4-20-332/25 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

4-20-332

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtuistungi aeg 06. ja 17. veebruar 2020.a, avalik kohtuistung Otsuse tegemise aeg ja koht 25. veebruar 2020.a Haapsalu Väärteoasja number 4-20-332 Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaaksoo Kohtuistungi sekretär Gerda Raidla Väärteoasi G.I

L 01 lg 2 väärteoasi S § 2 järgi Menetlusosalised

G.I - isikukood XXX, elukoht XXXXXXXX XXX XXX-X XXXXX linn XXXXX

maakond,

telefon , e-post: XXXXXXXX

XXXXXXXXXX, XXXXXX XXXXXXXXXX

kodanik, XXXX, XXXXX XXXXX K n ohtuväli e

menetleja PPA prefektuuri Haapsalu Lääne

politseijaoskond, asukoht Lossiplats 4 Haapsalu e- , post: laane@politsei.ee, esindaja Andrus Kleeman RESOLUTSIOON

1. ja

Süüdi tunnistada S § 2 järgi G.I L 01 lg 2 karistada arestiga 20

(kaks nd kümme ) päeva, mis KarS § 69 lg 1 alusel asendada üldkasuliku tööga 20 (kaks nd) tundi. kümme

2. lates kohtuotsuse Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 3 (kolm) kuud a jõustumisest. 3. Kui G.I

hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, võib kohus kriminaalhooldusametniku taotluse alusel pöörata mõistetud päevase aresti täitmisele. 20-

4. Üldkasuliku töö sooritamist koordineerib elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna

juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametnik. Üldkasuliku töö sooritamise

korraldamiseks tuleb (kodanikul) olla kriminaalhooldusametnikule kättesaadav telefoni

teel. Küsimuste ja/või probleemide korral pöörduda Tallina Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna referendi poole telefoninumbril 6127741 või saata e-kiri aadressil harjukrho.info@just.ee. 5. Harju kriminaalhooldusosakonnale. Saata kohtuotsus täitmiseks Tallinna Vangla

6. XXXXX XXXXX reg.nr omanikule/valdajale peale Tagastada sõiduauto XXXXXX K.T 01.01.2020 arve summas 54,96 eurot tasumist /tasuda Rahandusministeeriumi OÜ

kontole SEB EE891010220034796011, Swedbank EE932200221023778606, viitenumber 2800082310, selgutus - XXXXX reg nr XXXXXX teisaldamise Sõiduki kulud /. 7. Edastada kohtuotsus G.I-le ja Haapsalu politseijaoskonnale.

PPA Lääne prefektuuri

4-20-332

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule,

esitades apellatsiooni Tallina Ringkonnakohtule 15 e päeva jooksul, alates kohtuotsus kuulutamisest.

1.

, k Väärteokirjeldused väärteoprotokollide järgi ohtus uuritud tõendid ja kohtu seisukoht. Kohus uurib, kas G.I on toime pannud väärteoprotokollides talle süüks arvatud teod.

1.1. 31 12.2019. a Väärteoprotokolli, koostatud . , kohaselt süüdistatakse G.I selles, et tema 31.12.2019. a kell 22.22 maakonnas XXXXXXXX - tn , XXXXX XXXX XXXX XX

liikus

XXXXX reg.nr XXXXXX XXXXXXXX suunas, juhtis mootorsõidukit XXXXX ,

omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ajal, kui juhtimisõigus oli ära võetud. Rikkus L 90 lg 1 p 1. S § Väärteo kvalifikatsi § oon LS 201 lg 2.

Kohtuistungil leidis kohtuväline menetleja, et tegu tuleb ümber kvalifitseerida LS § 201 lg 1 järgi, kuna teokirjelduses puudub viide otsusele, millega juhtimisõigus oli ära võetud.

G.I tunnistas kohtuistungil, et sel ajal ja kohas mootorsõidukit juhtis, ei teadnud, et tal

juhtimisõigust ei ole, see selgus alles kohapeal kui andis oma juhiloa ja politseiametnik läks politseisõidukisse kontrollima.

