3-19-2317/7 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja

Oliver Kask

Määruse tegemise aeg ja koht

25. veebruar 2020, Tallinn

Haldusasja number

3-19-2317

Haldusasi

Eesti Rahvusringhäälingu kaebus Harju Maakohtu

otsuse

peale,

millega

ei

võimaldatud

Eesti

Rahvusringhäälingu ajakirjanikule XX-le juurdepääsu

kriminaalasja 1-19-8262 kohtutoimikule

Menetlusosalised

Kaebaja – Eesti Rahvusringhääling, volitatud esindaja

Liina Sulg

Eeldatav vastustaja – Harju Maakohus

Kolmas isik – YY, volitatud esindaja v.adv Aivar Pilv

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 30. jaanuari 2020. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Eesti Rahvusringhäälingu määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse Eesti Rahvusringhäälingu määruskaebus Tallinna Halduskohtu

30. jaanuari 2020. a määruse haldusasjas nr 3-19-2317 resolutsiooni punkti 3 peale.

2. Rahuldada Eesti Rahvusringhäälingu määruskaebus ja tühistada Tallinna

Halduskohtu 30. jaanuari 2020. a määruse haldusasjas nr 3-19-2317 resolutsiooni

punkt 3.

3. Saata asi halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

4. Tagastada Eesti Rahvusringhäälingu määruskaebuselt haldusasjas nr 3-19-2317

tasutud riigilõiv 15 (viisteist) eurot ja kanda see Eesti Rahvusringhäälingu

arveldusarvele nr EE187700771003379708 AS-s LHV Pank.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d

1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-19-2317

2(4)

1. XX esitas 10.12.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse Harju Maakohtu otsuse peale,

millega ei võimaldatud talle juurdepääsu kohtutoimikule kriminaalasjas nr 1-19-8262.

Kaebaja palus võimaldada talle kui ETV „Pealtnägija“ saate ajakirjanikule juurdepääs

kohtutoimikule

YY

kriminaalasjas

nr

1-19-8262

ajakirjandusliku

materjali

ettevalmistamiseks. Kaebusele lisatud materjalidest nähtuvalt esitas XX 14.11.2019 Harju

Maakohtule avalduse kohtutoimikuga tutvumiseks, soovides toimikust teha koopiaid ja

fotosid ning toimikut filmida. Kaebusele lisatud e-kirjavahetusest nähtuvalt ei pidanud Harju

Maakohus võimalikuks taotlust rahuldada, kuna menetlus kriminaalasjas nr 1-19-8262 oli

tunnistatud kinniseks.

2. YY esitas 30.12.2019 Tallinna Halduskohtule taotluse kaasata ta HKMS § 20 lg 1 ja § 21

lg 1 alusel haldusasja menetlusse kolmanda isikuna.

3. Tallinna Halduskohus jättis kaebuse 09.01.2020 määrusega käiguta, kuna kaebuselt oli

tasumata riigilõiv. Ühtlasi juhtis kohus määruse p-s 4 kaebaja tähelepanu kaebuse vähesele

edulootusele, leides, et esialgsel hinnangul ei kuulu kaebuse menetlemine halduskohtu

pädevusse (HKMS § 121 lg 1 p 1).

4. Eesti Rahvusringhääling (ERR) esitas 17.01.2020 Tallinna Halduskohtule taotluse

käsitada XX kaebust edasises menetluses ERR kaebusena ning esitas maksekorralduse

riigilõivu tasumise kohta.

5. Tallinna Halduskohus luges 30.01.2020 määrusega haldusasjas nr 3-19-2317 kaebajaks

Eesti Rahvusringhäälingu (p 1), kaasas kolmanda isikuna menetlusse YY (p 2), tagastas

kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel (p 3) ning tagastas kaebajale kaebuse esitamisel tasutud

riigilõivu 15 eurot (p 4).

