2-19-19129/20 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Mõtsnik

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.veebruar 2020.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-19129

Tsiviilasi

OÜ Rolan Investment, OÜ Capital Cate Group, OÜ

Brave

Capital

ja

OÜ

Elupaik

(pankrotis)

pankrotihaldur Jüri Truutsi hagi Elupaik OÜ

(pankrotis)

vastu

Elupaik

OÜ

(pankrotis)

võlausaldajate

25.11.2019

üldkoosoleku

otsuse

tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks

tunnistamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I: OÜ Rolan Investment (registrikood 12104532,

asukoht Tartu mnt 25-21 Tallinn)

Hageja II: OÜ Capital Cate Group (registrikood

12194015, asukoht Tartu mnt 25-21 Tallinn)

Hagejate I ja II lepinguline esindaja: vandeadvokaat Liis

Könn (e-post: liis.konn@ellex.ee)

Hageja III: OÜ Brave Capital (registrikood 11903432,

akskoht Liivalaia 33, Tallinn)

Hageja III lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tarvo

Lindma (e-post grete.lind@supremia.ee)

Hageja IV: OÜ Elupaik (pankrotis) pankrotihaldur Jüri

Truuts (e-post truuts@autente.ee)

Kostja: Elupaik OÜ(pankrotis), asukoht Rävala pst 4

Tallinn

Kostja esindaja: toimkonna esimees R V (e-post xxxx)

Kostja

lepinguline

esindaja:

vandeadvokaat

Diana

Minumets (e-post: diana.minumets@lextal.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

28.jaanuar 2020.a

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ Rolan Investment, OÜ Capital Cate Group, OÜ Brave Capital ja

OÜ Elupaik (pankrotis) pankrotihaldur Jüri Truutsi hagid Elupaik OÜ

(pankrotis) vastu Elupaik OÜ (pankrotis) võlausaldajate 25.11.2019 üldkoosoleku

otsuse tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks.

2. Tuvastada Elupaik OÜ (pankrotis) vastu Elupaik OÜ (pankrotis) võlausaldajate

25.11.2019 üldkoosoleku otsuse tühisus.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Menetluskulud jätta Elupaik OÜ (pankrotis) kanda.

2. Välja mõista Elupaik OÜ-lt (pankrotis) OÜ Rolan Investment ja OÜ Capital Cate

Group kasuks menetluskulu 1380 eurot.

3. Välja mõista Elupaik OÜ-lt (pankrotis) OÜ Brave Capital kasuks menetluskulu

909 eurot.

4. Välja mõista Elupaik OÜ-lt (pankrotis) OÜ Elupaik (pankrotis) pankrotihaldur

Jüri Truuts kasuks menetluskulu 300 eurot.

5. Välja mõista Elupaik OÜ-lt (pankrotis) OÜ Rolan Investment ja OÜ Capital Cate

Group kasuks viivised menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavaks tegemisest.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks

või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja hagejate nõue

OÜ Rolan Investment ja OÜ Capital Gate Group esitasid 05.12.2019 Harju Maakohtule hagi

Elupaik OÜ (pankrotis) vastu Elupaik OÜ (pankrotis) võlausaldajate 25.11.2019

üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks (tsiviilasi nr 2-19-

19129). OÜ Brave Capital esitas 05.12.2019 Harju Maakohtule hagi Elupaik OÜ (pankrotis)

vastu Elupaik OÜ (pankrotis) võlausaldajate 25.11.2019 üldkoosoleku otsuse tühisuse

tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks (tsiviilasi nr 2-19-19132). Kohus liitis 11.12.2019

määrusega tsiviilasjad nr 2-19-19132 ja 2-19-19129 ühte menetlusse. OÜ Elupaik (pankrotis)

pankrotihaldur Jüri Truuts esitas 06.12.2019 Harju Maakohtule hagi Elupaik OÜ (pankrotis)

vastu Elupaik OÜ (pankrotis) võlausaldajate 25.11.2019 üldkoosoleku otsuse tühisuse

tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks (tsiviilasi nr 2-19-19130). Kohus liitis 20.12.2019

määrusega tsiviilasjad nr 2-19-19130 ja 2-19-19129 ühte menetlusse.

