1-19-8706/21 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-19-8706

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

25. veebruar 2020, Tallinn Kohtuasja number 1-19-8706 Kohtukoosseis Meelika Aava, , Urmas Reinola Ivi Kesküla Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 30. detsembri 2019. a otsus O.N

423 süüdistuses KarS § 1

järgi lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Kaitsja vandeadvokaat Madis Mahlapuu

RESOLUTSIOON

1. Jätta O.N

kaitsja vandeadvokaat Madis Mahlapuu apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata ja tagastada.

2. Määrata Advokaadibüroole Mahlapuu & Partnerid makstava riigi õigusabi tasu suuruseks

O.N-ile

129,60 eurot, sh käibemaks 21,60 eurot

apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest.

3. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks O.N-ilt välja 129,60 eurot Eesti Vabariigi kasuks.

4. Makseinfo koos arveldusarve ja viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse O.N-ile tuleb tasuda 30 päeva jooksul eraldi dokumendina. Menetluskulu

kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

2(4) ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 30. detsembri 2019. a otsusega lühimenetluses O.N tunnistati

ja karistati karistusseadustiku (KarS) 423 süüdi §

1 järgi 6 kuu vangistusega, mida KrMS § 238 lg 2 vähendati ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti kohaselt

4 kuud vangistust alates kohtuotsuse kuulutamisest 30. detsembril 2019. Karistusest loeti kantuks eelvangistuses viibitud kaks päeva.

2. O.N olles karistatud 14.02.2019 Harju Maakohtu poolt mõisteti süüdi selles, et KarS § 4231 järgi (juhtis tahtlikult 22.08.2018, samuti 29.10.2018 kella 15.37 ajal Tallinnas, Lootsi 13 juures mootorsõidukit Mercedes Benz Sprinter 311CDI registreerimismärgiga - XXXXXX ja 17.11.2018 kella 00.45 ajal Tallinnas, Lootsi 13 juures mootorsõidukit Mercedes- Benz Spr YYY YYY omamata vastava kategooria inter 311CDI registreerimismärgiga mootorsõiduki juhtimisõigust), juhtis uuesti tahtlikult, süstemaatiliselt 21.06.2019 kella 22.57 ajal Harjumaal, Viimsis, Rohuneeme tee ja Sirge tee ristmikul mootorsõidukit Volkswagen T , omamata vastava kategooria ransporter Kasten, registreerimismärgiga QQQQQQ mootorsõiduki juhtimisõigust.

O.N rikkus süstemaatiliselt Liiklusseaduse (LS) § 94 lg 1 /Mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud/.

Seega O.N pani toime süstemaatiliselt mootorsõiduki juhtimise isikuna, kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, see on KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni kaitsja vandeadvokaat M. Mahlapuu, kes vaidlustab kohtuotsust üksnes mõistetud karistuse osas. Kaitsja taotleb jätta mõistetud karistus tingimuslikult kohaldamata või asendada see üldkasuliku tööga. Alternatiivselt taotleb kaitsja O.N vahi alt vabastamist.

Apellatsiooni motiivide kohaselt on O.N-ile mõistetud karistus liialt karm. Tema puhul ei teeniks vangistuse mõistmine karistuse eesmärke, sest ta on teinud oma varasemast käitumisest positiivsed järeldused. Ta on käesolevaks ajaks eelmise kohtuotsusega mõistetud üldkasuliku töö ära teinud ning pärast 21. juunit 2019 ei ole ta uusi kuritegusid toime pannud. Tegemist ei ole ohtliku kuriteoga, sest KarS § 4231 sanktsioon on suhteliselt kerge. Juba asjaolu, et süstemaatiline juhtimisõiguseta sõitmine on käesolevaks ajaks kriminaliseeritud, on küllaldaseks riigi poolseks sanktsiooniks. Antud teole antav kriminaalõiguslik hinnang võrreldes varasema administratiivõigusliku hinnanguga on juba isikule piisav karistus.

Alternatiivselt taotleb kaitsja O.N vahi alt vabastamist, sest kohtuotsus ei ole veel jõustunud. Ta ei ole pärast 21. juunit 2019 uusi kuritegusid toime pannud ning on ära teinud talle eelmise kohtuotsusega mõistetud üldkasuliku töö. Vahi alla võtmine oleks võinud olla põhjendatud kohe pärast kuriteo toimepanemist, mitte aga pool aastat hiljem kohtusaalis.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

4. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ning tule jätta läbi vaatamata. Oma b seisukohta põhistab kohtukolleegium järgmiselt.

