1-20-826/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 31.01.2020.a Tallinnas

Kohtuasja number 1-20-826 (kohtueelses menetluses 20231700245)

Kohtunik

Kristina Väliste

Sekretär Leili Merila

Tõlk

Jelena Kremez

Prokurör Hanna Varik

Kaitsja

süüdistatav on kaitsja osavõtust loobunud

Menetluse liik

lühimenetlus

Süüdistatav:

Q.R , isikukood: XXX; elukoht: xxx; kodakondsus: xxx; emakeel: xx keel; haridus: xxx xxx kriminaalkorras karistatud 4-l korral, viimati: ; töökoht: ; 25.06.2019.a Harju Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 alusel vangistusega 3 kuud päeva, Vabanes pärast karistuse täielikku ärakandmist 04.10.2019.a; väärteokorras karistatud 2-l korral. Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 08.10.2019.a; kahtlustatavana kinnipidamine: 08.10.- 08.10.2019.a. ning alates 29.01.2020.a kell 18.28 süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi stuses

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 2561, § 2564 lg 4, § 2565 lg 1 p 2, lg 2, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3, § 306, § 313, § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, § 130 lg 4

1 kohus otsustas:

1.

ja karistada teda Süüdi tunnistada Q.R KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi vangistusega 6 (kuus) kuud.

2. Q.R-i KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust 1/3 võrra ja mõista karistuseks .

4 (neli) kuud vangistust Kriminaalasi nr 1-20-826

3. lugeda eelvangistuses viibitud aeg 08.10.2019.a, s.o

KarS § 68 lg 1 alusel

1 (üks) päev vangistust karistusaja hulka lugeda vangistus ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks kolm (3) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva.

4. alates 29.01.2020.a karistusaja hulka KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg ning karistusaja algust arvestada Q.R-i kinnipidamisest, s.o alates 29.01.2020.a.

5. Süüdistatava Q.R-i suhtes kohaldatud tõkend – – elukohast lahkumise keeld tühistada. Kohaldada Q.R-i suhtes tõkendina vahistamist, vahistada

Q.R

kohtusaalist. Tõkend vahistamine kuulub tühistamisele kohtuotsuse jõustumisel.

6. KrMS Q.R-ilt riigituludesse:

§ 175, § 179, § 180 alusel välja mõista

- sundraha ) euro ulatuses;

438 (neljasaja kolmekümne kaheksa

Kriminaalmenetluse kulud summas 438 eurot tasuda jooksul,

12 (kaheteistkümne) kuu tasudes käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates iga kuu 15. kuupäevaks alates 15.03.2020.a. kuni 15.02.2021.a vähemalt 36,50 (kolmkümmend kuus eurot ja viiskümmend senti) eurot, Maksuja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank, kontole nr EE502200221014193355 Swedbank või kontole nr EE401700017002872300 Luminor Bank, maksekorralduss 99920700005739. e märkida viitenumber

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

7.

Asitõendid ja salvestised:

- 2 CD/DVD-plaati salvestistega materjalide juurde.

– jätta kriminaalasja

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanud esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest s.o alates 31.01.2020.a. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast. Kohtuotsuse terviktekst on kättesaadav 15 päeva pärast Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamist, s.o hiljemalt 21.02.2020.a.

SÜÜDISTUS

Q.R-i süüdistatakse KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et ta süstemaatiliselt vargusi toimepaneva isikuna, kes on aasta jooksul kahel korral väärteokorras karistatud Põhja prefektuuri poolt KarS § 218 lg järgi (teod toime pandud 09.12.2018 ja 16.05.2019) taas, viibides 08.10.2019 kella 03.24 paiku Tallinnas xxx asuvas ja xxx -ile kuuluvas kaupluses xxx AS , võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil müügisaalist 2 komplekti kõrvaklappe SONY WH CH500 väärtusega -

39.95 eurot/tk, 1 kõrvaklapid T110BT (valged) väärtusega 29.00 eurot ja 1 kõrvaklapid T110BT

(musta v , ärvi) väärtusega 29.00 eurot, s.o kaupa kogusummas 137.90 eurot ning hoides neid käes väljus roomates müügisaalist peavärava kaudu, jättes tahtlikult võetud kaupade eest tasumata. Q.R-i poolt jäi kuritegu lõpule viimata tema tahtest mitteolenevatel põhjustel, kuna ta peeti kinni

turvatöötajate poolt.

Samuti tema, isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime vargusi, 29.01.2020 kella 16.27 paiku Tallinnas xxx asuvas ja xxx -le kuuluvas kaupluses xxx OÜ võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil müügisaalist ühe pudeli viina MEDOFF Royal 40% 5 väärtusega

00 ml 9,90 eurot ning ba eest pani endale põue, seejärel väljus kassa kaudu, jättes tahtlikult võetud kau tasumata. Q.R-i poolt jäi kuritegu lõpule viimata tema tahtest mitteolenevatel põhjustel, kuna ta oli kinni peetud turvatöötajate poolt.