Kohus leiab, et G.I ütlustega on tõendatud, et ta väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas G.I

mootorsõidukit juhtis.

Kohtul tuleb lahendada küsimus, kas G.I on toime pannud LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Tl 9 on , millega 11.11.2019 väärteootsus nr 2317,19,010733 on Põhja Prefektuur karistanud G.I LS § lg 2 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks, otsus jõustus 227 05.12.2019. Tl 8 väljavõte ARK andmekogust näitab, et G.I-lt on juhtimisõigus ära

võetud 05.12.2019 Need tõendid kinnitavad, et 31.12.2019 G.I -04.03.2020. juhtimisõigust ei olnud. 1 sätestatud väärteo Seega

LS § 201 lg objektiivne teokooseis on täidetud.

Väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu (KarS § 15 lg 3). G.I sõnade kohaselt tal mingi kiiruse ületamine oli, aga mingi teadet pole talle tulnud, oli Eestist ära, tagasi tuli umbes nädala enne aastavahetust. Esimene kiri selle asja kohta tuli 02.01.2020.

Tl 31-32 on 19.10.2019 G.I-le Põhja Prefektuuri poolt koostatud väärteoprotokoll.

Protokollil on kirjas

e ja juures – kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise men tle

kättesaadav alates 19.11.2019, käsikirjaliselt lisatud Rahumäe tee 6 Tall (G.I esitas

kohtuistungil enda eksemplari /tl 44/ ja sellel on kättesaamise aja ja koha infole pastapliiatsiga ring ümber tõmmatud, mistõttu on see info selgesti nähtav ja eristuv muust

tektist). G.I on kirjutanud Olen protokolliga tutvunud, allkirjastanud protokolli, – 19.10.2019.

Seega oli G.I-le teada, et nimetatud asjas o 1.2019. li otsus kättesaadav 19.1

Väärteoprotokollis on ka info, et Avaliku e-toimiku veebilehel (aadress olemas) saab tutvuda väärteoasjas tehtud otsusega.

4-20-332 G.I ise ei ole huvi tundnud, millise otsuse politsei tema 19.10.2019 rikkumise osas tegi,

kuigi väärteoprotokollis on otsusega tutvumiseks vajalikud andmed olemas. Vastavalt väärteomenetluse seadustikule on politseil kohustus isikule teatavaks teha, millal on isiku suhtes tehtav lahend kättesaadav, isikule otsuse kättetoimetamist politsei poolt seadus ette

ei näe, v.a juhul kui isik on väärteoprotokolli kättesaamisel esitanud soovi saada lahend

oma e-posti aadressil. G.I ei ole väärteoprotokolli kättesaamisel sellist avaldust

protokolli kirjutanud ja sellist avaldust ei ole ta ka teinud selle väärteoasja menetlemise

käigus /tl 29 . Seega on politsei järginud väärteoasjas nr 2317,19,010 -37/ 733 lahendi kättesaadavaks tegemisel VTMS § 70 nõudeid. Kuigi G.I oli teadlik, et otsus väärteoasjas on kättesaadav alates 19.11.2019, ei ole ta läinud otsusega politseisse tutvuma ja väidab, et tema ei olnud teadlik, et tal 31.12.2019 juhtimisõigust ei olnud. Kohus uurib, kas tegemist võib olla koosseisueksimusega. Riigikohus on otsuses 3-1-55-06

p 19 leidnud, et isik paneb teo toime koosseisueksimuses, kui ta ei tea mingit

süüteokoosseisule vastavat faktilist asjaolu ega pea seda isegi mitte võimalikuks ega mööna seda, ei kuulu kõnealune faktiline asjaolu isiku ettekujutusse enda teost ja ta ei saa aru selle tähendusest. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole tegemist koosseisueksimusega. G.I ei kasutanud oma õigust ja ei läinud väärteootsusega politseisse tutvuma, kuigi G.I oli olemas info,

millal otsus tema suhtes kiiruse ületamise eest tehakse. Kohus leiab, et olukorras, kus G.I teadis alates 19.11.2019, et talle on seoses kiiruse , pidi ta ületamisega otsus tehtud

võimalikuks pidama mistahes seaduses ette nähtud karistuse määramise selle rikkumise

eest, se. pani mh ka juhtimisõiguse äravõtmi Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et G.I talle süüks arvatud väärteo toime kaudse tahtlusega. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja

puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid

asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et

G.I on talle süüks arvatava väärte , sest vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo otoimepanemises süüdi toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane.

Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et uuritud tõenditega on tõendamist

leidnud, et G.I poolt toime pandud tegu vastab 01 lg 1 LS § 2 sätestatud väärteole, tema te on õigusvasta toimepanemises süüdi. gu ne ja ta on selle

1.2 01 01.2020. a . , koostatud Väärteoprotokolli . , kohaselt süüdistatakse G.I selles, et

tema 01.01.2020. a kell 11.00 maakonnas XXXXXXX linnas XXXXXXXX XXXXX

alevik XXXXXXXX XXX , liikus O tankla suunas

XX , juhtis mootorsõidukit XXXXX

XXXXX reg.nr XXXXXX se , omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimi õigust

olles eelnevalt 31.12.2019 liiklusseaduse § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Rikkus L 90 lg 1 p 1, 3. S § Väärteo kvalifikatsioon S § L 201 lg 2.

31.12.2019 on koostatud /tl 7/, mille kohaselt sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus

G.I, kes juhtis sõidukit , kõrvaldati 31.12.2019 XXXXX XXXXX reg.nr XXXXXX

alates kell 22.22 sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 21 p 3 alusel – tal puudub vastava

kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Kõrvaldati juhtimisel kuni juhtimisõiguse

t saamiseni. G.I on oma allkirjaga kinnitanud, et on otsuse 31.12.2019 kätte saanud. G.I avaldas kohtuistungil -45/, et 01.01.2020 auto seisis koha peal, ei tea, /tl 44pöördel kes seda juhtis, tema oli O s WC-

´ s, politseipatrull võttis ta kinni kui ta O´st välja astus.

4-20-332

Sündmuskohal on G.I tunnistanud auto juhtimist ja seda, et politsei patrull tema juhitava auto peatas /tl 15-16/. Seega on G.I kohtueelses men

etluses ja kohtuistungil antud ütlused sündmuse tehiolude kohta täiesti , ütluste erinevuse põhjust erinevad G.I kohtule selgitada ei soovinud.

Kohtuistungil kuula /tl 62- , kes kirjeldasid ti üle tunnistajad T.N ja R.R 63pöördel/

kokkulangevalt, et olid saanud hommikul tööd alustades info, et eelmisel päeval sõitis XXXXXX XXXXXXX juht, kellel ei ole juhtimisõigust. Märkasidki kirjeldusele vastavat autot Uuemõisas, kontrollisid numbrit ja kui ta pööras O´ ´ i ringilt O i bensiinijaama, andsid vilkuritega peatumismärguande. Auto peatus bensiinijaamas, juht oli autos üksinda (auto

oli kogu aeg nende vaateväljas). Juht esitas dokumendid ja juhiks oli G.I, kes peale dokumentide esitamist läks O´i WC-sse.

Tl 10 on sõiduauto andmed, auto vär XXXXX XXXXX reg.nr XXXXXX v XXXXXXXXXX. G.I küsis tunnistajatelt kohtus, miks nad valetavad. Tunnistajad kinnitasid, et räägivad tõtt. Tunnistajad on ainult 01.01.2020 G.I-ga tööalaselt kokku puutunud, kinnitasid, et

mingeid asjaolusid, mis takistaks õigete ütluste andmist, ei esine. Tunnistajate ütlustes

vastuolusid ei ole, nende tegevus G.I juhitava auto peatamisel kajastub ka teenistuslehel /tl 52/

Kohus kogumis, leiab, et selle , hinnanud tõendeid G.I kohtuistungil antud ütlused sündmuse kohta ei ole usaldusväärsed ja G.I ütlused tuleb kõrvale jätta.