3(4)

Kohtukolleegium rgib, et Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendites korduvalt mä selgitanud, et ringkonnakohtu lahend peab üldjuhul kujunema kriminaalmenetluse seadustiku

11. peatükis sätestatud apellatsioonimenetluse kui terviku tulemina ja apellatsiooni läbi vaatamata jätmine selle ilmse põhjendamatuse tõttu KrMS § 326 lg 3 alusel kujutab endast erandit. Ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga.

Kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud KarS § s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid.

-

Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsuses selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei esine. Maakohtu otsuses on kohtukolleegiumi hinnangul piisava põhjalikkusega selgitatud, miks tuleb mõista O.N-ile reaalne vangistus ning miks ei ole teda võimalik mõistetud vangistusest tingimisi vabastada või asendada seda üldkasuliku tööga. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga, et selle põhjuseks on eelkõige asjaolu, et O.N-ile on juba eelmise kohtuotsusega asendatud talle mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, kuid ta pani katseajal toime uue kuriteo. Juhtimisõiguseta sõitmine on kujunenud süüdistatava elustiiliks. Lisaks sellele on teda korduvalt karistatud väärteomenetluse korras, mille eest mõistetud rahatrahvid on tasumata. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud.

Maakohtu otsuses märgitakse põhjendatult, et Eesti karistussüsteem on rajatud põhimõttele, et juhul kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, pööratakse see reeglina ka täitmisele. Käesolevas kriminaalasjas on tegemist süüdistatavaga, kelle suhtes varasemalt mõistetud vangistus asendati üldkasuliku tööga ja kes katseajal pani toime uue kuriteo. KrMS § 130 lg 41 kohaselt võib kohus vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Tuleb välistada olukorrad, kus riik peab asuma

kulutama rahalisi vahendeid tagamaks hilisemat kohtuotsuse täitmist.

5. Eelnevat silmas pidades leiab kohtukolleegium üksmeelselt, et O.N-ile mõistetud karistus ning tema kohtusa , alist vahi alla võtmine on seaduslik ja põhjendatud mistõttu apellatsiooni põhjendused selle tühistamiseks alust ei anna. Seega on apellatsioon ilmselt põhjendamatu ning ringkonnakohus jätab KrMS § 326 lg st 3 läbi vaatamata. selle juhindudes -

6. Viimasena peatub kohtukolleegium apellatsioonimenetluse kuludel.

KrMS § 175 lg 1 p 4 näeb ette, et menetluskuluks on määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. KrMS § 180 lg 11 kehtestab, et menetluskulude määramisel arvestab kohus hüvitamise otsuse tegemisel menetluskulude tekkimise aluseid ja asjaolusid.

4(4) KrMS § 185 lg 2 kohaselt kui apellatsioonimenetluses tehakse üks KrMS § 337 lõike

1 punktis 1 nimetatud lahend, s.o maakohtu otsus jäetakse muutmata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Kui apellatsiooni esitaja on prokuratuur, kannab menetluskulud riik. Kuna praeguses asjas jätab kohtukolleegium maakohtu otsuse muutmata ja kaitsja apellat

siooni läbi vaatamata, siis jäävad menetluskulud süüdistatava kanda.

Kaitsja vandeadvokaat M. Mahlapuu esitas koos apellatsiooniga taotluse riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks apellatsioonimenetluses 291,60 eurot. Taotluse kohaselt seisneb kaitsja tasu maakohtu otsusega tutvumises, ja süüdistatavaga nõupidamises apellatsiooni koostamises 4,5 tunni ulatuses

. Ühe tööühiku (pooltunni) hind on 27 eurot. Kohtukolleegiumi hinnangul on taotluses märgitud toimingud riigi õigusabi osutamiseks vajalikud, kuid taotletud tasu on Kohtukoosseis ei vaidlusta kaitsja poolt põhjendatud osaliselt. esitatud ühe tööühiku hinda. Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra § 6 lg 4 kohaselt on määratud kaitsja tasu riigi õigusabi osutamise eest kriminaalasja kohtulikul arutamisel lühimenetluses mitte üle 108 euro ühes kohtuastmes. Eeltoodut arvesse võttes määrab kohtukolleegium käesolevas asjas apellatsioonimenetluses a

4 alusel dvokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra § 6 lg riigi õigusabi tasu suuruseks 129,60 eurot, sealhulgas käibemaks 21,60 eurot ja mõistab selle riigi kasuks välja süüdistatavalt O.N-ilt.

/allkirjastatud digitaalselt/