HKMS ja tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) reguleerivad kohtumenetluse kinniseks

kuulutamist ja kohtuasja toimikuga tutvumise võimalusi põhjalikult. Nii on HKMS-s näiteks

reguleeritud halduskohtumenetluse avalikkuse küsimus (HKMS § 77 lg 1, mis viitab TsMS §-

dele 37‒42), menetlusosalise võimalus tutvuda toimikuga (HKMS § 88) ja menetlusvälise

isiku õigus tutvuda toimikuga (HKMS § 89). TsMS-s on toimikuga tutvumine reguleeritud §-

s 59. Kriminaalmenetluse seadustikus (KrMS) on vastav regulatsioon napp: § 12 räägib

üksnes kohtuistungi avalikkusest, täpsemalt reguleerimata on kriminaalasja toimikuga

tutvumise kord, sh menetlusvälise isiku (ajakirjanik) poolt ning pärast kriminaalmenetluse

lõppu. KrMS-i regulatsiooni ebapiisavusele on tähelepanu juhtinud ka Riigikohus (lahendid

nr 3-3-1-84-15, p 26 ja nr 3-3-1-58-16, p 10), märkides, et parema õigusselguse eesmärgil

võiks kriminaaltoimikuga, sh pärast arhiveerimist, tutvumise kord olla ammendavalt

reguleeritud KrMS-s. Riigikohus leidis asjades nr 3-3-1-84-15 ja 3-3-1-58-16, et teatud

juhtudel täpsema õigusliku regulatsiooni puudumisel võib lõpetatud kriminaalasjas toimikule

juurdepääsu otsustamise küsimus olla halduskohtu pädevuses. Oluline erisus võrreldes

praeguse asjaga seisnes neis asjades aga selles, et viidatud kohtuasjades taotlesid isikud

juurdepääsu enda kriminaalasjade toimikutele (s.o andmete töötlemise eesmärk oli teine).

Samuti ei nähtu, et neis kohtuasjades oleks olnud tegemist kinniste menetlustega.

Halduskohtu arvates ei ole võimalik Riigikohtu poolt üksikjuhtumi kohta leitud lahendust

asuda laiendama, sh olukorrale, kus maakohus on tunnistanud menetluse kinniseks ning

jätnud ajakirjaniku taotluse toimikuga tutvuda rahuldamata. Sellisel juhul tähendaks kaebuse

sisuline läbivaatamine seda, et halduskohus asuks hindama maakohtuniku langetatud

otsustuse õiguspärasust, st sisuliselt asuks apellatsioonikohtu rolli. HKMS § 4 lg-t 1 ei pea

laiendama kõigile sellistele olukordadele, kus õiguslik regulatsioon teatud menetluste puhul

on ebapiisav. Seda enam, et otsustamise lähtekohad on KrMS-s jäetud reguleerimata.

Halduskohtul tuleks maakohtu otsust kontrollides asuda nt hindama, kas tunnistajate

3-19-2317

3(4)

isikuandmete avaldamine ohustab nende julgeolekut (KrMS § 12 lg 1 p 4) jms. Halduskohus

asuks sellega kriminaalkohtu pärusmaale. Praegusel juhul tuleneb (vähemasti peaks tulenema)

menetluskord KrMS-st. Juhul kui kaebaja ei jäänud rahule Harju Maakohtu vastusega tema

taotlusele, tulnuks see vaidlustada Tallinna Ringkonnakohtus. Juhul kui kõrgemad kohtud

asuvad seisukohale, et menetlusvälisel isikul ei ole võimalik vaidlustada Harju Maakohtu

otsust, siis tuleb asuda seisukohale, et kehtiv õigus ei võimalda taotlust rahuldada. Sellisena

oleks olukord võrreldav tsiviil- ja halduskohtumenetlusega, kus menetlusvälisel isikul ei ole

õigust tutvuda kinniseks tunnistatud menetluse toimikuga.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. ERR palub 14.02.2020 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 30.01.2020

määrus ja saata asi uueks läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule.

