4-19-5799/9 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTSIOON: A.Z-i kaebus rahuldada.

Tühistada Maksu ja Tolliameti 07.11.2019 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr -

930019001398, millega määrati A.Z-ile TubS § 39 lg 1 järgi karistuseks rahatrahv summas

190 trahviühikut 760 eurot osaliselt, s.o karistuse mõistmise osas.

Teha

tühistatud osas uus otsus, millega mõista A.Z-ile TubS § 39 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest trahviühikut, s.o karistuseks rahatrahv 100 400 (nelisada) eurot. KarS § 66 lg 2 ja 3 alusel võimaldada A.Z tasuda 400 euro suurune rahatrahv ositi 4 kuu jooksul, tasudes alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt 100 eurot.

Rahatrahvi osamaksed tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arvelduskontole Swedbank

EE522200221013264447, SEB Pank Luminor Bank EE351010052031000004 või EE401700017002872300, viitenumbriga 003210624668 930019001398 ning selgitusega: „ ,

A.Z, XXX“. Kui rahatrahv pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud,

suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. veebruar 2020, Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-19-5799 Kohtunik Tiit Kullerkupp Väärteoasi A.Z-i kaebus Maksuja Tolliameti 07.11.2019 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 930019001398 Kaebuse esitaja A.Z, isikukood XXX, elukoht xxxx; Eesti Vabariigi kodan xxxx e-post

ik; töökoht – ; xxxx Kohtuväline menetleja

Maksuja Tolliamet, registrikood 70000349, asukoht Lõõtsa 8a, Tallinn; kohtuvälise menetleja esindaja – Tiia Pukk Menetluse liik Kirjalik menetlus

2 Kohtuotsus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Asjaolud

1. Maksuja Tolliameti Ida talituse peainspektor Zinaida Saar koostas 09.10.2019 A.Z-i suhtes

väärteoprotokolli väärteoasjas nr 930019001398. Väärteoprotokolli kohaselt

avastati 19.09.2019 xxxx linnas, xxxx xxxx xxxx tänav juures peatatud sõidukist

registreerimismärgiga nr xxxx, mille roolis oli A.Z , 18 karpi ehk 262,4 grammi

erinevat marki huuletubakat. A.Z väitis 19.09.2019 antud ütlustes, et ostis umbes

kaks torni huuletubakat xxxx vahet sõitvalt laevalt enda tarbeks. Kõnealuste tubakatoodete hoidmisega ja edasitoimetamisega on A.Z rikkunud TubS § 24 lg 1, kuna suitsuvaba

tubakatoote käitlemine on keelatud. Sellega pani A.Z toime TubS § 39 lg-s 1

kirjeldatud väärteo, s.o keelatud tubakatoote hoidmine, edasitoimetamine, mille eest

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, s.o 1200 eurot. Tubakatooted kuuluvad

kohustuslikule konfiske - erimisele vastavalt TubS § 51 lg le 6. Kohtuväline menetleja on

seisukohal, et subjektiivsest küljest on antud tegu A.Z-i poolt toime pandud kavatsetult KarS § 16 lg 2 tähenduses. Menetlusalune isik oli teadlik, et huuletubaka käitlemine on keelatud, kuid vaatamata sellele hoidis ta enda valduses käitlemiseks keelatud tubakatooteid

ning toimetas need edasi kasutuses oleva sõidukiga. A.Z on kehtiv karistus samasuguse süüteo toimepanemise eest.

2. Maksuja Tolliameti Ida talituse peainspektor Zinaida Saare 07.11.2019 otsusega väärteoasjas 930019001398 karistati A.Z-i TubS § 39 lg 1 järgi rahatrahviga 190 nr trahviühikut, s.o 760 eurot. KarS § 66 lg 2 ja 3 alusel määrati, et A.Z on võimalik

tasuda rahatrahvi ositi selliselt, et esimene osamakse summas 190 eurot tuleb tasuda

