4-20-386/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-20-386

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

26. veebruar 2020, Tallinn Väärteoasja number 4-20-386 (2316,19,011051)

Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik V.V; : XXX; elukoht: xxxx ik , töökoht: xxxx.

Kohtuvälise menetleja esindaja

Kristel Proos Kesklinna , Põhja prefektuuri

politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse üldsüütegude grupp RESOLUTSIOON

1. V.V

süüdi tunnistada KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks arest 7 (seitse)

päeva.

2. arest 7

kanda prefektuuri kinnipidamiskeskuses Linnaaru Mõistetud päeva tuleb ära Põhja

tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa. Mõistetud arest peab olema ära kantud hiljemalt 29.03.2020. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole tähtaegselt mõistetud aresti ära kandnud, kohaldatakse tema suhtes sundtoomist ning kogu ära kandmata aresti ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku kinnipidamisest ja toimetamisest karistuse ärakandmisele.

3. - CD plaat Selver AS turvakaamerate videosalvestistega jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel väärteotoimikusse.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt.

Kui kohtumenetluse pool soovib

kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, s.o alates 26.02.2020. kohtuotsus VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest.

Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

08.01.2020 AB 1567822 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll (2316,19,011051) selles, et V.V 03.01.2020 ajavahemikul kell 12:08 kuni 12:11 võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Selver AS-i Balti Jaama Turu Selveri kaupluse müügisaalist kaks küüneõli maksumusega 7,99 eurot/tk, pani need kotti ja kaupluse kassa juures andis koti maksmata kaupadega I K kätte ning V.V möödus seejärel kassast ja väljus kauplusest, jättes kotti pandud kahe küüneõli eest tahtlikult tasumata kokku summas 15,98 eurot. Sellise käitumisega V.V pani toime KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo, mis vastab KarS § 199 lg 2 p 4 tunnustele.

Menetlusalune isik selgitas, et väärteoprotokollis märgitud süüdistus on arusaadav, kuid väärteo toimepanemises end süüdi ei tunnista. Selgitas, et sõber läks oma tüdruksõbrast lahku ja võttis oma tüdruksõbrale kingitud kosmeetika tagasi ning andis temale, et ta annaks oma tüdruksõbrale.

Kotis olnud pudelid olid avatud, pakend puudus. Läks kauplusesse, et vaadata milleks neid kasutatakse. Letis olid nad pakendis, ja kaupa kotti ei pannud. Pudelid olid enne taskus, muu kosmeetika kilekotis. Pani pudelid kilekotti ja abikaasa oli poest lahkumas ning andis koti abikaasale ära, ise maksis kassas toiduainete eest. Kohtus abikaasaga kassa taga. Turvatöötajad isegi ei teadnud, et ta oleks midagi varastanud, pikalt vaatasid kaameraid. Neil on eelarvamus. Tal oli juba vargus, on tingimisi peal. Kõikjal kauplustes on videokaamerad, neil on süsteem, et igas Selveris hakatakse jälgima. Võtad võtmed taskust, kohe ütlevad, et varastas midagi ja alles siis hakatakse vaatama mida võis varastada. Küünelakid pani taskusse enne kauplusesse sisenemist, kilekotis oli erinev kosmeetika. Pudelitel ei olnud valget karpi, arvab, et need olid juba avatud. Vaatas kaupluses toote nimetust, kotti midagi ei pannud. Need olid kaupluses karbis, pudelitel oli kirjas inglise keeles, millest ei saanud aru. Kõik tooted pani riiulisse tagasi. Riiuli juures pudeleid taskust välja ei võtnud, jättis nimetuse meelde, pudelil ja karbil oli sama nimetus. Kui karistatakse, siis taotleb asendamist

üldkasuliku tööga.

Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja S L selgitas, et teab menetlusalust isikut kui kaupluses sisseosteid teinud isikut. Oli tööl, kellaaega ei mäleta. Nägi videokaamerast, et mees ja naine olid müügisaalis, võtsid riiulitelt kosmeetikat, mis pandi meesterahva kotti ja mees andis koti naisele, kes läbis kassaliini ja jättis kauba eest tasumata. Kaup pandi pärast tagasi, avastati tühi paberist pakend. Videolt on näha, et võttis lahti ja pani tagasi. Pakendi leidis koos kaupluse töötajaga, kes kauba riiulile pani. On näinud, et isik on kaupluses maksnud toiduainete eest. Kosmeetikatoote pani kotti. Nägi samamoodi, mille eest kassas maksis, ka seda, et andis koti naisele üle. Minut läks mööda kui kinni pidas eskalaatori juures, tüdruk püüdis põgeneda, paarimees pidas kinni. Kilekotis olid veel salvrätikud ja kosmeetika, mis asjasse ei puutunud, samuti varastatu. Tegemist oli naiste kosmeetikatootega, küüntega seotud, eriti kosmeetikast midagi ei tea. Pudelikesed on klaasist, mis on pakendatud valgesse karpi. Leitud pudelid olid pakendita. Kaubanduskeskuse teistes osakondades seda ei müüda. Kaks läks kaduma, kaks leiti. Üks oli tester, millele ei olnud peale kirjutatud, et on tester. Isikul oli seljas valge jope, äratas tähelepanu, sest teised ei olnud nii heledalt riides.

Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et menetlusalune isik on teo toime pannud, see on tõendatud. Isikut on varem korduvalt karistatud, kuid jätkab õiguserikkumiste toimepanemist. Arvestades varasemate trahvide tasumata jätmist taotleb karistamist 7 päevase arestiga.

Kohtu seisukoht osseisu osas: väärteoko

Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, vaadanud videosalvestist, kuulanud ära menetlusaluse isiku ja tunnistaja , , asub seisukohale, et ütlused kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärte anemine on tõendamist leidnud täies o toimep

mahus.

Väärteoprotokollis on menetlusalust isikut süüdistatud KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises viitega KarS § 199 lg . Väärteoprotokolli kohaselt menetlusalune isik

2 p 4 varastas 03.01.2020 Balti Jaama Turu Selveri kauplusest kaks küüneõli hinnaga 15,98 eurot ning pani need endaga kaasas olnud kotti, mille andis koos maksmata küüneõlidega I K kätte. Seejärel möödus V.V kassast jättes tahtlikult kauba eest tasumata.

Kohtuistungil vaadatud Kopli 1 Tallinnas asuva Balti jaama turu Selveri turvakaamerate videosalvestisest nähtuvalt on valges jopes ja valge mütsiga ning kergelt kõikuv meestarahvas kosmeetikaosakonnas ja võtab vasakult riiulilt erinevaid tooteid, vaatab neid, kuid paneb tagasi. Seejärel võtab ta järgmise toote, vaatab ja paneb tagasi ning võtab seejärel samalt riiulilt korraga kaks valges pakendis toodet, pöörab ennast rohkem seljaga kaamera poole ja paneb toote vasakus käes olevasse kilekotti ja on näha, kuidas kilekott liigub. Pärast seda liigub meesterahvas edasi

- tagasi, katsub riiulite vahel olevate kaupade ridasid, ka sama kohta, kust võttis kaks karpi, kuid rohkem sealt midagi ei võta ja liigub riiulite otsa juurde, kus seisab tumeda jope, heleda karvaga kapuutsi äärega ja tumeda mütsiga naisterahvas ning vaatab ja katsub kaupu. Hiljem liiguvad nii meestrahvas kui ka sama naisterahvas mööda müügisaali nii koos kui ka eraldi ning seejärel kassade juurde, kus meestrahvas annab naisterahvale üle kilekoti, millega naisterahvas möödub kassadest ning liigub üle kordidori asuvasse kauplusesse. Pärast korvis olevate kaupade eest tasumist läheb meesterahvas naisterahvale samasse kauplusesse järele. Väärteoasja materjalidest ja tunnistaja ütlustest nähtuvalt võeti varastatu ära ja tagastati kauplusele.

