4-09-27874/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25.02.2010. a, Tartu kohtumajas, Väärteoasja number 4-09-27874 Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungisekretär Jane Oidsalu Väärteoasi M.L-i väärteoasi LS § 74 22 lg 2 järgi Vaidlustatud lahend

Lõuna Politseiprefektuuri 20.11.2009. a otsus väärteoasjas nr 2230,09,003719 Kaebuse esitaja M.L (isikukood: xxx; elukoht: X) Kohtuväline menetleja

Lõuna Politseiprefektuur (aadress: Riia tn 132, Tartu); esindaja: vanemkonstaabel Urmas Solovjov RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku §-st 132 p 1, § 133, § 134 kohus

otsustas:

Jätta M.L-i kaebus rahuldamata.

Jätta muutmata Lõuna Politseiprefektuuri 20.11.2009. a otsus väärteoasjas nr

2230,09,003719, millega M.L-i karistati LS § 74 22

lg 2 alusel rahatrahviga 40 trahviühiku ulatuses, s.o 2400 krooni.

Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Pangas või

Swedbank`is numbrile 221023778606 viitenumbriga 10220095203941. Rahatrahvi tasumist

tõendav dokument tuleb esitada Lõuna Politseiprefektuurile, koopia Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale.

Saata käesoleva kohtuotsuse koopia M.L-ile ja Lõuna Politseiprefektuurile.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja,

kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kättesaadav.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Asjaolud ja menetluse käik

Lõuna Politseiprefektuuri 20.11.2009. a otsusega väärteoasjas nr 2230,09,003719 karistati M.L-i LE §-i 124 p 2 sätestatu nõude rikkumise eest LS § 74 22 lg 2 alusel rahatrahviga 40 trahviühiku ulatuses, s.o 2400 krooni. Otsuse kohaselt juhtis M.L 21.10.2009. a kell

16:32 Kose vallas Harju maakonnas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee 32. kilomeetril

mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 33 km/h võrra, sõites kiirusega 127 (+/- 4) km/h.

07.12.2009. a saabus Tartu Maakohtusse M.L-i kaebus kohtuvälise menetleja otsuse

tühistamiseks väärteoasjas nr 2230,09,003719 väärteotunnuste puudumise tõttu. Kaebuse kohaselt ei ole kiiruse ületamine tõendatud, kuna tunnistaja M.G. ütlustest tulenevalt ei ole nimetatud isik ise kiirusemõõtmist teostanud ja nägi vaid pealt, et on teostatud kombineeritud

liiklusjärelevalvet; kombineeritud liiklusjärelevalve käigus ei näidatud sõiduki juhile kiirusemõõteseadme tablool fikseeritud lugemit. Kaebuse esitajal puudub kindlus ja teave, et mõõdeti tema sõiduki kiirust.

Lõuna Politseiprefektuur ei nõustu M.L-i poolt esitatud kaebuse rahuldamisega, kuna

liiklusjärelevalve teostamisel on järgitud Vabariigi Valitsuse määruse „Liiklusjärelevalve teostamise kord“ §-i 29 lg 4 ning kiiruse mõõtmisel on järgitud „Sõiduki kiiruse mõõtmise metoodika“ punkti 6.4.2 nõudeid.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

16.02.2009. a kohtuistungil tunnistaja E. R. ütluste kohaselt (tl 54,55), kes töötas väärteo

toimepanemise ajal julgestuspolitseis, teostas ta koos paarilisega Tallinn-Tartu-Võru- Luhamaa tee 32. kilomeetril liiklusjärelevalvet. Antud teelõigul oli lubatud suurim kiirus 90

km/h. Ta nägi valget Audit, mis liikus teisel sõidurajal ja sooritas möödasõitu Tallinna

suunas; näha oli ka auto registreerimisnumber, mis algas numbriga xxx. Kokku oli kaks sõidurada; tegemist oli ainsa sirge teelõiguga seal. E. R. mõõtis laserkiirusemõõte seadmega

sõiduki kiiruseks 127 km/h, seade oli taadeldud; meteoroloogilised tingimused olid head. Kiiruse mõõtmisest on tehtud video. Videolt nähtub, et punane täpp, mis näitab, millise auto

kiirust mõõdetakse, oli valge auto peal. Mõõtmise ajal ühtegi teist valget autot sellise numbriga E. R. ei näinud. Kiiruse mõõtmise ajal oli E. R. kõrval M. G, kes teatas raadiojaama teel kiiruseületamisest teisele patrullile, kes sõiduki peatas.