25.11.2019, teine osamakse summas 190 eurot tuleb tasuda 25.12.2019, kolmas osamakse summas 190 eurot tuleb tasuda 25.01.2020 ning viimane osamakse summas 190 eurot tuleb

tasuda 25.02.2020. Juhi - ndudes TubS § 51 lg st 6 määrati konfiskeerida asitõendina hoiule

võetud huuletubakas koguses 18 karpi (262,4 grammi), mis asub Maksuja Tolliameti laos (kauba üleandmise vastuvõtmise akt nr 19YA1712961 - -1/1 26.09.2019). 3. 19.11.2019 saabus Viru Maakohtule menetlusaluse isiku A.Z-i kaebus Maksuja

Tolliameti 07.11.2019 otsusele Kuna menetlusaluse isiku väärteoasjas nr 930019001398.

kaebus ei vastanud VTMS § s 115 sätestatud nõutele, jättis - Viru Maakohus 26.11.2019 määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebuse esitajale tähtaja kaebuses esinevate puuduste

kõrvaldamiseks § 115 . 05.12.2019 esitas menetlusalune isik A.Z kohtule VTMS nõuetele vastava kaebuse väärteoasjas nr 930019001398.

Menetlusalune isik A.Z palub kaebuses, et kohus endaks temale karistuseks väh määratud proportsionaalne temalt ära võetud rahatrahvi, sest tema hinnangul ei ole rahatrahv

huuletubaka kogusega. A.Z omas 18 pakki huuletubakat (262,4 grammi), kuid lubatud koguseks on 10 pakki, mistõttu eksis ta 8 pakiga. Kohtuväline menetleja määras talle rahatrahvi 190 trahviühikut summas 760 eurot, mis tähendab, et iga ületatud karbi eest sai ta 95 eurot trahvi. A.Z juhib tähelepanu, et väärteoprotokollist nähtuvalt on talle määratud suurem rahatrahv põhjusel, et ta omab kehtivat karistust tubakaseaduse rikkumise eest. A.Z tunnistab, et omab kehtivat karistust tubakaseaduse rikkumise eest, kuid nendib, et varasema rikkumise puhul oli tal auto peal suurem kogus huuletubaka pakke. Peale kõnealust

3 tubakaseaduse rikkumist viis ta ennast informatsiooniga kurssi, kuid mitte piisavalt ning leiabki, et on rikkunud käesoleval juhul tubakaseadust puuduliku info tõttu. Tema teadis, et lubatud on kuni 20 pakki huuletubakat ning ta ostiski aktiivse huuletubaka kasutajana xxxx laeva pealt rohkem huu 20 pakki huuletubakat ning seda letubakat, et kauemaks jätkuks, s.o teadmisega, et see pole karistatav. Ta rõhutab, et ta ei teadnud, et 20 huuletubaka pakki on

keelatud, kuid nüüd on talle selge, et lubatud koguseks on kuni 10 pakki huuletubakat. Ta kahetseb oma tegu ning lisab, et edaspidiselt ta teab, kui palju ta võib oma tarbeks huuletubakat omada ning väldib teisi koguseid. Kaebuse esitaja ei soovi kohtuistungist osa võtta. 4. 19.12.2019 saabus kohtule Maksuja Tolliameti kirjalik seisukoht menetlusaluse isiku A.Z-i

kaebusele väärteoasjas nr 930019001398 tehtud üldmenetluse otsuse peale.

Kohtuväline menetleja palub kohtul jätta VTMS § 132 p 1 alusel Maksuja Tolliameti

07.11.2019 otsuse väärteoasjas 930019001398 muutmata ning A.Z-i kaebuse rahuldamata. Kohtuväline menetleja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses VTMS § 120 lg 1 alusel ning palub jätta menetluskulud kaebaja kanda. Kohtuvälise menetleja esindaja,

analüüsides kõiki tõendeid kogumis ja koostoimes, on veendunud, et Maksuja Tolliameti 07.11.2019 üldmenetluse otsus A.Z-i suhtes on seaduspärane ja õige ning karistus on

põhjendatud. Kohtuväline menetleja leiab, et kaebus ei ole põhjenda nne käesolevat tud. E väärteoasja koostas Maksu ja Tolliamet A.Z-ile 29.03.2019 üldmenetluse otsuse nr - 93001 A.Z-ile 9000221/5 sarnastel asjaoludel ning kõnealusel korral määrati TubS § 39 lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 175 trahviühikut, s.o 700 eurot ning temalt konfiskeeriti 121

