2-19-12484/54 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-19-12484

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus: Viru Maakohus Kohtunik: Liina Naaber-Kivisoo Kohtujurist: Jekaterina Pavlenko Määruse tegemise aeg: 26.02.2020, Narva kohtumaja Tsiviilasja number: 2-19-12484 Tsiviilasi, hageja nõue: E J hagi A J vastu elatise nõudes Menetlustoiming: Kompromissi kinnitamine, kirjalikus menetluses Kohtuistung: 25.02.2020 Menetlusosalised: Hageja: E J (IK XXX; elukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja: E G (IK XXX; elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja: Andrey Abakumov Kostja: A J (IK XXX; elukoht XXX)

RESOLUTSIOON I. Kinnitada E J hagi A J vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevatel tingimustel: 1. Kostja A J (IK XXX) tasub hagejale E J (IK XXX) ülalpidamiskohustuse täitmiseks elatist summas 270 eurot kuus perioodil 01.09.2019 – 31.12.2019 ning 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu (kuupalga) alammäärast, alates 01.01.2020 kuni hageja E J täisealiseks saamiseni. 2. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. II. Lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-19-12484 seoses kompromissi kinnitamisega. III. Menetluskulud jätta poolte kanda.

Edasikaebamise kord Pooled on loobunud määruskaebuse esitamise õigusest. Asjaolud

2-19-12484

2 E J esitas A J vastu hagi elatise nõudes. 25.02.2020 toimunud kohtuistungil sõlmisid pooled kompromissi. A J oli nõus sõlmima kokkuleppe ja maksma elatist seaduses sätestatud määras kuni A J avalduse suhtlemiskorra kindlakmääramiseks lahendamiseni. Juhul, kui suhtlemiskorra alusel määratakse kindlaks, et laps viibib igakuiselt konkreetsed päevad isaga, siis soovib A J nõuda elatise vähendamist. Istungil kinnitas hageja, et menetluse kestel on kostja elatist regulaarselt maksnud. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud poolte kompromissiga, uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et poolte poolt esitatud kompromiss tuleb kinnitada ning asjas menetlus lõpetada. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et poolte poolt esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Tulenevalt TsMS § 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus selgitab ka, et juhul, kui kostja ei täida kokkuleppega võetud kohustust, siis vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 on hagejal õigus pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks. Vastavalt TsMS § 661 lg 4 poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled leppisid kokku, et loobuvad õigusest esitada määruskaebus. Kohus leiab, et määruskaebuse esitamise välistamine ei riku menetlusosaliste õigusi, mistõttu tuleb menetlusosaliste taotlus rahuldada. Menetluskulud TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda, seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

/allikirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik