1-18-5405/25 · Viru Maakohus Narva kohtumaja
Legislator summary
AI generated1-18-5405
Legislator headnote
AI generated1-18-5405/25 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: 1-18-5405
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
1-18-5405
1
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. veebruar 2020, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-18-5405 (16244001358) Täitmiskohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekretär Ilona Berezna Kriminaalasi
Viru Vangla materjal R.R tingimisi enne id tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu R.R isikukood XXX; kannab karistust Viru Vanglas
Kohtuistungil osalenud isikud süüdimõistetu R.R (videokonverentsi teel)
RESOLUTSIOON
Juhindude - -
s KarS § st 76 ja KrMS § dest 426, 432, 383, 384 määrab kohus:
Vabastada R.R Viru Maakohtu 29.06.2018 otsusega mõistetud ja Tartu
Maakohtu 14.06.2019 määrusega täitmisele pööratud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.
Määrata R.R-ile katseaeg 6 (kuus) kuud alates vabanemisest. Allutada R.R
käitumiskontrollile kuni katseaja lõpuni.
Käitumiskontrolli jooksul peab kriminaalhooldusametniku järelevalve all R.R
täitma KarS § 75 lg 6 ja § 75 lg 2 p 4 sätestatud kontrollnõudeid ja 1 p-de 1- -de 2 ja kohustusi. R.R on kohustatud:
1) xxx; elama kohtu määratud alalises elukohas –
2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma
kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui
viieteistkümneks päevaks;
5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - ppimiskoha
, töö või õ vahetamiseks;
6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja
väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;
7) mitte tarvitama alkoholi;
1-18-5405
2
8) sul asuma õppima, tööle või pöörduma teenuste saamiseks Töötukassasse 2 nädala jook pärast vanglast vabanemist.
KarS § 78 p 2 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva määruse jõustumisest ja R.R vangistusest vabanemisest.
Edasikaebamise kord
Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada ru Maakohtu Vi Narva kohtumajale 15
päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud ja menetluse käik
1. Viru Maakohtu 29.06.2018 otsusega tunnistati R.R
süüdi ja teda karistati KarS § 424 lg 2 ja KarS § 4231 , 63 järgi kohaldades KarS § lg 1, § 68 lg 1, § 69 lg 1, 3, § 75 lg 1 p 1-6, lg 2 p 2, 8 1 aasta 8 kuud ja pikkuse vangistusega, mis asendati sätteid 28 päeva
628 tunni üldkasuliku tööga, määrates töö tegemise tähtajaks 2 aastat. Tartu Maakohtu 14.06.2019 määruse pöörati kandmata karistuse osa täitmisele. ga
2. 03.02.2020 edastas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid R.R tingimisi
enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. R.R karistusaeg algas 14.08.2019 06.08.2020 ja 76 lg 1 p 2 09.02.2020. , see lõppeb KarS § kohane tähtaeg saabus R.R isikuandmetele tuginedes toetab vangla
tema ennetähtaegset vabanemist.
3. Kohtule adresseeritud kirjalikus seisukohas prokuratuur, nõustudes vangla arvamuses toodud argumentidega, toetab R.R . ennetähtaegset vabanemist
Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
4. Kohtuistungil avaldas R.R , et toeta htaega vangistusest
b tingimisi enne tä
vabastamist
, märkides täiendavalt, et vabanemise korral otsib endale töö ja seejärel töötab. Toimepandut kahetseb.
MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, prokuratuuri kirjaliku vastusega ja kuulanud
ära süüdlase seisukohad, leiab, et R.R on võimalik enne tähtaega vangistusest vabastada.
6. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus
esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Koh R.R poole , us möönab, et on ära kandnud mõistetud vangistusest mistõttu on
tema puhul täidetud formaalsed eeldused ennetähtaegse vabastamise küsimuse sisuliseks lahendamiseks.
7. kohus
Vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamise otsustamisel arvestab
vastavalt KarS § 76 lg-le 4 kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest KarS § 76 lg vabastamine.
4 järgi on hinnatavateks asjaoludeks ka uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes osalemine või nõusolek osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal.
1-18-5405
3
8. R.R vangistuses on postiivset. R.R
Saab nõustuda, et käitumises mõndagi
on vangistuse viibides käitunud õiguskuulekalt ja täidab kinnipidamisasutuses
töökohustusi Kohus märgib, et . Lisaks on R.R-ile vabanemisel tagatud elukoht.
tegemist on kaalukate asjaoludega, mis annavad kaaluka panuse R.R ennetähtaegseks vabastamiseks.