Hagiavalduste kohaselt kuulutas kohus 17.12.2018 välja Elupaik OÜ pankroti ning nimetas

pankrotihalduriks Jüri Truutsi. Pankrotimenetluses esitasid 15 võlausaldajat võlgniku vastu

nõudeid kokku summas 15 731 082,77 eurot. Kostja pankrotivara hulka kuulub kinnistu

asukohaga xxxx (registriosa nr xxxx). 25.11.2019.a. toimus kostja võlausaldajate üldkoosolek.

Koosolekul võeti vastu võlausaldaja Nuorisosäätiö sr. häälteenamusega (9 528 333 häält)

otsus, millega otsustati teha kostja pankrotihaldurile ettekirjutus müüa kinnistu

enampakkumiseta suurimat kasu andval viisil ja selleks kehtestada enne müüki

detailplaneering. Vastu hääletasid kõik teised kohal viibinud võlausaldajad, s.o Capital Gate

Group OÜ, Rolan Investment OÜ, Brave Capital OÜ, H OÜ, T OÜ, R OÜ (kokku 6 189 044

häält). Hagejad palusid üldkoosolekul protokollida enda vastuväite üldkoosoleku otsuse

tühisuse ja õigusvastasuse kohta.

Hagejad leiavad, et 25.11.2019 üldkoosoleku otsus on tühine või tuleb alternatiivselt

tunnistada kehtetuks. Hagejad on seisukohal, et üldkoosolekul puudus pädevus otsuse

tegemiseks. PankrS § 77 p 5 kohaselt on üldkoosoleku pädevuses pankrotivara müügiga

seonduva otsustamine seaduses sätestatud ulatuses. Üldkoosolek võttis vastu otsuse kinnistu

müügi peatamiseks kuni kinnistu suhtes detailplaneeringu kehtestamiseni. Sellise otsuse

tegemiseks puudus üldkoosolekul õigus, mistõttu on üldkoosoleku otsus tühine, või

alternatiivselt, kui kohus peaks leidma, et otsus ei ole tühine, siis tuleks see tunnistada

kehtetuks. Vastavalt PankrS § 136 lg-le 1 ja § 137 lg-le 1 on võimalik valida, kas müüa vara

enampakkumisel või müüa vara enampakkumise väliselt otsustuskorras. Pankrotiseadus ei

võimalda üldkoosolekul vara müüki lõpetada ega peatada või anda mistahes teisi korraldusi

ega juhiseid pankrotivaraga seoses. Pankrotihaldur võis vara müüki alustada pärast

14.01.2019 võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumist, mida haldur on ka teinud,

üritades kinnistut võõrandada korduvalt väljakuulutatud enampakkumistel. PankrS § 140 näeb

ette kinnisasja 4 kuu jooksul müümise ning pandipidaja nõusolekuta ei saa üldkoosolek

otsustada seadust muuta. Hageja I (kelle kasuks kinnistu on hüpoteekidega koormatud), ei ole

andnud nõusolekut kinnistu müügi peatamiseks ja hüpoteegipidaja on üldkoosolekul

hääletanud vaidlusaluse otsuse vastuvõtmise vastu. Seega on üldkoosoleku otsus vastuolus

PankrS §-iga 140 ning see kahjustab oluliselt võlausaldajate huve, kellel on õigustatud ootus,

et nende nõuded rahuldatakse pankrotivara arvelt seaduses ettenähtud tähtaegadel. Hagejad

leiavad täiendavalt, et üldkoosoleku otsus on vastuolus seadusega ja pankrotimenetluse

toimimise üldiste põhimõtetega, mis peavad tagama pankrotivara katkematu müümise ning

võlausaldajate nõuete pankrotivara arvelt rahuldamise seaduses ettenähtud viisil ja

tähtaegadel.