16.02.2009. a kohtuistungil tunnistaja M. G. ütluste kohaselt (tl 55, 56) teostas ta 21.10.2009. a kombineeritud liiklusjärelevalvet Harjumaal, Kose vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee

32. kilomeetril koos vanemkonstaabel E. R. Kella 16:32 paiku mõõtis E. R. valge Audi kiiruseks 127 km/h. M. G. tuvastas sõiduki margi ja numbri alusel. Tunnistaja ütluste kohaselt nägi ta kiirusemõõtmist – punane täpp oli suunatud sõidukile. Sõiduki häälest oli kuulda, et

auto kiirendab ja silmaga oli näha, et lähenes möödasõidule. Kaamera asub kiirusemõõtja küljes, läbi kiirusemõõtja võtab pildi. Kiiruse kaamera salvestuse näitamine on raske, kuna teostati kombineeritud järelevalvet; teiste sõidukite kiirust mõõdeti edasi. Kui maanteel tuleb

pikem paus, lülitatakse aku välja. M. G. sõnul puuduvad tehnilised võimalused failide kokkupakkimiseks ja teise autosse tassimiseks, et saaks näidata mõõtmise tulemusi. Tegemist on tavalise videokaameraga; teepeal olles ei ole võimalik materjali mälupulga peale panna.

16.02.2009. a kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde. Politseinikel oleks tulnud

näidata kiirusemõõtmise näitu, kuna M.L ei nõustunud rikkumisega. Kuna

väärteoprotokoll koostati raadiosaatjast tulnud jutu järgi, ei olnud kaebaja arvates alust väärteoprotokolli koostada.

Vastavalt KrMS §-le 61 lõigetele 1 ja 2 ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. LE § 124 p 2 kohaselt on asulavälisel teel suurim lubatud kiirus 90 km/h. Vastavalt LS §-le 7422

lg 2 mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–

40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Käesoleval juhul ei ole vaidlust asjaolus, et M.L-i

poolt juhitud sõiduauto Audi Q7 registreerimismärgiga xx xxx peatati Kose vallas, Harju Maakonnas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee 32. kilomeetril, seega asulavälisel teel.

16.02.2009. a kohtuistungil tunnistajate E. R. ja M. G. ütlustega on tõendatud, et 21.10.2009. a kella 16:32 paiku Harju Maakonnas, Kose vallas Tallinn-Tartu-Luhamaa tee 32. kilomeetril

mõõtis E. R, mida nägi pealt M. G, sirgel teelõigul valget värvi Audil, mis liikus kahesõidurajalise tee teisel sõidurajal ja sooritas möödasõitu Tallinna suunas, kiiruseks 127 km/h. E. R. ütlustega on tõendatud, et ta nägi sõiduauto Audi registreerimisnumbrit, mis algas numbriga xxx. M. G. ütlustega on tõendatud, et M. G. tuvastas sõiduki margi ja numbri alusel.

E. R. ütluste kohaselt tegi ta möödasõidust videosalvestuse. Nimetatud tunnistajate ütlusi

kinnitab politsei poolt saadetud videosalvestus (tl 52), millest nähtub, et möödasõitu selge ilmaga sirgel teelõigul sooritab valge auto. Möödasõidu ajal on valge auto peal punane täpp ning sel hetkel ilmub ekraanile“ -127“. Tunnistaja E. R. selgitas kohtuistungil, et kui punane

täpp on auto peal, siis mõõdab see konkreetset autot. Eemalduvate sõidukite puhul ilmub ekraanile miinusmärk.