9. KarS § 76 lg 4 sätestab aga, et kõrvuti süüdlase käitumisega karistuse kandmise ajal ja
tema võimalike elutingimuste arvestamisega, arvestab kohus ka kuriteo toimepanemise
asjaolusid, süüdlase isikut emat elukäiku , isiku varas ja uue kuriteo toimepanemise riski vähendavas tegevuses osalemist. Neid asjaolusid arvesse võttes on kohus seisukohal, et R.R
on karistuse eesmärk täidetud ja see tingib tema ennetähtaegse vangistusest vabastamise.
10. Esmalt märgib kohus, et R.R puhul on täidetud ennetähtaegse vabastamise esmane eeldus, milleks on õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal (vt ka RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 20). R.R puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Nimetatut on
võimalik isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise üle otsustamisel positiivse asjaoluna arvesse võtta.
11. R.R tunnistati Viru Maakohtu 29.06.2018 kohtuotsusega
liiklussüütegude
toimepanemises. Tutvudes R.R sellest, et kriminaalasja materjalidega, järeldub
R.R
pani talle süüks arvatud kuriteo toime küllaldaselt kõrge intensiivsusega, s.o
väikese ajavahemiku kestel uleb välja tuua, et . T R.R on pidanud kohaseks asuda juhtima liiklusvahendit olukorras, mil ta oli joobeseisundis. R.R on isik, kel puudub
juhtimisõigus kuid sellele vaatamata on ta pidanud kohaseks asuda süstemaatiliselt juhtima
s O ta õidukit. mamata juhtimisõigust ei ole läbinud sõidukijuhi tunnistuse saamiseks ei
teoreetilist ega praktilist õpet ning eksamil on näitamata enda omandatud teadmised. R.R
Eeltoodust on käitunud viisil, mis on ohtlik nii talle endale kui ka kaasliiklejatele. järeldub, et ei ole väärtustanud R.R kaasliiklejaid ning nende ootust turvatundele. Endale teadaoleval põhjusel o korduvalt lubanud käituda v isil, mis tõi kaasa n R.R i süüdistuse esitamise ja süüdimõistva kohtuotsuse tegemise.
Kuid arvestada tuleb, et karistusregistri väljavõtte järgi on R.R isik, kes on
kriminaalkorras süüdi tud üks kord ja k tunnista a vanglakaristust kannab ta esmakordselt.
Eeltoodust järeldub, et on isik, kes üldjoontes on suuteline käituma R.R õiguskuulekalt või vähemalt on selline omadus kinnipeetavale omistatav. Et R.R on suuteline õiguskuulekaks käitumiseks näitab ka see, et karistuse kandmise ajal on kinnipeetav
käitunud õiguskuulekalt distsiplinaarkaristused puuduvad. Seega saab teha järelduse, et -
R.R on suuteline õiguskuulekaks käitumiseks. Õiguskuulekas käitumine on
osutunud võimalikuks ka karistuse kandmise ajal, vaatamata iseloomustuses toodule, et
kinnipeetav on teiste isikute poolt mõjutatav on teinud oma käitumisest . R.R järelduse ning kantud karistus on oma eesmärgi saavutanud.
12. kohtuistungil avaldatut,
Seisukoha kujundamisel võtab kohus arvesse ka R.R et ta kahetseb toimepandut. Ei saa jätta tähelepanuta sedagi, et vangistuse ajal R.R
on oma ellusuhtumist muutnud ning seda ka olukorras, kus tulenevalt alla aastasest kandmisele kuuluvast karistusest talle individuaalset täitmiskava koostatud ei ole ja seega ka
ettenähtud programme ja tegevusi läbi R.R on mõistnud oma ta nud ei ole. Kuid
käitumise põhjuseid ja sellele vastavalt ka reageerinud. R.R edasine vangistuses viibimine ei annaks tema arengule olulist juurde ega muudaks tema eduka resotsialiseerumise
väljavaateid paremaks. Kohtu seisukoha järgi on esmakordse vangistusena kantud karistuse
osa olnud piisava pikkusega, et panna R.R mõistma toimepandud teo ja selle tagajärje põhjuslikku seost. vabanemisjärgne elu kriminaalhooldaja järelevalve all on see Just tegur, mis soodustab R.R jätkuvat suunamist vabaduse tingimustes õiguskuulekale elule.
1-18-5405
4
13.
Puutuvalt R.R suhtlusringkonnaga, peab kohus vajalikuks märkida, et
lähedane toetav võrgustik tal puudub. Kuid olemas on sõber, kell ga suhtlus on jätkunud e
vangistuse ajal ja kes on avaldanud nõusolekut pakkuda R.R-ile elukohta
ennetähtaegse vabanemsie korral. Iseloomustusest nähtuvalt on R.R sõbral küllaldaselt head teadmised kinnipeetava peresuhetest. Eeltoodust järeldub tegemist võib olla
sõbralike suhetega ja keda kinnipeetav usaldab ning tegemist saab olla isikuga kelle poole
R.R on vajaduse korral raskuste tekkimisel
innipeetav võimalus ka pöörduda. K a suhtlusringkonda on kuulunud/kuuluvad ka kriminaalkorras karistatud isikud. Kuna aga toime
pandud kuritegude põhjuseks ümbritsev seltskond, siis ei näe ei ole olnud R.R
kohus nimetatud sellist riskifaktorit, mis peaks tooma kaasa kinnipeetava vabastamata jätmise.