Hagejad on seisukohal, et üldkoosoleku otsus rikub võlausaldajate huve ja tekitab

võlausaldajatele olulist kahju. Otsus võeti vastu ühe võlausaldaja poolthäältega, ükski teine

võlausaldaja otsuse poolt ei hääletanud, seega ei vasta üldkoosoleku otsus teiste

võlausaldajate tahtele. Üldkoosoleku otsus venitab pankrotivara müüki määramata ajaks ning

vara müügi peatamine ei ole kooskõlas PankrS §-iga 140 ja §-ga 2, mille kohaselt tuleb

pandiese võõrandada viivitamatult ja rahuldada saadud raha ulatuses pandipidaja nõudeid.

Samuti ei selgu otsusest, miks või kuidas peaks pankrotihaldur saavutama kinnistule

detailplaneeringu kehtestamise. Lisaks kaasnevad sellega võlgnikule põhjendamatud ja

märkimisväärsed kulud, mille kandmiseks pankrotipesal puuduvad vahendid. Kinnistut on

senise pankrotimenetluse jooksul üritatud müüa umbes aasta jooksul, kuid müük ei ole

õnnestunud, sest kinnistut on müüdud enampakkumistel tegelikust turuhinnast mitu korda

kõrgemate ebarealistlike hindadega. Kinnistu müügi peatamine määramata ajaks tekitab

pandiga tagatud nõuetega võlausaldajatele olulist rahalist kahju, kuna see lükkab määramata

ajaks edasi võlausaldajate võimaluse saada enda nõue pankrotivara arvelt rahuldada. Hagejad

paluvad hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda.

Kostja vastuväited

Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja ei nõustu, et üldkoosoleku 25.11.2019

otsus oleks vastuolus seadusest tuleneva keeluga ning TsÜS § 87 kohaselt tühine. Samuti

puuduvad kostja hinnangul alused otsuse kehtetuks tunnistamiseks, kuna otsuse vastuvõtmisel

on järgitud kõiki seadusest tulenevaid nõudeid ning otsus vastab võlausaldajate ühisele huvile

– saada pankrotimenetluses oma nõuded pankrotivara arvelt rahuldatud võimalikult suures

ulatuses.

Kostja ei nõustu hagejate arvamusega, et PankrS § 137 lg-st 1 ei tulene üldkoosolekule õigust

otsustada pankrotivarasse kuuluvat kinnisasja müüki muul viisil kui vaid enampakkumiseta.

Riigikohus on oma praktikas leidnud, et PankrS § 137 lg 1 tuleks selle eesmärgist lähtuvalt

tõlgendada laiendavalt ning kohaldada seda mistahes juhtudel, mil vara müük muul viisil (sh

enampakkumisel) annaks suuremat kasu (RKTKm 3-2-1-38-17 p 19). Praegusel juhul on

kostja üldkoosolek 25.11.2019 otsusega otsustanud PankrS § 137 lg 1 alusel müüa kinnistu

selliselt, et kehtestada sellele eelnevalt detailplaneering, kuna see võimaldaks müüa

pankrotivara suuremat kasu andval viisil. Kostja märgib, et otsuse vastuvõtmisele eelnes

kostja pankrotihalduri Jüri Truutsi pöördumine kostja võlausaldajate poole, milles haldur

juhtis tähelepanu, et on kinnistu müügiks kuulutanud välja mitu enampakkumist, millele ei ole

huvilisi registreerunud. Samas kirjas juhtis haldur tähelepanu, et kinnistu suhtes on pooleli

detailplaneeringu kehtestamise menetlus, millise protsessi lõpuleviimine võiks kinnistu

müügihinda oluliselt suurendada. A eksperthinnangu kohaselt võiks eelduslikult kehtestatud

detailplaneeringuga kinnisasja turuväärtus olla 4 000 000 eurot (lisandub käibemaks). Kuna

kinnistu osas kehtiva hindamisakti kohaselt võiks kinnistu suhtes algatatud detailplaneeringu

kehtestamine oluliselt suurendada selle müügihinda ning ka atraktiivsust võimalike ostjate

seas, siis on PankrS § 137 lg-s 1 sätestatud eeldus PankrS § 136 lg-s 1 sätestatud müügiviisist

kõrvalekaldumiseks täidetud ning otsus on seaduslik.