pakki huuletubakat. Juba kõnealuses menetluses tunnistas A.Z , et oli teadlik huuletubaka käitlemise ebaseaduslikkusest. TubS § 39 lg s 1 sätestatud väärteo eest nähakse - füüsilisele isikule ette karistuseks rahatrahv kuni 300 trahviühikut, s.o 1200 eurot. Käesoleval juhul arvestas kohtuväline menetleja karistuse määramisel esmalt sanktsiooni keskmist määra

ning asjaoluga, et tegemist oli tahtliku teguviisiga. A.Z tasus rahatrahvi lõplikult

13.06.2019. Kolm kuud hiljem tabab Maksuja Tolliamet A.Z-i väärteo

toimepanemiselt. Väärteomaterjalide kohaselt avastati A.Z-ilt 18 karpi ehk 262,4 grammi erinevat marki huuletubakat. Kohtuväline menetleja tõdeb, et käesolevas väärteoasjas

oli väärteomenetluses ära võetud huuletubaka kogus kordades väiksem. Samas juhib kohtuväline menetleja tähelepanu asjaolule, et eelmise rahatrahvi tasumisest oli möödas kõigest

kolm kuud, millest kohtuväline menetleja saab järeldada vaid seda, et isikule varasemalt

määratud karistus ei motiveerinud isikut oma käitumist parandama. Seega ei ole kuidagi põhjendatud ka väiksema karistuse määramine. Väärteomenetluse toimikus puuduvad andmed

kaebaja sissetuleku suuruse ja/või ülalpeetavate arvu kohta. Samuti ole kaebaja kaebuses eelnimetatud andmetele viidanud. Kaebaja ei ole viidanud raskele majanduslikule seisundile vaid on jaganud rahatrahvi suuruse ära võetud huuletubaka pakkide arvuga. Kohtuvälise

menetleja hinnangul puudub kaebuses piisav alus kaaluda rahatrahvi vähendamist. Võttes arvesse A.Z-i ütlusi esimeses väärteoasjas on üheselt selge, et isik teadis juba siis, et huuletubaka käitlemine on keelatud. Nüüd käesolevas menetluses, eelmise menetluse valguses, ei tundu kaebaja kahetsus teo toimepanemise üle siiras. Kohtuotsuse põhjendused 5. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 117 lg 1 p 4 kohaselt maakohtunik lahendab asja kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku § le 120. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib -

maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha

lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia

kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

4 Menetlusalune isik kinnitas 05.12.2019 kohtule, et ei soovi kohtuistungist osa võtta ning ka

kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses, mistõttu kuulub käesolev asi lahendamisele kirjalikus menetluses. 6. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse A.Z-ile seda, et 19.09.2019 xxxx linnas, xxxx tänav maja juures peatatud sõidukist registreerimismärgiga nr xxxx xxxx xxxx, mille roolis oli

A.Z , avastati erinevat marki huuletubakat koguses 18 karpi ehk 262,4 grammi.

Maksuja Tolliameti 07.11.2019 üldmenetluse otsusest nähtuvalt rikkus A.Z keelatud tubakatoote hoidmise ja edasitoimetamisega TubS § 24 lg 1 ning pani toime TubS § 3

9 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. TubS § 3 lg 1 kohaselt on tubakatoode kas täielikult või osaliselt tubakast valmistatud toode

suitsetamiseks, närimiseks, imemiseks või ninna tõmbamiseks. TubS § 3 lg 4 sätestab, et

suitsuvaba tubakatoode on tubakatoode, sealhulgas närimistubakas, nuusktubakas ja suukaudseks ka

sutamiseks mõeldud tubakas, mille tarvitamiseks ei ole vaja põlemisprotsessi.