Vaidlusaluse juhtumi puhul oli tegemist menetlusvälise isiku taotlusega, kelle õigused ja

kohustused ei ole reguleeritud menetlusseadustikus. Halduskohus ei ole selgitanud, miks ta

leiab, et menetlusosalise enda kohta käiva toimiku väljanõudmisel on tegemist halduskohtu

pädevuses oleva vaidlusega, kuid menetlusvälise isiku taotluse rahuldamata jätmise puhul

mitte. Samuti ei selgitanud kohus, miks on küsimuse lahendamisel oluline see, millisel

eesmärgil andmeid soovitakse töödelda. Täidetud on Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-84-15

väljatoodud kriteeriumid, mistõttu tuleks kohaldada halduskohtumenetlust. KrMS kohaselt

puudub võimalus Harju Maakohtu vastust Tallinna Ringkonnakohtus vaidlustada.

Ebapiisavate menetlusnormide tõttu võetakse isikult kaebeõigus, millega rikutakse

põhiseaduse §-st 15 tulenevat õigust pöörduda oma õiguste ja vabaduste kaitseks kohtu poole.

Kaebeõigus tuleb tagada ka olukorras, kus vastavas menetlusseadustikus on lünk. ERR-i

taotluse näol oli tegemist teabenõudega avaliku teabe seaduse (AvTS) mõistes ning kohaldada

tuleb AvTS-i. Andmekaitse Inspektsioon (AKI) on 13.09.2019 vaideotsuses nr 2.1.-3/19/2686

asunud seisukohale, et kriminaalmenetluse lõppemise järel tehtud teabenõude puhul on

tegemist AvTS-i kohaldamisalasse kuuluvate toimingutega. AvTS § 46 kohaselt võib isik,

kelle samas seaduses sätestatud õigusi on rikutud, pöörduda vaidega AvTS §-s 44 nimetatud

järelevalveorgani poole või kaebusega halduskohtusse. Seega kuulub kaebuse lahendamine

halduskohtu pädevusse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab HKMS § 204 lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus

tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203

lg 1 ja § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des

52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1

ja riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 9).

8. Ringkonnakohus leiab, et ERR-i määruskaebus on põhjendatud ning halduskohtu

30.01.2020 määruse resolutsiooni p 3 tuleb HKMS § 210 lg 3 alusel tühistada.

9. KrMS ei reguleeri kriminaaltoimikuga tutvumise korda pärast kriminaalmenetluse

lõpetamist – sätestatud on üksnes kannatanu õigus tutvuda kriminaalmenetluse lõpetamisel

kriminaaltoimikuga (KrMS § 206 lg 3). KrMS § 1604 reguleerib menetlusdokumentidest

väljakirjutuste

tegemist

ja

koopia

saamist

käimasolevas,

mitte

juba

lõpetatud

kriminaalmenetluses (vt ka Riigikohtu 03.11.2016 määrus nr 3-3-1-58-16, p 9). Riigikohtu

kriminaalkolleegium on 29.11.2004 määruses nr 3-1-1-116-04 (p 16) osutanud, et sellest ei

saa aga järeldada, et teistel isikutel peale kannatanu ei võiks samasugune õigus tekkida mõne

muu seaduse alusel. Viidatud lahendis tõi Riigikohus välja, et üheks selliseks seaduseks on

isikuandmete kaitse seadus (IKS). Kriminaalkolleegium selgitas, et kui kohus isikuandmete

3-19-2317

4(4)

vastutava või volitatud töötlejana keeldub võimaldamast andmesubjektile juurdepääsu

lõpetatud kriminaalmenetluses tema kohta kogutud isikuandmetele, võib isik esitada kaebuse

halduskohtule. Andmesubjektile juurdepääsu võimaldamine lõpetatud kriminaalmenetluses

tema kohta kogutud isikuandmetele ei ole olemuslikult kriminaalmenetluslik menetlustoiming

ega ole suunatud toimepandud kuriteo avastamisele, tõendusteabe kogumisele ega

kohtumenetluseks muude tingimuste loomisele.