Kaebuse kohaselt M. G. ütlustest tulenevalt ei ole nimetatud isik ise kiirusemõõtmist teostanud ja nägi vaid pealt, et on teostatud kombineeritud liiklusjärelevalvet; kombineeritud

liiklusjärelevalve käigus ei näidatud sõiduki juhile kiirusemõõteseadme tablool fikseeritud lugemit. Kaebuse esitajal puudub kindlus ja teave, et mõõdeti tema sõiduki kiirust.

E. R. poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt mõõtis ta valget värvi Audi kiirust, mille

registreerimisnumber algas numbriga xxx ning sirgel teelõigul rohkem sarnaseid autosid ei olnud. M. G. sõnul tuvastas M. G. sõiduki margi ja numbri alusel, milleks oli Audi Q7 reg.

märgiga xxx xxx (tl 16), ning nägi punast täppi nimetatud sõiduki peal, mis on näha ka videosalvestusel auto peal. Seega nägid mõlemad tunnistajad autot ja just selle auto kiiruse

mõõtmist ning fikseerisid kahekesi sõiduauto. Kuna M. G. oli auto fikseerinud ja kohtuistungil E. R. poolt antud ütluste kohaselt (tl 54) teatas sellest raadiojaama teel teisele

patrullile, peataski patrull sõiduki Audi Q7 reg. märgiga xxx xxx, mida juhtis M.L. Seega on kohus seisukohal, et mõõdeti M.L-i poolt juhitud sõiduauto kiirust.

Kuna M.L-ile ei näidatud kiirusmõõteseadme tablool fikseeritud lugemit, peab ta

kaebuse kohaselt seda ebausaldusväärseks ja enese kaitsmise võimaluste ahendamiseks. Kohus nõustub M.L-iga asjaolus, et kui isik kavatseb esitada rikkumisele vastuväite, on

õiglane fikseeritud kiirusenäitu näidata, et isikul oleks võimalik end kaitsta. Siiski on

Riigikohus oma lahendis 3-1-1-29-05 öelnud, et mõõteseadme näidu näitamata jätmine ei tähenda seda, et kirjalikult fikseeritud kiiruse mõõtmise tulemus oleks tõendina automaatselt lubamatu,

vaid mõõtetulemuse näitamise kohta märke tegemine väärteoprotokolli või

menetlustoimingu protokolli aitab hilisema vaidluse korral hinnata tõendi usaldusväärsust.

Kohus on eelpool põhjendanud oma seisukohta selles, mille alusel on jõudnud siseveendumusele, et M.L sõitis asulavälisel teel, mille maksimaalne lubatud sõidukiirus

oli 90 km/h, tunnikiirusega 127 km/h. Kohtul ei ole alust kahelda kombineeritud liiklusjärelevalve käigus kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli (tl 16) usaldusväärsuses käesoleval juhul ka selle tõttu, et politseinikud, kes M.L-i poolt juhitud sõiduauto kiirust mõõtsid, olid temale võõrad ning tunnistaja M. G. kohtuistungil antud ütluste kohaselt (tl 56)

ei näidatud kiirusemõõtmist kaebajale seetõttu, et kiiruse kaamera salvestuse näitamine on raske kombineeritud järelevalve teostamise korral. Politseinikud mõõtsid edasi teiste sõidukite

kiirust ning tehnilised võimalused failide kokkupakkimiseks ja teise autosse tassimiseks puudusid.

Kohtuistungil kaebaja on leidnud, et kuna väärteoprotokoll koostati raadiosaatjast tulnud jutu

järgi, ei olnud alust väärteoprotokolli koostada. Antud juhul teostati liiklusjärelevalvet kombineeritult. Vastavalt 11.03.2007. a jõustunud Vabariigi Valitsuse 20. veebruari 2001. a

määrusega nr 67 vastu võetud „Liiklusjärelevalve teostamise korra“ (edaspidi Kord) § 29 punktile 4 võib liiklusjärelevalvet teostada kombineeritult, kasutades punktides 1-3 nimetatud

meetodeid, see tähendab: avalikult, politseivärvides alarmsõidukiga; varjatult, eritunnusteta

sõidukiga; teisaldatava või statsionaarse tehnilise vahendiga. Politseipeadirektori

18. novembri 2005. a käskkirjaga nr 189 kinnitatud sõiduki kiiruse mõõtmise metoodika p 6.4.2 kohaselt varjatud järelevalve korral vormistab sõiduki kiirust mõõtnud politseipatrull kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli ja teatab mõõtetulemuse, sõiduki margi, värvuse ja

sõiduki registreerimisnumbri eemal asuvale politseipatrullile, kes peatab kiirust ületanud

sõiduki ning koostab vajadusel väärteomaterjali. Kuna tegemist oli kombineeritud järelevalvega, millesse kuulus ka varjatud järelevalve, oli politseinikul raadiosaatjast tulnud jutu järgi alus väärteoprotokolli koostamiseks.