Kostja ei nõustu, et otsus oleks ka vastuolus pankrotimenetluse võlausaldajate ühiste

huvidega. I järjekorra pandipidajast hageja I võrdsustab hüpoteegipidajaks olevate

võlausaldaja huvid alusetult kõigi kostja pankrotimenetluse võlausaldajate ühiste huvidega.

PankrS § 2 kohaselt ei ole aga pankrotimenetluse eesmärgiks mitte üksnes pandipidajate

nõuete rahuldamine, vaid kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel. Seega

pandipidajate huvid ei pruugi ja tihtipeale ka ei ühti teiste pankrotimenetluses osalevate

võlausaldajate huvidega – pandipidaja huviks on saada oma nõue rahuldatud võimalikult

kiiresti, samas kui II rahuldamisjärgu võlausaldajad on huvitatud vara müümisest kõige

kasumlikumal (mitte kõige kiiremal) viisil, et pärast I järjekorra võlausaldaja nõuete

rahuldamist jätkuks pankrotivara ka nende nõuete (kasvõi osaliseks) rahuldamiseks. Kostja

hinnangul järgib otsus kõigi võlausaldajate ühist huvi, kuivõrd kinnistu suhtes algatatud

detailplaneeringu lõpuni menetlemisel on võimalik müüa kinnistu oluliselt suuremat kasu

andval viisil.

Kostja leiab, et otsus on seaduslik ka seetõttu, et otsuses on leitud tasakaalustatud lahendus

kostja erinevate järjekorra võlausaldajate huvide vahel. Kuigi PankrS § 140 sätestab

põhimõtte, et pandiga koormatud vara tuleks pandipidaja huvisid arvestades müüa esimesel

võimalusel, ei ole siiski tegemist imperatiivse sättega, millest ei võiks kõigi võlausaldajate

ühistes huvides PankrS § 137 lg 1 sätestatud eelduste esinemisel kõrvale kalduda. Ka

praktikas on levinud, et PankrS § 140 sätestatud tähtaegu pole võimalik või otstarbekaks

peetud järgida. Kuivõrd suurvõlausaldaja on avaldanud kostja pankrotihaldurile, et on valmis

kandma kõik detailplaneeringu menetlusega seotud kulud ja tagama tekkida võivate kahjude

hüvitamise, siis on otsus erinevate võlausaldajate huvide seisukohast tasakaalustatud ega ole

ka kinnistu hüpoteegipidajate suhtes ülemäära koormav. Kostja palub jätta hagi rahuldamata

ja menetluskulud hagejate kanda,

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad kohtuistungil ja uurinud tõendeid igakülgselt,

täielikult ja objektiivselt ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi ei

ole põhjendatud ega tõendatud ning tuleb jätta seetõttu täies ulatuses rahuldamata.

Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne

õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu

vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui

vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei

vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne

ka poole muudest avaldustest.

PankrS § 83 lg 1 kohaselt võib võlgnik, võlausaldaja või haldur nõuda, et kohus tunnistaks

kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on

rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse

ette nähtud. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka siis, kui

otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve.

Pooltel puudub vaidlus selles, et Harju Maakohtu 17.12.2018 määrusega tsiviilasjas nr. 2-18-

16668 kuulutati välja kostja pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Jüri Truuts. Pankrotimenetluses

esitasid 15 võlausaldajat võlgniku vastu nõudeid kokku summas 15 731 082,77 eurot. Hagejate

OÜ Rolan Investment, OÜ Capital Gate Group ja Brave Capital OÜ nõuete tagamiseks on

kostjale kuuluvale kinnisasjale xxxx (registriosa nr xxxx) seatud hüpoteegid. Nimetatud hagejate

nõuded on võlgniku pankrotimenetluses tunnustatud esimeses rahuldamisjärgus ja on seega

eesõigusnõuded.

