid on jätnud korraldused täitmata. Kaebajad ei esitanud vastuväiteid

ka kontrollaktile. Kaebajad ei esitanud MTA-le mingeid sisulisi selgitusi YY ja CC tehtud tööde

iseloomu kohta ega toonud välja ka ühtki konkreetset tehingupartnerit vms isikut, kellelt

maksuhaldur oleks saanud maksumenetluses küsida täiendavat teavet. Ometi olid teave ja

tõendid, mis kinnitaks YY ja CC töötamist LE-s, eeskätt kaebajate mõjusfääris. Sellega on

kaebajad rikkunud maksumenetluses kehtivat kaasaaitamiskohustust. Seetõttu ei saa

3-19-24

10(10)

maksuhaldurile ette heita, et maksuotsuses on tuginetud LE, CC ja YY tegevust üldiselt

iseloomustavale teabele. Ka ringkonnakohtu hinnangul tekitavad maksuotsuses tuvastatud

asjaolud põhjendatud kahtluse, et LE-l puudus kontrolliperioodil tegelik majandustegevus ning

TÖR-i kanded YY ja CC töötamise kohta LE-s ei olnud õiged. Kaebajad ei ole kohtumenetluses

maksuhalduri põhjendatud kahtlust veenvalt ümber lükanud.

25. Kaebajatel on iseenesest õigus, et maksude tasumata jätmine ei tähenda tingimata, et YY

või CC ei töötanud LE-s, kuid maksuotsuses ei olegi seda väidetud. Maksuotsuse p-s 2.1.1 on

esitatud andmed tööjõumaksude (sh nende osalise tasumise) kohta. Tegemist on teabega selle

hetke faktilise olukorra kohta. Maksuotsuse p-s 2.1.2 on maksuhaldur seejärel põhjendanud,

miks palgaväljamaksete deklareerimine YY-le ja CC-le on alusetu ning miks on LE

maksukohustust vähendatud. Toimikust ei nähtu asjaolusid, mis annaks aluse pidada MTA

tegevust ebaausaks või heita talle ette kaebajate ebavõrdset kohtlemist. Vastupidi, MTA on

olnud kontrollimenetluse jooksul viisakas ja kannatlik. Ebavõrdne kohtlemine võinuks tekkida

hoopis siis, kui MTA oleks jätnud kaebajate puhul TÖR-i ebaõiged kanded, mille tõttu YY-l ja

CC-l tekkis võimalus saada sotsiaalseid hüvesid, tähelepanuta. MTA ei pidanud maksuotsuses

tuvastama, millistest muudest allikatest YY või CC kontrolliperioodil sissetulekuid said.

Ringkonnakohus märgib siiski, et kontrollakti järgi (lk 8) oli vähemalt YY kõnealusel perioodil

seotud veel suure hulga teiste äriühingutega.

26. See, et Graniidi tn 26/28 ehitusobjektil tegi ehitustöid just LE, ei ole tõendatud.

Halduskohus ei pidanud selle asjaolu tõendamiseks kutsuma tunnistajaid kohtusse omal

algatusel, eriti kuna kaebajate väited olid väga üldsõnalised ega sisaldanud konkreetsete isikute

nimesid peale EE.

27. Eelneva põhjal jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

28. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kaebaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning vastustaja ja kolmas isik pole

ringkonnakohtule esitanud andmeid menetluskulude kandmise kohta (HKMS § 109 lg 1),

jäävad menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda, v.a YY-le antud

menetlusabi (apellatsioonkaebuse eest tasutava riigilõivu) osas, mis jääb riigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)