10. Riigikohtu halduskolleegium on 10.06.2016 otsuses nr 3-3-1-84-15 (p-d 18‒24)

märkinud, et kriminaalmenetluse käigus kogutud teave on sõltuvalt sisust avalik teave ja/või

isikuandmed, millele KrMS-i eriregulatsiooni puudumisel laienevad vastavalt AvTS ja IKS.

11. Riigikohtu halduskolleegium oli 03.11.2016 määruses nr 3-3-1-58-16 (p 9) seisukohal, et

halduskohus on pädev lahendama vaidlusi pärast kriminaalmenetluse lõppu toimikuga

tutvumise ja koopiate saamise üle sõltuvalt taotletavatest andmetest kas IKS-i või AvTS-i

alusel (erandjuhtudel ka arhiiviseaduse alusel). Kolleegium leidis, et tegu on materiaalselt

haldusülesande täitmisega ja KrMS-i erinormid selles osas puuduvad.

12. Ringkonnakohtu hinnangul kehtivad eelviidatud kohtuasjades tehtud järeldused ka

praegusel juhul. Halduskohus on vaidlustatud määruses ebaõigesti seadnud pädevuse

küsimuse sõltuvusse asjaoludest, kas taotluse toimikuga tutvumiseks esitas andmesubjekt ise

või menetlusväline isik, kelle isikuandmeid toimik ei sisalda, ning kas kriminaalasja menetlus

oli avalik või kinnine. Nendest küsimustest ei sõltu kohtu pädevus. Praegusel juhul on määrav

see, et kriminaalasja nr 1-19-8262 menetlus on lõpetatud ning KrMS-s puudub eriregulatsioon

kriminaaltoimiku tutvustamise kohta. Tähtsust ei oma, kas tegemist on isiku taotlusega teda

ennast puudutavate andmetega tutvumiseks või menetlusvälise isiku (nt ajakirjaniku)

taotlusega.

13. Õige on halduskohtu seisukoht, et halduskohus ei saa asuda hindama maakohtu menetluse

kinniseks kuulutamise otsustuse õiguspärasust, kuid kaebuse sisuline lahendamine seda ei

eeldagi. Menetluse kinniseks kuulutamine on oma olemuselt kriminaalmenetluslik

menetlustoiming, mille õiguspärasuse osas ei saa halduskohus seisukohta võtta. Küll on

halduskohus oma menetluse raames pädev lahendama vaidlusi pärast kriminaalmenetluse

lõppu ja toimiku arhiivimist (KrMS § 209) toimikuga tutvumise õiguse saamise üle. Asja

sisulisel lahendamisel saab halduskohus kujundada seisukoha, kas kriminaalmenetluse

kinniseks kuulutamine tähendab juba iseenesest menetlusvälisele isikule keeldu toimikuga

tutvumiseks, nagu see on tsiviil- ja halduskohtumenetluses (TsMS § 59 lg 3 ls 2 ja HKMS §

89 lg 2 ls 4), või tuleb taotlus lahendada sõltuvalt taotletavatest andmetest kas IKS-i või

AvTS-i alusel, nagu juhul, kui kriminaalmenetlust kinniseks ei ole kuulutatud.

14. Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et kaebeõiguse realiseerimiseks oleks ERR pidanud

Harju Maakohtu keeldumise vaidlustama ringkonnakohtus – KrMS ei näe sellist

menetluskorda ette.

15. Eeltoodu põhjal tuleb Tallinna Halduskohtu 30.01.2020 määruse resolutsiooni p 3

tühistada ning saata asi uueks lahendamiseks Tallinna Halduskohtule.

16. Haldusasjas määruskaebuse esitamine on alates 01.01.2018 lõivuvaba (vt HKMS § 104 lg

1 ja RLS § 22 lg 1 p 9). Kuna ERR on 17.02.2020 tasunud määruskaebuselt riigilõivu 15

eurot (maksekorraldus tl 23), siis tuleb nimetatud summa HKMS § 104 lg 5 p 1 ja lg 8 ning

RLS § 15 lg 1 p 1 alusel maksjale tagastada.

(allkirjastatud digitaalselt)