TubS § 24 lg 1 sätestab, et suitsuvaba tubakatoote käitlemine on keelatud, välja arvatud

suitsuvaba tubakatoote ladustamine ärilisel eesmärgil käitatava sellise laeva pardal, mis suundub riiki või lähtub riigist, kus laeval ladustatava suitsuvaba tubakatoote müük on lubatud. TubS § 311 lg 1 p 1 kohaselt võib käitlemiseks keelatud suitsuvaba tubakatoodet füüsiline isik

mitteärilisel eesmärgil Eestisse tuua koos temaga liikuvas pagasis teisest liikmesriigist maksimaalselt kümme pakki tingimusel, et ühes pakis ei ole toodet rohkem kui 50 grammi. Tubakaseaduse (TubS) § 39 lg 1 näeb ette vastutuse maksumärgiga märgistamata või teistele nõuetele mittevastavas müügipakendis tubakatootega või tubakatootega seonduva tootega või

keelatud tubakatootega või sellega seonduva tootega kauplemise või selle hoidmise, ladustamise või edasitoimetamise eest. Käesoleval juhul puudub vaidlus väärteo toimepanemise asjaolude osas. A.Z kinnitab ka ise kohtule esitatud kaebuses, et ostis xxxx tunnistab, et käies laeva pealt huuletubakat ning omas 18 karpi huuletubakat kogusega 262,4 grammi. Väärteoprotokollis kirjeldatud tegu tõenda 19.09.2019 koostatud sündmuskoha vaatluse vad protokoll ning 26.09.2019 koostatud õiend väärteoasjas nr 930019001398. Eelnevalt nimetatud dokumentidest nähtub, et 19.09.2019

peatasid Maksuja Tolliameti Ida talituse ametnikud maanteekontrolli käigus

transpordivahendi xxxx xxxx, mille roolis oli A.Z ning registreerimismärgiga nr

transpordivahendi läbivaatamisel avastati salongist juhi kõrvalistme eest põrandalt valge kilekott huuletubaka karpidega. Vaatluse käigus avastati sõidukist 4 karpi huuletubakat Oden’s Extreme Portion 18 g (kokku 72 g), 3 karpi huuletubakat Thunder Frosted 19,8 g (kokku 59,4 g), 4 karpi huuletubakat Oden’s Cold Dry 10 g (kokku 40 g) ning 7 karpi huuletubakat Siberia

White Dry 13 g (kokku 91 g). Avastatud huuletubakas jäeti asitõendina hoiule Maksuja Tolliameti hoiulattu. Väärteoprotokollis kirjeldatud tegu tunnistab A.Z ka 19.09.2019

koostatud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis. A.Z-i ütluste kohaselt

kuulusid autost leitud huuletubaka karbid temale. Ta ostis enda tarbeks umbes 2 torni huuletubaka karpe xxxx xxxx

vahelt sõitvalt laevalt augusti lõpus. Kuivõrd A.Z-i poolt juhitud sõidukist leiti rohkem kui kümme pakki käitlemiseks keelatud suitsuvaba tubakatoodet (kokku leiti 18 huuletubaka karpi kogusega 262,4 grammi),

on kohtuväline menetleja õigesti leidnud, et A.Z

rikkus keelatud tubakatoote

5 hoidmise ja edasitoimetamisega tubakaseaduse § 24 lg 4 sisaldavat keeldu ning tema tegu on õigesti kvalifitseeritud Tubs § 39 lg 1 järgi.

7. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus. Väärteoprotokollis on A.Z avaldanud, et ei pannud tegu toime tahtlikult, vaid tal oli puudulik info ning ta sai valesti aru. Kohtule esitatud kaebuses rõhutab A.Z samuti, et viis ennast peale esimest

rahatrahvi informatsiooniga kurssi ning jõudis selgusele, et lubatud on 2 torni ehk 20 huuletubaka karpi. Ta ostiski 20 karpi huuletubakat, teades, et tema tegu ei ole karistatav, kuid kahjuks eksis. Kohtuvälise menetleja otsusest nähtuvalt pani A.Z aga väärteo toime kavatsetult. Subjektiivse koosseisu osas nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga ning leiab, et A.Z pani väärteo toime kavatsetult 6 lg 2 KarS § 1 mõttes, mis sätestab, et isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise

hädavajalik tingimus. A.Z-i ja Tolliameti 29.03.2019 üldmenetluse karistati Maksuotsusega nr 930019000221/5 samuti TubS § 39 lg 1 järgi sarnastel asjaoludel (tol korral konfiskeeriti temalt 121 karpi huuletubakat) ning juba kõnealuses menetluses tunnistas A.Z

, et oli teadlik huuletubaka käitlemise ebaseaduslikkusest. Sarnastel asjaoludel uue väärteo toimepanemine samal aastal (19.09.2019) sai olla ainult A.Z-i tahtlik valik ning kohtu hinnangul ei ole tõenäoline, et isik tubakaseadust teadmatusest rikkus.

8. Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid A.Z-i teos ei esine. Samuti ei esine VTMS § s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid ning väärteomenetlus ei - kuulu lõpetamisele VTMS § s 30 sätestatud alustel. -

9. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra

kaitsmise huvisid.

TubS § 39 lg 1 näeb maksumärgiga märgistamata või teistele nõuetele mittevastavas müügipakendis tubakatootega või tubakatootega seonduva tootega või keelatud tubakatootega või sellega seonduva tootega kauplemise või selle hoidmise, ladustamise või edasitoimetamise

eest karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut. Rahatrahvi minimaalne määr tuleneb KarS § 47 lg st 1, mis sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada - rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut, kusjuures trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot. Seega peab A.Z-ile mõistetav rahatrahv jääma vahemikku

3 – 300 trahviühikut ning sanktsiooni keskmine määr on 150 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on A.Z-ile määranud karistuseks rahatrahvi 190 trahviühiku ulatuses, mis on üle sanktsiooni keskmise määra. Kohtuväline menetleja põhjendab sanktsiooni keskmisest määrast suurema rahatrahvi määramist asjaoluga, et varasema süüteo eest mõistetud karistus ei mõjutanud isikut hoidumast edaspidisest süüteo toimepanemistest. Kohtuväline menetleja juhib tähelepanu, et A.Z omab kehtivat karistust samasuguse süüteo toimepanemise eest

(29.03.2019 karistati A.Z-i väärteokorras TubS § 39 lg 1 järgi rahatrahviga 175 trahviühikut summas 700 eurot ning kõnealusel korral konfiskeeriti A.Z-ilt 121 karpi

huuletubakat). Kohtuvälise menetleja hinnangul peab A.Z-ile määratav rahatrahv olema aga varasemalt määratud rahatrahvi summast suurem.

6 Kohus, võttes arvesse A.Z-ilt leitud keelatud suitsuvaba tubakatoote kogust, asub

seisukohale, et TubS § 311

lg 1 p-s 1 nimetatud piirmäära arvesse võttes ei saa hinnata menetlusaluse isiku süüd antud väärteos suureks. TubS § 311 lg 1 p 1 kohaselt võib käitlemiseks

keelatud suitsuvaba tubakatoodet füüsiline isik mitteärilisel eesmärgil Eestisse tuua koos temaga liikuvas pagasis teisest liikmesriigist maksimaalselt kümme pakki tingimusel, et ühes pakis ei ole toodet rohkem kui 50 grammi. TubS § 6 lg 22 sätestab, et käitlemiseks mittelubatud

suitsuvabu tubakatooteid on suures koguses, kui nende tubakatoodete kogus ületab 15 kilogrammi (15 000 grammi). Kui varasema väärteoasja raames võeti A.Z-ilt ära 121

karpi huuletubakat, siis käesoleva väärteoasja raames võeti A.Z-ilt ära 18 karpi huuletubaka karpe kogusega 262,4 grammi (ületas lubatud kogust 8 karbiga). Eeltoodust tulenevalt peab kohus isiku süüd väärteo toimepanemisel võrreldes varasemalt toime pandud

samalaadse s ka üüteoga oluliselt väiksemaks. Kui aga võtta arvesse, et süü suurust mõjutab

väärteo toimepanemise subjektiivne külg ning A.Z pani kõnealuse väärteo toime kavatsetult, siis ei saa tema süüd alammäära lähedaseks hinnata. Arvesse tuleb võtta ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtuvälise

menetleja otsusest nähtuvalt menetluse raames karistust kergendavaid ning raskendavaid

asjaolusid ei ole ilmnenud. Ka kohtu hinnangul ei esine KarS § s 58 sätest - atud karistust

raskendavaid asjaolusid. Samas on menetlusalune isik kohtule esitatud kaebuses seaduserikkumist kahetsenud (KarS § 57 lg 1 p 3), mistõttu peab kohus võimalikuks pidada A.Z-i puhul karistust kergendavaks asjaoluks kaebuses avaldatud puhtsüdamlikku kahetsust. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub sellest, kuidas on võimalik A.Z-i mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja, et arvesse tuleb võtta ka süüdlase isikut. Maksuja Tolliamet

on varasemalt A.Z-i juba karistanud sarnastel asjaoludel 175 trahviühiku suuruse rahatrahviga summas 700 eurot, kuid tol korral oli A.Z-i süü väärteo toimepanemisel oluliselt suurem. Kohus, võttes arvesse A.Z-i süü suurust konkreetse väärteo toimepanemisel, karistust

raskendavate asjaolude puudumist ning karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku

kahetsust, leiab, et käesoleval juhul oleks isikule üksnes väärteo tõt kehtiva samaliigilise

tu sanktsiooni keskmisest määrast suurema karistuse määramine põhjendamatu ning ei vastaks isiku süüle. Kohus leiab, et sanktsiooni keskmisest madal karistus rahatrahv 100 määrast am

trahviühikut summas 400 eurot oleks käesoleval juhul A.Z-i süüle vastav ja proportsionaalne nii toimepandud väärteoga kui ka preventiivsete eesmärkidega.

10. KarS § 66 lg 2 kohaselt võib kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Kars § 66 lg 3 kohaselt ositi tasutava või ärakantava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat.

A.Z esitas kohtuvälises menetluses kohtuvälisele menetlejale taotluse tasuda

rahatrahvi mitmes osas, kuna tema keskmine sissetulek on 600 eurot kuus. Kohtuväline

menetleja nõustus, et A.Z-ile käib rahatrahvi täies ulatuses tasumine üle jõu ning võimaldas A.Z rahatrahvi tasuda ositi neljas osas. Lähtudes eeltoodust peab kohus

s uks A.Z tasuda rahatrahvi ositi. A.Z tuleb tasuda amuti võimalik temale mõistetud 400 euro suurune rahatrahv ositi 4 kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest selliselt, et igakuiselt kuulub tasumisele täiendavalt 100 eurot. Kohus peab vajalikuks selgitada, et VTMS § 204 lg 3 kohaselt kui süüdlane ei järgi osastatud rahatrahvi tasumise tähtaegu, saadab vastavalt VTMS § le 202 lahendit täitmisele pöörav asutus kümne - päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.

7

11. Kohtuväline menetleja on otsustanud konfiskeerida asitõendina hoiule võetud huuletubaka koguses 18 karpi (262,4 grammi), mis asuvad Maksuja Tolliameti laos. TubS § 51 lg 6 annab kohtule, Maksuja Tolliametile või Politseija Piirivalveametile võimaluse konfiskeerida TubS

§ s 39 nimetatud väärteo toimepanemise v - ahetuks objektiks olnud esemed. Arvestades eeltoodut, tuleb kohtuvälise menetleja otsus jätta muutmata osas, millega TubS § juhindudes 51 lg-st 6 määrati konfiskeerida asitõendina hoiule jäetud

huuletubaka koguses 18 karpi (262,4 grammi).

12. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes VTMS § 132 p-st 2 rahuldab kohus A.Z-i kaebuse ning -

tühistab Maksu ja Tolliameti 07.11.2019 üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 930019001398 karistuse mõistmise osas ja teeb uue otsuse, millega mõistab A.Z-ile

TubS § 39 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest

karistuseks rahatrahvi 100

trahviühikut, s.o 400 (nelisada) eurot. KarS § 66 lg 2 p 3 alusel võimaldab kohus A.Z tasuda 400 euro suurune rahatrahv ositi 4 kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust, tasudes igakuiselt 100 eurot.

/digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp

Kohtunik