Kohus leiab, et tunnistajate ütlustega, teenistuslehega ja 31.12.2019 G.I sõiduki

juhtimiselt kõrvaldamise otsusega on tõendamist leidnud, et G.I juhtis 01.01.2020 mootorsõidukit, olles isikuks, kelle suhtes oli 31.12.2019 tehtud juhtimiselt kõrvaldamise

otsus ja see otsus kehtis kuni juhtimisõiguse saamiseni. 31.12.2019 oli G.I saanud teada, et temalt on juhtimisõigus karistusena ära võetud.

G.I rikkus LS § 90 lg 1 p 1, 3 ja tema tegu täidab LS § 201 lg 2 sätestatud teo objektiivse koosseisu.

Kohus leiab, et G.I pani teo toime G.I teadis 01.01.2020, et tal otsese tahtlusega. juhtimisõigust ei ole, politsei oli 31.12.2019 teinud tema juhtimiselt kõrvaldamise otsuse,

mille ta allkirjastas ja koopia endale sai – juhtimise keeld kehtis kuni juhtimisõiguse saamiseni. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja

puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid

asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et

G.I on talle süüks arvatava väärte , sest vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo otoimepanemises süüdi toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane.

Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et uuritud tõenditega on tõendamist

leidnud, et G.I poolt toime pandud tegu vastab 01 2 LS § 2 lg sätestatud väärteole, on õigusvasta toimepanemises süüdi. tegu sed ja ta on selle

2.Kohus ei ole tuvastanud VTMS § 29, § 30 loetletud aluseid väärteomenetluse lõpetamiseks.

3.Karistus

Vastavalt Riigikohtu otsuse 3-1-1-38- ukohale tuleb G.I-le 07 punktis 19 väljendatud seis

mõista toimepandud tegude eest üks karistus LS § 201 lg 2 järgi, sest kvalifitseeritud koosseis hõlmab ka põhikoosseisule vastava rikkumise. LS § 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 00 trahviühikut või aresti 01 lg 2 3

.

4-20-332 Kohus leiab, et G.I

süü on keskmisest suurem – G.I on väga lühikese ajavahemiku

jooksul Teod on toime kahel korral juhtinud mootorsõidukit juhtimisõigust omamata. pandud tahtlikult. K -

aristuse mõistmisel on oluline arvestada karistuse eri ja üldpreventiivse eesmärgiga.

Tl 11 on karistusregistri teatis Teatises , mis näitab kuute kehtivat väärteokaristust. punktides 4-6 oleva te väärteootsustega on G.I-le karistuseks määratud rahatrahv, kõige hiljutisem otsus on jõustunud 29.05.2013, teised varem. Kõigi puhul info karistuse täitmise kohta puudub. KarS § 82 lg 4 kohaselt täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue aegub, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud 4 aasta jooksul väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest. KarS § 24 lg 1 p 11 kohaselt karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui otsuse täitmine on aegunud vastavalt KarS §-le 82. Punktis 3 olev otsus on jõustunud 31.10.2014, kohus on G.I-le mõistnud are 10 päeva s ti

ja selle rakendamise alguskuupäevaks on 31.10.2014. KarS § 82 lg 1 p 1 kohaselt

karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest mõistetud aresti kandmisest

on möödunud 1 aasta. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et karistusregistri teatise punktides 3-6 olevad karistused on kustunud. G.I on kaks väärteokaristust liiklussüütegude eest. 03.09.2018 toime pandud LS § 203,

§ 207 lg 1, LKindlS § 81 järgi kvalifitseeritud väärtegude eest on G.I karistatud

rahatrahviga 240 eurot (otsus jõustus 19.01.2019, karistuse täitmise info puudub). 19.10.2019 toime pandud LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritud teo eest on G.I karistatud sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks, otsus jõustus 05.12.2019.

G.I on järjekordselt rikkunud liikluseeskirja nõudeid, juhtinud mootorsõidukit

juhtimisõiguseta 31.12.2019 ja 01.01.2020. Samas eelnevalt juhtimisõiguseta juhtimise eest teda karistatud ei ole. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei esine.