KarS 218 lg 1

kohaselt karistatakse väärteokorras varavasta o se süüte eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, välja arvatud arvutisüsteemile ebaseaduslikult juurdepääsu hankimine, arvutiandmetesse sekkumine, arvutisüsteemi toimimise takistamine, arvutikuriteo ettevalmistamine, röövimine, väljapressimine ja asja omavoliline kasutamine vägivalla abil ning tulirelva, laskemoona, lõhkeaine, kiirgusallika, narkootilise või psühhotroopse aine või nende lähteaine, või ajalooväärtusega eseme vargus või süs suure teadusliku, kultuuritemaatiline vargus. KarS § 218 lg 1 sätestatud erandeid kohus ei tuvastanud, seega tuleb lähtuda varavastasest süüteost väheväärtusliku asja vastu. KarS § 218 lg 4 kohaselt on väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks as või õigus, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend i miinimumpäevamäära või mille kahjustamisel käesoleva seadustiku § des 203 ja 204 sätestatud - juhtudel ei põhjustatud olulist kahju. KarS § 44 lg 2 kohaselt on miinimumpäevamäära suurus

10 eurot, seega üle 200 eurose varavastase süüteo puhul on tegemist juba kuriteoga KarS § 199 mõttes. Antud juhul varastati kaupa summas 15,98 eurot, mis jääb väheväärtusliku asja väärtuse piiridesse. Seega peab kohus kõigepealt tuvastama, millise varavastase süüteo on isik toime pannud ja siis lähtuvalt KarS § 218 lg 4 sätestatud rahalise väärtuse piirist kvalifitseerima selle süüteo KarS § 218 lg 1 alusel varavastaseks süüteoks väheväärtusliku asja vastu.

Kohus leiab, 03.01.2020 ajavahemikul 12:08 kuni 12:11 Balti Jaama Turul asuvas kaupluses et

Selver kauba (küüneõlid, 2 tükki) kogusummas 15,98 eurot varguse toime panemine V.V poolt on tõenda . Väärteotoimikus mist leidnud olevast ja kohtuistungil vaadatud videosalvestisest nähtub isiku toimetamine kosmeetikaosakonnas, kus ta võtab riiulilt kaks valget värvi toodet enda kätte ning pöörab end seljaga kaamera poole ning hakkab nendega ning enda käes oleva kilekotiga askeldama. V.V on käes ka korv, kuid korvi ta tooteid ei pane. On näha, et kui menetlusalune isik end tagasi küljega kaamera vaatevälja pöörab ning samal ajal enda jope varrukat sätib, tal äsja riiulist võetud kahte valget värvi pakendit enam käes ei ole.

Menetlusalune isik küll sirutab käe uuesti samasse riiulisse, kuid midagi tal käes ei ole, midagi ei võta, amuti ei aseta menetlusalune isik ühtegi pakendit ka riiulisse tagasi. s Menetlusalune isik liigub mingi hetk veel poes ringi ning seisma. Samal ajal tuleb seejärel läheb kassa järjekorda menetlusaluse isiku juurde naisterahvas kelleks on I K ulatab selle ning kelle kätte V.V sama kilekoti, kuhu ta mõni hetk tagasi oli kaks küüneõli asetanud. I läheb kassarivist mööda K

ning liigub kauplusest välja kilekott käes. Menetlusalune isik jääb kassarivis enda järjekorda ootama, et korvi pandud kaupade eest tasuda. Tunnistaja S L ütlused riimuvad videosalvestiselt nähtuga, kuid tunnistaja sõnade kohaselt leiti üks tühi pakend kosmeetikaosakonnast ning menetlusaluse isiku kilekotist võeti ära kaks pakendita küüneõli, mis olid hommikul pandud riiulisse. Kuigi tunnistaja sõnade kohaselt oli üks küüneõli pakendita ja teine pakendis, siis videolt on üheselt tuvastatav, et menetlusalune isik võtab alguses ühe pakendis toote, vaatab seda ja seejärel paneb võetud toote tagasi, ja võtab kaks pakendis toodet, millised asetab kotti. Seetõttu loeb kohus tuvastatuks, et riiulist võeti ära kaks pakendis toodet.

Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida menetlusaluse isiku poolt KarS §

199 tunnustega süüteo toimepanemisest. Nagu AS Selver poolt õigusvastase teo toimepanemise aktist nähtub, taotletakse vastutusele võtta isik, kes 03.01.2020 kell 12:09 AS Selver kaupluses pani toime õigusvastase teo, kui tema juurest avastati AS-ile Selver kuuluvat kaupa maksumusega 15,98 eurot. Kuivõrd ära võetud kaup oli korras ja tagastati kauplusele, on sedastatav, et need esemed olid menetlusaluse isiku jaoks võõras vara ning menetlusalune isik ei ole seda ka vastustanud. Samas nähtub, et esemete äravõtmisega soovis menetlusalune isik lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine menetlusaluse isiku poolt.

Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus süüdistuses märgitud eseme äravõtmine menetlusaluse isiku poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. käitumisest nähtub üheselt, et eseme äravõtmisega Menetlusaluse isiku te sooviti selle omanik st ilma kestvalt ning kui menetlusalune isik ja tema kaaslane ei jätta esemete oleks turvatöötajate poolt koos varastatuga kinni peetud, siis ei oleks ta kaupa poodi tagasi viinud, kuivõrd ta peeti kinni kaubanduskeskusest väljumisel. Seega leiab kohus, et realiseeritud on ka ebaseadusliku omastamise eesmärk.

Karistusregistri andmete kohaselt on menetlusalusel isikul

199 lg 2 p üks kehtiv karistus KarS §

7, 9 kuriteo toimepanemise eest ettenähtud . Seejuures on süüdistatavale Harju Maakohtu 03.10.2019 otsusega nr 1-18-7001 mõistetud vangistus 1 aasta ja 1 kuu asendatud üldkasuliku tööga. Seega on tegemist isikuga, kes on varem toime pannud varguse. Samas olukorras, kus tegemist on varavastase süüteoga väheväärtusliku asja vastu, siis ei ole varasemal karistatusel väärteo kvalifitseerimisel tähtsust, kuivõrd KarS § 218 lg 1 süüteo korduvat toimepanemist kvalifitseeriva tunnusena ette ei näe. Seega juhul, kui isik on varem karistamata või karistatud varavastaste süütegude toimepanemise eest, oleks KarS § 218 lg 1 ettenähtud süüteo toimepanemise puhul, kui isik paneb toime varguse, nii või teisiti vajalik viidata KarS § 199 lg-le 1, s.t menetlusaluse isiku käitumine on suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritavat süütegu süüks arvates ei saa viidata KarS § 199 lg 2 p 4 tunnustele, s.o sellele, et tegemist on isikuga, kes on varem varguse toime pannud, sest KarS § 218 lg 1 ega 2 korduvuse tunnust ette ei näe.

Arvestades süüteo asjaolusid, siis leiab kohus, et antud süütegu pandi toime teadlikult ja tahtlikult, eesmärgipäraselt, seega on tegemist kavatsetult toimepandud süüteoga. Kuivõrd menetlusalust isikut ei peetud kinni koheselt kassaliinist möödumise järgselt, vaid ta jõudis varastatu anda temaga kaasas olnud isikule, kes väljus kaubaga kauplusest ning sisenes teise kauplusesse, oli varastatut võimalik juba nii kasutada kui käsutada, mistõttu vaatamata sellele, et lõppkokkuvõttes kaup ära võeti, on siiski tegemist lõpuleviidud süüteoga.

Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega on tuvastamist leidnud, et menetlusaluse isik V.V pani toime

KarS § 199 lg

1 tunnustega teo, s.o KarS § 2 lg ettenähtud väärteo, s.o varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu.