25.11.2019 toimus OÜ Elupaik (pankrotis) võlausaldajate üldkoosolek, millel võeti vastu

võlausaldaja Nuorisosäätiö sr. häälteenamusega otsus, millega otsustati teha kostja haldurile

ettekirjutus müüa vara enampakkumiseta suurimat kasu andval viisil ja selleks kehtestada enne

müüki detailplaneering. Vastu hääletasid kõik teised kohal viibinud võlausaldajad, s.o Capital

Gate Group OÜ, Rolan Investment OÜ, Brave Capital OÜ, H OÜ, T OÜ, R OÜ .

Hagejad leiavad, et eelnimetatud otsus on vastuolus seadusega ja seetõttu tuleb tuvastada vastavalt

selle tühisus või tunnistada antud otsus kehtetuks. Kostja leiab, et otsus vastab seaduses sätestatud

nõuetele.

Kohus on seisukohale, et PankrS § 83 ei välista üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamist TsÜS §-

i alusel. Samas tühise tehingu kehtetuks tunnistamiseks puudub alus, kuna kehtetuks saab

tunnistada üksnes formaalselt kehtivat otsust.

TsÜS § 87 kohaselt on seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing tühine, kui keelu mõtteks

on tuua kaasa tehingu tühisus. TsÜS § 38 lg 1 kohaselt on juriidilise isiku juhtorgani (sh

võlausaldajate üldkoosoleku) otsus tühine, kui selle tegemisel on rikutud seadusest tulenevat

korda. TsÜS § 84 lg 1 alusel ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi.

PankrS § 77 p 5 alusel on üldkoosoleku pädevuses pankrotivara müügiga seonduva otsustamine

seaduses sätestatud ulatuses. Seega on üldkoosolek pädev otsuseid vastu võtma üksnes

küsimustes, mille otsustamise õigus üldkoosolekule on seadusega antud. Käesoleval juhul on

üldkoosolek vastu võtnud otsuse sisuliselt kinnistu müügi peatamiseks kuni kinnistu suhtes

detailplaneeringu kehtestamiseni. Kohtu hinnangul sellist pädevust üldkoosolekul ei ole.

Vastavalt PankrS § 136 lg-le 1 müüb haldur pankrotivara täitemenetluse seadustikus ette nähtud

korras, kui seadusest ei tulene teisiti. PankrS § 137 lg 1 järgi võib võlausaldajate üldkoosolek teha

haldurile ettekirjutuse müüa vara enampakkumiseta, kui vara müük sel viisil annab suuremat kasu.

Seega vastavalt PankrS § 136 lg-le 1 ja § 137 lg-le 1 on võimalik valida kahe vahel: kas müüa

vara enampakkumisel või müüa vara enampakkumise väliselt otsustuskorras. Eelneva alusel

nõustub kohus hagejatega, et pankrotiseadus ei võimalda üldkoosolekul vara müüki peatada või

anda mistahes teisi juhiseid seoses pankrotivara.

PankrS § 137 lg 1 annab võlausaldajate üldkoosolekule õiguse teha haldurile ettekirjutus müüa

vara enampakkumiseta, kui vara müük sel viisil annab suuremat kasu, kuid käesoleval juhul ei ole

otsusega määratud, kuidas enampakkumiseta müük suuremat kasu tooks. Sisuliselt on kohtu

hinnangul otsuse sõnastusest nähtuvalt otsustatud müügi edasilükkamine kuni detailplaneeringu

kehtestamiseni, kuid ei ole otsustatud vastuolus PankrS § 137 lõikega 1 müügi viisi.

Vaidlusalusest otsusest ei nähtu, kuidas võiks detailplaneeringu kehtestamine anda suuremat kasu

kui enampakkumisel müük. Lisaks ei ole käeolevaks ajaks teada, kas detailplaneering üldse

kehtestatakse.

PankrS § 140 sätestab, et kui pankrotivarasse kuuluv ese on koormatud pandiõiguse või muu

asjaõigusega, mis annab võlausaldajale õiguse nõuda koormatud eseme sundmüüki, müüb

haldur koormatud eseme kolme kuu jooksul, koormatud kinnisasja aga nelja kuu jooksul

arvates ajast, millal haldur võis alustada pankrotivara müüki.

