3-20-161/3 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS J õ h v i k o h t u m a j a K OH TU MÄ Ä RU S

Kohtuasja number 3-20-161 Määruse kuupäev 21.02.2020 Kohtunik Reelika Kitsing Kohtuasi Jaak Reinomäe kaebus Politseija Piirivalveameti tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks Menetlusosalised Kaebaja – Jaak Reinomägi Eeldatav vastustaja – Politseija Piirivalveamet RESOLUTSIOON

1. Tagastada Jaak Reinomäe kaebus.

2. Jätta Jaak Reinomäe menetlusabi taotlus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1). Muud selgitused Määrus toimetada kaebajale kätte.

ASJAOLUD

1. Jaak Reinomägi esitas 22.01.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub teha kindlaks Politseija Piirivalveameti (PPA) tegevuse õigusvastasuse, mis seisnes selles, et Rakvere arestimajas keelati tal helistada ja kirjutada õigusabi osutaja Silvi Errole. Kaebuse kohaselt kehtestati ajavahemikul 15.01.2020–22.01.2020 kaebaja suhtes lisapiiranguid. Kaebaja soovis Rakvere arestimajas viibides 20.01.2020 helistada ja 21.01.2020 saata kirja õigusabi osutajale S. Errole, kuid tema soove eirati. Talle selgitati, et ta võib helistada ja kirjutada üksnes määratud kaitsjale Heiki Kuningale. Kaebajale põhjustati suurt hingelist valu, sest ükski Eestis kehtiv seadus ei luba piirata vahistatu suhtlust õigusabi osutajaga. Kaebajal on edaspidi veel vaja tulla arestimajja ja on võimalik, et tal on vaja suhelda ka õigusabi osutajatega. Õigusvastasuse tuvastamine kohustab loodetavasti arestimaja edaspidi tagama kaebaja õigusi ning aitab kaasa arestimajale esitatud kahjunõude lahendamisele. Kaebaja palub vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest. KOHTU SEISUKOHT

2. Kaebuse saanud kohtul tuleb muu hulgas kontrollida, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks (HKMS § 120 lg 1 p 8).

3. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus kaebuse selle esitajale tagastada, kui kaebajal

3-20-161

puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kaebeõiguse kindlakstegemisel tuleb kohtul lähtuda HKMS §-des 44 ja 45 sätestatud kaebeõiguse regulatsioonist.

4. Kaebaja on palunud tunnistada õigusvastaseks PPA tegevuse, mis seisnes selles, et tal ei lubatud 20.01.2020 helistada ja 21.01.2020 saata kirja tema soovitud õigusabi osutajale

S. Errole. Tuvastamisnõude esitamist on kaebaja põhjendanud preventiivse huviga vältida arestimaja sarnast õigusvastast käitumist tulevikus ning sooviga saada hüvitatud talle tekitatud kahju. Kohus mõistab kaebajat selliselt, et tema suhtes oli kohaldatud lisapiiranguid kriminaalmenetluse seadustiku § 1431 lg 1 p 2 alusel ehk kriminaalmenetluse huvides on olnud piiratud tema kirjavahetuse ja telefoni kasutamise õigus. Kohtute infosüsteemist kättesaadavatest kohtuasja nr 1-20-1190 materjalidest nähtub, et kaebaja oli esitanud Viru Ringkonnaprokuratuuri lisapiirangute kohaldamise määruse peale ka kaebuse Riigiprokuratuurile.

5. Haldusorgani tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõude näol on tegemist isiku õiguste kaitseks väheefektiivse nõudega, mille esitamisele on seaduses kehtestatud täiendavad piirangud. Vastavalt HKMS § 38 lg-le 4 peab tuvastamiskaebuse esitamine olema isiku õiguste kaitseks vajalik ning HKMS § 45 lg 2 esimese lause kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui kaebaja õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Tuvastamiskaebuse esitamise õigust ei anna hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus (HKMS § 45 lg 2 teine lause). Tuvastamiskaebuse esitamine võib olla põhjendatud preventiivsel eesmärgil, kuid sel juhul peab esinema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes edaspidi õigusvastaselt käituda, ning kinnipeetaval ei esine tõhusaid vahendeid oma õiguste kaitsmiseks tulevikus sarnases olukorras (Riigikohtu 09.02.2017 määrus nr 3-3-1-75-16, p-d 8.1 ja 9; vt ka Riigikohtu 25.10.2017 määrus nr 3-17-749, p 11).