Karistus

e mõistmine

KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest kuni 30 päeva. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku isikut iseloomustavatest andmetest, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut ka varem teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest korduvalt karistatud rahatrahviga, kuid määratud rahatrahvid on aastate jooksul jäetud tasumata. Sellele vaatamata on menetlusalune isik jätkanud õigusvastast käitumist ning toime pannud varavastase vää . Arvestades väärteo rteo

varavastast iseloomu, asjaolu, et menetlusalusel isikul on mitmeid tasumata rahatrahve, saab üheselt järeldada, et menetlusalusel isikul puuduvad rahalised vahendid rahatrahvi tasumiseks, mis tähendab, et rahatrahv kui karistusliik ei oleks täidetav. Samuti puudub menetlusalusel isikul ka Maksuja Tollimaeti kaudu või Töötamise registri kaudu kontrollitav töökoht või mõni muu püsiv ja legaalne sissetulek. Menetlusalune isik märkis küll kohtuistungil, et ta töötab majahoidjana, abistades ema, ning et ta on ametlikult tööle vormistatud, on ta kohtuvälisele menetlejale avaldanud, et tal töökoht puudub. Seejuures ei suutnud menetlusalune isik ka oma tööandjat nimetada. võimalik Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes ei ole kohaldada kergemat karistuse liiki rahatrahvi näol, kuivõrd selline karistus on menetlusaluse isiku poolt korduvalt jäetud täitmata ja jäänud ka tulemuseta, s.t ei ole sundinud menetlusalust isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Sellest tulenevalt tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada aresti.

Hinnates isiku süüd süüteo toimepanemisel arvestab kohus varasta väärtust, mis ei ulatunud tu KarS § 218 lg 4 sätestatud piirmäärani, vaid jäi alla eelmärgitud piirmäära keskmise väärtuse ning ka seda, et asja omanik sai temalt varastatud esemed tagasi. Seega leiab kohus, et menetlusaluse isiku alla keskmise. süü on hinnatav

Kuivõrd menetlusalust isikut süüdistatakse ühe väärteo toimepanemises, leiab kohus, et menetlusaluse isiku süü on alla keskmine ja temale võib mõista karistusena aresti alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. nähtub väärteoasja materjalidest, et menetlusalust isikut ei Samuti ole varasemalt samalaadse väärteo toimepanemise eest karistatud.

Seetõttu VTMS § kohus, juhindudes -dest 107 lg 1 p 1 asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärte õista o toimepanemises ja temale tuleb m karistusena arest. Kohus peab võimalikuks karistada menetlusalust isikut arestiga mõistes selle mõningal määral alla keskmise määra, kuivõrd menetlusalusele isikule inkrimineeritakse vaid ühe väärteo toimepanemist.

Kuigi menetlusalune isik, vaatamata süü eitamisele taotles aresti asendamist üldkasuliku tööga, leiab kohus, et esitatud taotlus jääb tagajärjetuks. Nimelt nähtub väärteotoimikust, et menetlusalune isik on temale inkrimineeritud väärteo toime pannud ajal, mil ta peab tegema eelmise kohtuotsusega mõistetud üldkasulikku tööd. Seega ka vangistuse asenduskaristust, s.o üldkasuliku töö tegemise kohustus ega kriminaalhooldaja järelevalve ei ole menetlusalust isikut õiguskuulekusele sundinud. Lisaks sellele nähtub menetlusaluse isiku karistusandmetest, et ka varem mõistetud arest on asendatud üldkasuliku tööga ning vaatamata sellele, et see üldkasulik töö on tehtud, jätkab menetlusalune isik süütegude toimepanemist. Seega ei ole ka korduvalt kohaldatud üldkasulik töö olnud tulemuslik, mistõttu jätab kohus esitatud taotluse aresti asendamiseks üldkasuliku tööga rahuldamata ja aresti üldkasuliku tööga asendamata.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/