Kohus leiab, et G.I poolt jätkuv liikluseeskirjade eiramine näitab, et eelnevad karistused (rahatrahv ja juhtimisõiguse äravõtmine) ei ole mõjutanud teda õiguskuulekalt käituma. Seetõttu ei ole võimalik G.I karistada rahatrahviga, kohus mõistab G.I-le toimepandud väärtegude eest karistuseks aresti.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka karistuse üldpreventiivse eesmärgiga.

Liikluseeskirjade korduv tahtlik eiramine G.I poolt näitab hoolimatut suhtumist

liiklusohutusse ja enda huvide esiplaanile seadmist. Liikluseeskirjad on kehtestatud

kõikide liiklejate ohut karistuse üldpreventiivne eesmärk peab muutma use tagamiseks ja liiklejate hoiakuid ja andma selge signaali, et liikluseeskirjade täitmine on kohustuslik.

Lähtudes eeltoodud asjaoludest leiab kohus, et G.I tuleb karistada arestiga üle keskmise määra. Kuna G.I ei ole eelnevalt karistatud juhtimisõiguseta juhtimise eest,

leiab kohus, et on võimalik kasutada seaduses ette nähtud võimalust – asendada arest üldkasuliku tööga. G.I avaldas kohtus, et on nõus üldaksulikku tööd tegema.

4. damine Sõiduauto teisal

Sõiduki hoiukohta teisaldamise akt /tl 21/ näitab, et seoses 01.01.2020 juhtumiga kell

11.08 on tehtud Sõiduki XXXXX XXXXX reg.nr XXXXXX kohta teisaldamise otsus korrarikkumise lõpetamiseks liiklusseaduse § 92 lg 1 alusel, kuna sõiduki juht G.I ja

on juhtimiselt kõrvaldatud LS § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus.

Korrakaitseseaduse § 52 lg 1 p 1 lubab politseil võtta hoiule vallasasja korrarikkumise kõrvaldamiseks.

Kohus leiab, et politsei on auto hoiule võtmisel järginud Korrakaitseseaduse § 52 ja

liiklusseaduse § 92 lg 1 sätestatut. G.I juhtis mootorsõidukit hoolimata 01.01.2020 sellest, et talle oli pisut vähem kui 13 tundi tagasi tehtud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus. G.I avaldas politseinikele kohapeal, et kuigi teadis, et tal juhtimisõigust ei ole,

4-20-332

otsustas siiski sõita koju Keilasse, võttis riski, arvas, et midagi ei juhtu. Kohus leiab, et G.I poolt avaldatu n s kohapeal selgelt, et duki äita korrarikkumise lõpetamiseks oli sõi kinnipidamine vajalik, sest muud meetmed (s.h ka tuttava poolt auto viimine kellegi hoovi)

ei oleks välistanud G.I poolt süütegude toimepanemist. G.I seisukoht, et auto oli

tehniliselt korras ja see välistas auto teisaldamise, ei ole asjassepuutuv, sest autot ei ole teisaldatud põhjusel, et seda oli tehnilise seisukorra tõttu keelatud liikluses kasutada.

LS § 92 lg 9 kohaselt sõiduk tagastatakse viivitamata pärast puksiirauto kohaletuleku,

mootorsõiduki teisaldamise ja hoidmise kulude tasumist. Lõige 13 kohaselt isik

vabastatakse kulude hüvitamisest, kui tema tegevuses puudus süüteokoosseis. Kohus tuvastas, et G.I on 01.01.2020 ud toime pannud talle süüks arvat väärteo, seega on tal

kohustus hüvitada K T OÜ le sõiduki . - XXXXX XXXXXX reg.nr teisaldamistasu /tl 41/ 54,96 eurot.

Peale teisaldamistasu hüvitamist on sõiduki omanikul, valdajal õigus sõiduk tagasi saada.

(allkirjastatud digitaalselt)

Piia Jaaksoo kohtunik