1-10-3001/5 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

1 Kriminaalkohtumenetluse I astme otsus

1-10-3001

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. märts 2010.a., Kuressaares Kriminaalasja number 1-10-3001 (10250100280) Kohtukoosseis Kohtunik Kristel Pedassaar Kohtuistungi sekretär Elle Kuusksalu Tõlk - Kriminaalasi B.J süüdistuses kuriteos KarS § 424 järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses

Prokurör

Prokurör Svetlana Maripuu Süüdistatav

B.J, ik. 3760120010, kriminaalkaristatust ei oma, omab

ühe väärteokaristatuse, tõkendiks on kohaldatud elukohast lahkumise keeld;

Kaitsja vandeadvokaat Sulev Raudsepp

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada B.J kuriteos KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks vangistus neli (4) kuud.

Kohaldada B.J suhtes KarS § 69 sätteid ja asendada temale mõistetud ning

2

tema poolt ärakandmisele kuuluv karistus neli (4) kuud vangistust süüdistatava nõusolekul üldkasuliku tööga. Arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, neljale kuule vangistusele vastab: 4 kuud= 4x30 =120 päeva x2 tundi=240 tundi üldkasulikku tööd. 240 ( kahesaja neljakümne) tunni üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrab kohus kuus (6) kuud. Üldkasuliku töö tegemisel on B.J kohustatud järgima KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks. Kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel

pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega.

Kui süüdimõistetu paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa KarS § 69 lg 6 sätestatud vahekorras. Liitkaristus mõistetakse vastavalt KarS § 65 lõikes 2 sätestatule.

Kohtuotsus üldkasuliku töö ja kontrollnõuete täitmise kontrolli osas saata täitmiseks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Kuressaare talitusele. Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg koos isiku allutamisega käitumiskontrollile hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest.

B.J suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld kohtuotsuse jõustumisel tühistada.

Arvestada riigieelarvest selleks otstarbeks eraldatud vahenditest riigiõigusabi korras kaitse teostamise eest kriminaalmenetluses: Advokaadibüroo OÜ Raudsepa Advokaadibüroo (asukoht Harju 1 Tallinn 10146, Saaremaa

osakond Nõmme küla Leisi vald Saare mk. , reg. 10409084

) (üks tuhat seitsesada kasuks 1714

neliteist)

krooni vandeadvokaat Sulev Raudsepa poolt süüdistatavale B.J-ile

riigiõigusabi korras kaitse osutamise eest. Arvestatud tasust on 1250 krooni tasu õigusabi osutamise eest ja 464 krooni sõidukulu ning tasu õigusabi osutamise kohta sõitmise aja eest.

Välja mõista B.J’ lt riigituludesse menetluskulu - sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ja arvestatud kaitsjatasu 1250 (üks tuhat kakssada viiskümmend) krooni.

Sundraha ja kaitsjatasu tasuda Rahandusministeeriumi a/a nr. 10220034800017 AS SEB Pangas, viide 2800049696, selgitusse märkida lahendi number 1-10-3001, isik kelle eest tasutakse – B.J , nõude liik – sundraha või kaitsjatasu.

3 Asjaolud ja menetluse käik B.J’ d süüdistatakse selles, et tema, omamata juhtimisõigust, juhtis 06.02.2010 kella 01.40 paiku Saare mk Kuressaare linnas Kihelkonna mnt 12b juures mootorsõidukit Chrysler

Vision registreerimise märgiga XXX XXX alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, alkoholisisaldusega väljahingatavas õhus oli 0,84 mg/l laiendmääramatus +- 0,07 mg/l, lõplik tulemus 0,77 mg/l. Oma sellise tegevusega, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, pani B.J toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokurör on saatnud toimiku B.J süüdistuses kuritegudes KarS § 424 järgi koos

kokkuleppe materjalidega kohtule asja arutamiseks kokkuleppemenetluses. B.J on antud kohtu alla asja läbivaatamisega kokkuleppemenetluses.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav B.J ja tema kaitsja vandeadvokaat Sulev Raudsepp nõustusid B.J’ le esitatud süüdistuse sisu ja

kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus B.J’ le nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 4242 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab

prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistus neli (4) kuud. KarS § 69 sätete

kohaldamisega ärakandmisele kuuluv karistus 4 (neli) kuud vangistust süüdistatava nõusolekul asendada üldkasuliku tööga. Arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab kaks

tundi üldkasulikku tööd, 4 (neljale) vangistuskuule (4x30=120) ehk 120 vangistuspäevale vastab (120x2) 240 (kakssada nelikümmend) tundi üldkasulikku tööd. 240 tunni üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 6 (kuus) kuud. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Sundraha tasuda 30 päeva jooksu

l käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui

sundraha pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kokkuleppe menetluses ei saa esitada kohtuotsusele apellatsiooni, väljaarvatud juhul,

kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete (kokkuleppemenetluse sätete)

rikkumisega. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu

kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule

kirjalikult seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest, apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul.

Kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki sätete kohaselt.

4 B.J selgitas kohtuistungil, et ta on prokuröriga sõlmitud kokkuleppest arusaanud, ning

ta nõustub sõlmitud kokkuleppega. B.J kinnitas, et on nõus temale esitatud

süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga, kokkulepitud karistusega. Kokkuleppe on ta sõlminud vabatahtlikult.

Prokurör ja süüdistatava kaitsja kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde.

Maakohtu seisukoht. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses on järgitud KrMS §-de 239-245 sätteid. Süüdistatav B.J , prokurör ja kaitsjad kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, mis annab alust kohtule veendumuseks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kannatanu on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks.

Kohus leiab, et B.J tuleb süüdi tunnistada temale süüks arvatud kuriteo

toimepanemises ja temale tuleb mõista karistus vastavalt kokkuleppele. Kokkulepitud karistus vastab KarS §-is 56 sätestatule.

KrMS § 175 lg1 p9 , 179 alusel kuulub B.J’ lt riigituludesse väljamõistmisele

sundraha, mille suuruseks on II raskusastme kuritegudes süüdimõistmise korral 1,5 palgaalamäära. Palga alammääraks on 4350 krooni ning seega on sundraha suuruseks 6525 krooni.

KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel on menetluskuludeks kaitsjale või esindajale makstud mõistliku

suurusega tasu. Riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 alusel on üheks riigi õigusabi liigiks määratud kaitse teostamine kriminaalmenetluses. B.J kaitsjana riigiõigusabi korras esines vandeadvokaat Sulev Raudsepp OÜ Raudsepa Advokaadibüroost. Kaitsja on esitanud kohtule kirjaliku taotluse osutatud riigiõigusabi eest tasu saamiseks summas 1714 krooni, millest 464 krooni on seotud õigusabi osutamise kohta sõitmisega . Büroo ei ole käibemaksukohuslane. Tasu taotluse põhjendused: Kriminaalmenetluse esemeks oli teise astme kuritegu. Tasu kaitseülesande täitmise eest kujuneb järgmiselt:

Toiming Tasumäär Tasu arvutus Summa 1.

2 Toimiku tutvumine

350 kr

350 kr

2.

3.

Toimiku tutvustamine süüdistatavale

Kokkuleppemenetluse läbirääkimistel osalemine

350 kr

350 kr

350 kr

350 kr

4. Kohtuistu

ngil osalemine 22.02.2010.a. kuni 1 tund

100 kr poole tunni eest

2x100 kr

200 kr

KOKKU 1250 kr

464 kr

Tasumisele kuuluvad ka sõidukulud auto 330 MLU kasutamise eest 2 krooni kilomeetri eest (§ 21 lg3) (1 x Leisist Kuressaarde ja tagasi, a’ 41 km)= 2x41= 82 km, (2x 82 ) on 164 krooni ja tasu õigusabi osutamise kohta

(Kuressaarde) sõitmise eest Leisi-Kuressaare Leisi 1x 300.00=300 krooni

KÕIK KOKKU SUMMA

1714 kr

5

KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Tulenevalt kohtupraktikast (Tallinna Ringkonnakohtu lahend kriminaalasjas nr

1-09-8240 24.082009.a. K.Simuste süüdistusasjas) on asutud seiskohale, et juhul, kui

määratud kaitsja asub piirkonnast, mis võimaldab kaitsjal taotleda sõidukulusid ja süüdistataval ei ole olnud võimalik kaasa rääkida ning arvamust avaldada selle otsustuse üle,

et temale määratakse kaitsja kaugemalt, ei ole sellise summa väljamõistmine süüdistavalt

põhjendatud ja tuleb jätta riigi kanda. Seega kuulub B.J-ilt riigituludesse väljamõistmisele kaitsjatasu 1250 krooni.

Otsuse tegemisel juhindub kohus muuhulgas KrMS §-dest 248-249, 180, 189, 318.

Kristel Pedassaar kohtunik