14. R.R puudub. Kuid
Võimaliku vabanemise korral töökoha garantii kinnipeetav on avaldanud, et tema esmane eesmärk on leida töö ja seejärel täita töökohustusi
.
Kahtlusteta aitab töö tegemine sisustada isiku vaba aega eesmärgipäraselt ning legaalsest sissetulekust on võimalik tasuda ka olemasolevad ligikaudu 1 000 euro suurust võlakohustust.
Kohtu seisukoha järgi ei ole võlakohustuse suurus sellises määras, mille tasumine oleks
ülemäära keerukas ja ülejõu käiv. Kuna kinnipeetava eesmärk on asuda tööle, siis on võimalik ka tasuda olemasolevat võlanõuet. täita köökohustusi on Et R.R soov on
ka usutav - iseloomustusest nähtuvalt on kinnipeetav varasemalt töökohustusi täitnud ning
viimatine ametlik töökoht oli seisuga 02.01.2019. Töökohustuste täitmine on R.R
puhuselt kaasa toonud
karistuse täitmisele pööramise. Karistuse täitmisele pööramise
kohtumäärusest järeldub et töökohustuste täitmise põhjusel oli raskendatud üldkasuliku töö tegemine ning mis lõppkokkuvõttes tõi täitmisele pööramise gi kaasa karistuse ga.
15. R.R-ile
Kohus leiab kokkuvõtvalt, et tuleb anda reaalne võimalus näidata, et tema väärtushinnangud on vangistuses viibitud aja jooksul muutunud ning ta suudab edaspidi
vabaduses seaduskuulekalt käituda. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine annab
süüdimõistetule võimaluse tõestada asumist paranemise teele ning seda, et ta on edaspidi
võimeline järgima seaduskuulekat eluviisi. Samuti on katseajal võimalik hinnata
süüdimõistetu püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel.
Just kriminaalhooldusosakonna järelevalvele allutamine kannab eesmärki aidata isikul toime tulla vabadusse naasmisel tekkida võivate raskustega ja et ta suudaks hoiduda uute kuritegude toimepanemisest.
16. Ka tuleb arvestada, et ennet
ähtaegse vabastamisega karistus ei lõppe. Esiteks allub R.R kuni karistusaja lõpuni kuid mitte lühema perioodi kestel kui 6 kuud katseaja
nõuetele. Teiseks, tuleb talle määrata iseloomustuses toodud kohustused, millistest
tingimustest ta on teadlik. Katseajal on kriminaalhooldajal võimalus reageerida erakorralise ettekandega kohe, kui R.R R.R kaldub kontrollnõuetest kõrvale. Seega juhul, kui
kuritarvitab kohtu usaldust, pööratakse tema vangistus täitmisele ja tal tuleb naasta vanglas
se, et ära kanda kandmata vangistuse osa.
17. Seoses R.R suhtes koostatud iseloomustusega peab kohus vajalikuks juhtida
tähelepanu, et iseloomustus sisaldab viiteid R.R
varasemale, ent
kustunud/arhiveeritud karistustele - eloomustatakse R.R just vähemalt osaliselt is varasemate, ent arhiveeritud karistusandmete kaudu. Kuna kohtu otsustus moodustub asjaolude kogumis hindamisest ja sellesse kogumisse kuulub ka isiku kohta koostatud iseloomustus, siis on lubamatu tugineda kinnipidamisasutuse poolt koostatavas iseloomustuses isiku varasematele, s.o arhiveeritud karistusandmetele neile –
andmetele tuginemine mõjutab ja moonutab isiku suhtes antavat hinnangut/iseloomustust ja on konkreetse isiku jaoks selgelt negatiivse väljundiga.
1-18-5405
5
18. Eeltoodust
lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, vabastab kohus süüdimõistetu Viru Maakohtu 29.06.2018 otsusega mõistetud ja Tartu R.R temale
Maakohtu 14.06.2019 määrusega täitmisele pööratud vangistuse kandmisest enne tähtaega
katseajaga ja käitumiskontrollile allutamisega kuni karistusaja lõpuni. Lisaks, uue kuriteo
toimepanemise riskide maandamiseks tuleb süüdimõistetul täita katseaja lõpuni kontrollnõudeid ja kohustusi.
Innokenti Menšikov täitmiskohtunik