Eeltoodust nähtuvalt on kohus seisukohal ja siseveendumusel, et M.L juhtis 21.10.2009. a kell 16:32 Kose vallas Harju maakonnas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee 32. kilomeetril

mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 33 km/h võrra, sõites kiirusega 127 (+/- 4) km/h. Seega on täidetud väärteo objektiivne koosseis.

Vastavalt KarS §-le 15 lg 3 on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS §-

le 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. M.L on pannud

süüteo toime vähemalt otsese tahtlusega, sest möödasõitu sooritades, seega kiirendades ja

lubatud maksimaalset sõidukiirust, s.o 90 km/h, 33 km/h võrra ületades, pidi ta teadma ja füüsiliselt tundma, et ületab kiirust. Seega on täidetud väärteo subjektiivne koosseis. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega vastutab M.L LS § 74 22 lg 2 alusel.

Kohtu seisukoht karistuse osas

LS § 7422 lg 2 näeb vastustusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise

õiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Lõuna Politseiprefektuuri 20.11.2009. a otsusega väärteoasjas nr 2230,09,003719 karistati M.L-i rahatrahviga 40 trahviühiku ulatuses, s.o 2400 krooni.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohus nõustub Lõuna Politseiprefektuuri otsusega, mille kohaselt M.L-i karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

Karistusregistri järgi isikul varasemad rikkumised puuduvad. Lõuna Politseiprefektuur on oma 20.11.2009. a otsusega määranud alla poole LS §-s 7422 lg 2 sätestatud rahatrahvi maksimaalsest määrast.

Arvestades väärteo toimepanemise asjaolusid ja M.L-i süüd selle toimumises, samuti eri-

ja üldpreventiivset eesmärki, leiab kohus, et karistuse eesmärgid on M.L-i puhul saavutatavad alla keskmise karistusmäära kohaldamisega ning M.L-i tuleb karistada LS § 7422 lg 2 järgi rahatrahviga 40 trahviühikut, s.o 2400 krooni.

Seega jätab kohus M.L-i kaebuse rahuldamata ning Lõuna Politseiprefektuuri 20.11.2009. a otsuse väärteoasjas nr 2230,09,003719, millega M.L-i karistati LS § 74 22 lg 2 alusel rahatrahviga 40 trahviühiku ulatuses, muutmata.

M.L on palunud kohtul tuvastada, millise menetlusalluvuse kaudu on otsus koostatud. Väärtegu on toime pandud Harju maakonnas, seega Põhja Politseiprefektuuri alluvuses. M.L-i elukoht on x. Toimiku andmetest nähtub, et 14. novembril 2009. a on M.L teinud avalduse Põhja Politseiprefektuurile, anda V™S § 12 g 5 alusel väärteoasja menetlemine üle Lõuna Politseiprefektuurile. Põhja Politseiprefektuur on rahuldanud 16.11.2009. a määrusega M.L-i taotluse ja saatnud väärteoasja nr 2230,09,003719 materjalid menetlemiseks tema

elukohajärgsesse Lõuna Politseiprefektuuri Tartu Politseiosakonda. 20.11.2009. a väärteootsus nr 2230,09,003719 on tehtud Lõuna Politseiprefektuuri poolt. Nimetatud otsuses

on märgitud M.L-i aadressiks x, ning otsuse koostamiskohaks on märgitud Kose.

Nimetatud vormistamise vead ei ole aga sellise tähtsusega, mis muudaksid väärteootsuse kehtetuks.

Peet Teidearu Kohtunik