6. Praeguse vaidluse asjaolusid arvestades ei saa tuvastamiskaebuse esitamist pidada kaebaja õiguste kaitseks vajalikuks. Kõnealuse tegevuse kordumine ei ole piisava tõenäosusega ettenähtav ning isegi siis, kui see peaks korduma, on kaebajal tõhusad vahendid enda õiguste kaitseks. Vanglas kinni peetavate isikute andmekogu andmetel on kaebaja käesoleva määruse tegemise ajaks paigutatud Rakvere arestimajast ümber Viru Vanglasse (tl 5). Hüpoteetiline võimalus sattuda tulevikus uuesti Rakvere arestimajja sarnasesse olukorda (sh olukorda, kus kaebaja suhtes on kohaldatud kriminaalmenetluse huvides lisapiiranguid) ei anna piisavat alust kohtule preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks. Juhul, kui analoogne olukord peaks siiski tulevikus aset leidma, on kaebajal võimalik kasutada tuvastamiskaebusest tõhusamaid õiguskaitsevahendeid ehk esitada arestimajale kohustamisvaie (haldusmenetluse seaduse § 72 lg 1 p 3) või halduskohtule kohustamisnõue helistamise ja kirja saatmise lubamiseks (HKMS § 37 lg 2 p 2). Vastavalt HKMS § 45 lg 2 teisele lausele ei tulene kaebajale praegusel juhul kaebeõigust ka kaebuses tehtud viitest sellele, et õigusvastasuse tuvastamine on vajalik selleks, et saada hüvitatud talle tekitatud kahju.

7. Lisaks eeltoodule on kohtu hinnangul täidetud HKMS § 121 lg 2 p-s 21 sätestatud kaebuse tagastamise eeldused, s.o kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

8. Siseministri 27.09.2011 määruse nr 21 „Arestimaja sisekorraeeskiri“ (ASkE) § 53 lg 1 järgi saab kinnipeetu telefoni kasutada taotluse alusel, kui seda õigust ei ole kriminaalmenetluse huvides piiranud prokurör või kohus. Kirjavahetust ja telefoni kasutamist ei piirata, kui kinnipeetu suhtleb õiguskantsleri, PPA, Presidendi Kantselei, prokuröri, uurija, kohtu, kaitsja või oma riigi konsulaartöötajaga (ASkE § 53 lg 3). Kaebusest nähtub, et kaebaja kaitsjaks oli määratud H. Kuningas, mitte S. Erro. Seetõttu ei kuulunud S. Erro ASkE § 53 lg-s 3 nimetatud isikute hulka ning kohtul puudub põhjus pidada arestimaja töötajate tegevust õigusvastaseks. Kaebusest tulenevalt ei tehtud kaebajale takistusi helistamisel või kirjutamisel H. Kuningale. Kuna kaebaja ei ole kaebuses täpsemalt selgitanud, miks oli S. Erroga kontakti saamine tema õiguste kaitseks vältimatult vajalik, ei ole ka alust arvata, et tema õigused oleksid jäänud sellest

3-20-161

tulenevalt kaitseta. Seega ei saanud S. Errole helistamise ja kirja saatmise võimatus riivata intensiivselt kaebaja õigusi ning asjaoludest tulenevalt ei ole kaebuse rahuldamine tõenäoline.

9. Eeltoodud põhjendustel tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 ja 21 alusel.

10. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda seaduse nõuetele vastava kaebusega uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

11. Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada kaebaja menetlusabi taotlust, mistõttu jääb see läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)