Vaidlus puudub selles, et haldur on alustanud vara müüki pärast võlausaldajate esimest

üldkoosolekut. PankrS § 140 peamiseks eesmärgiks on kaitsta pandipidajat kui eesõigusenõuet

omavat võlausaldajat oma nõude sissenõudmisel. Pandipidajal on kohtu hinnangul õigus nõuda

haldurilt vara müüki seaduses sätestatud ajajooksul ning sellise õiguse piiramist võlausaldajate

üldkoosoleku otsusega seadus ette ei näe.

Seega on antud otsus vastuolus nii PankrS § 137-ga 1 kui ka § -ga 140, mis on kehtestatud

pandipidajast võlausaldaja kui eesõigusnõude omaniku kaitseks. Kohus ei nõustu kostjaga, et

vaidlusalune otsus oleks võlausaldajate ühistes huvides, kuna see takistab käeoleval juhul

võlausaldajatel saada oma nõudele pankrotivara arvel rahuldust, sest lükkab vara müügi edasi

määramatusse aega. Puudub vaidlus selles, et detailplaneeringu kehtestamist ei ole siiani

toimunud, kehtestavatat detailplaneeringut on aga õigus vaidlustada, mistõttu ei ole ajaliselt

määratletav, millal võiks haldur asuda pankrotivara realiseerima. Kohus on seisukohal, et selline

olukord on võlausaldajate huve kahjustav, kuna takistab võlausaldajate nõuete rahuldamist.

Eelneva alusel on vaidlusalune otsus kohtu hinnangul vastuolus seadusega ja seega tühine,

mistõttu kuuluvad hagid rahuldamisele.

Menetluskulud

TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi

rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka

siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama sätte lõige 2 kohaselt määrab

maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse tegemist.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 144 lg 1 p 1 järgi on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud.

Hagejate I ja II menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad menetluskulud riigilõivust

summas 300 eurot ja õigusabikuludest summas 1980 eurot, millele lisandub kohtuistungil

osalemise kulu. Lepinguline esindaja on osutanud õigusabi 11 h hinnaga 180 eurot/h.

Kohtuistung kestis 0,5 h, seega lisandub õigusabikulu summas 90 eurot, kokku moodustab

õigusabikulu 2070 eurot.

Hageja III menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad menetluskulud riigilõivust summas

300 eurot ja õigusabikuludest summas 522 eurot käibemaksuga ( 3 h hinnaga 145 eurot/h,

millele lisandub käibemaks), millele lisandub kohtuistungil osalemise kulu. Kohtuistung

kestis 0,5 h, seega lisandub õigusabikulu summas 87 eurot käibemaksuga, kokku moodustab

õigusabikulu 609 eurot käibemaksuga.

TsMS § 174 lg 6 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab

avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud

kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja III on vastava kinnituse andnud. Seega tuleb

menetluskulu välja mõista koos käibemaksuga.

Hageja IV menetluskulu moodustab riigilõiv summas 300 eurot.

Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust

hinnates (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-134-16).

Kohus, analüüsinud hagejate menetluskulude kindlaksmääramise avaldust leiab, et hageja I ja

II menetluskulude kindlaksmääramise avaldus tuleb rahuldada osaliselt.

Kohus on seisukohal, et hagejate I, II ja III lepinguliste esindajate tunnitasu määr on

kooskõlas Riigikohtu praktikaga.

Kohus leiab, hageja I ja II menetluskulud on põhjendatud osaliselt. Arvestades tsiviilasja

mahtu ja asjaolu, et tegemist ei ole mahuka ega õiguslikult keeruka vaidlusega, tuleb

põhjendatuks lugeda hageja I ja II-le osutatud õigusabi kokku 6 tunni ulatuses, seega summas

1080 eurot.

Muus osas on hagejate menetluskulud põhjendatud ja vajalikud ning tuleb kostjalt hagejate

kasuks välja mõista.

Hageja I ja II on lisaks palunud kostjatelt välja mõista menetluskulude summalt viivise alates

lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Kohus

rahuldab vastava hageja taotluse TsMS § 177 lg 4 alusel.

Vastavalt TsMS § 178 lg-le 1 saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Mõtsnik

Kohtunik