Seega oma tahtliku tegevusega pani Q.R toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, s.o. KarS §

199 lg 2 p 9

– § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

POOLTE SEISUKOHAD:

Süüdistatav Q.R tunnistas ja soovis ennast täielikult süüdi mõlemas episoodis kriminaalasja arutamist lühimenetluses. Enda ülekuulamist kohtuistungil ta ei taotlenud, jääb varem kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. Ta on nõus tegema üldkasulikku tööd. Samuti lisas, et ta on arvel xxx . Isiklikuks sissetulekuks 242 , kes võimaldas talle ka erialase koolituse eurot, detsembris pidi ta tööle asuma, kuid tal oli trauma ja ta ei saanud kohe tööle asuda. Ta palub praegu anda võimalus tingimisi vangistuse näol, kuna ta saab asuda pärast keevitajaeksami tegemist tööle samasse ettevõttesse. Lisaks taotles menetluskulud ajatada ühe aasta peale.

Q.R t. on loobunud kaitsja osavõtust menetluses

Kohtuistungil jäi prokurör esitatud süüdistuse juurde, leid s, et teod on õigesti kvalifitseeritud ja e tõendatud süüdistusaktis märgitud tõenditega. Q.R on karistatud 2019. aasta juunis varguste katsete eest ja ta vabanes 4. oktoobril ning juba 8. oktoobril pani toime uue vargusekatse. Järgneval juba teades käimasolevast kriminaalmenetlusest t ta pani

, toime uue vargusekatse 29.01.2020.a. Kuivõrd isik pani sedavõrd lühikest aega pärast vanglast vabanemist toime uue kuriteo, siis on selge, et eelmine karistus ei ole ov so itavat mõju avaldanud. Seetõttu ja ka Riigikohtu seisukohtadest lähtuvalt peab ka mõistetav karistus olema eelmisest rangem. Eeltoodu alusel palub Q.R

prokurör süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava episoodide toimepanemise eest ning karistada teda vangistusega 8 kuud, mida te KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada 1/3 võrra, mõistes karistuseks vangistuse

10 päe

5 kuud va. Karistusaja hulka tuleb arvestada ka kahtlustatavana kinnipidamine 08.10.2019.a ja lugeda karistuse kandmise alguseks 29.01.2020.a. Samuti taotleb prokurör välja mõista menetluskuludena sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest ehk kiirmenetluse raames summas 438 eurot.

KOHTU SEISUKOHT: Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, uurinud ja avaldanud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid ning hinnanud kõiki kogutud tõendeid oma siseveendumuse kohaselt, asub seisukohale, et kogutud tõendid on lubatavad ning leiab, et on õigesti Q.R-i tegevus kvalifitseeritud ning tema

süü KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritavates kuriteoepisoodides on täielikult kogu esitatud süüdistuse mahus tõendamist leidnud lisaks süüdistatava poolt süü omaksvõtuga ka alljärgnevaga

:

08.10.2019.a xxx episoodis: xxx AS avaldusega /I kd tl 1/ et 08.10.2019 kella 03.24 paiku Tallinnas xxx asuvast , mis tõendab, xxx

2 paari - eurot/tk; 2 paari püüti varastada kõrvaklappe SONY WH CH500 väärtusega 39.95 kõrvaklappeT110BT (valge ja must 29.00 eurot, s.o kaupa kogusummas 137.90 eurot. Nimetatut ) kinnitavad ka /I kd tl 2/, mille kohaselt ta 08.10.2019.a olles tunnistaja M P

ütlused märkas tööl xxx, et meesterahvas võttis tehnikaosakonnast kaupa ning kell 03.24 väljus selle kaubaga müügisaalist läbi peaväravate kauba eest maksmata. Isik peeti kinni ning toimetati valvekeskusesse, kus tema juurest leiti xxx AS-i kaupa väärtusega 137,90 eurot. Indikaatorvahendi kasutamise protokoll /I kd tl 4/ Q.R-il tuvastati 08.10.2019 kell 03.59 ajal tõendab, et positiivne alkoholitarvitamise tulemus (näit 0,94 mg/l). See asjaolu langeb kokku ka sellega, et Q.R hilisemalt on ka kinnitanud vargusele eelnenud alkoholitarvitamist. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll /I kd tl 5-8/ tõendab, et Q.R peeti kinni Tallinnas xxx juures 08.10.2019 kell 03.24 seoses vargusekatse toimepanemisega ning et ta vabastati 08.10.2019 kell 15.30. Kiirmenetluse väärteootsustest /I kd tl 15-16, 17-18/ nähtub isiku karistamine 09.12.2018.a ja 16.05.2019.a toimepandud varguste eest ja need väärteokorras tõendavad Q.R-i käitumismustrit ja praeguses asjas süüks arvatavat esitatud kvalifikatsiooni. /I kd tl 23-26/ kinnitavad tema poolt Kahtlustatava Q.R-i ütlused antud vargusekatse toimepanemist. Nimelt on ta tunnistanud, et tarvitas juba eelmisel päeval, s.o 07.10. xxx tab, et roomas alkoholi ja läks öösel , kus võttis mitmed kõlarid (kõrvaklapid) Ta mäle väravate alt müügisaalist välja ja peeti kinni. Ta kahetseb toimepandut. Nimetatut kinnitab ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeli ning DVD-R plaadiga /I kd tl 32-38; tagakaanel/, millest nähtub, kuidas 08.10.2019.a ajavahemikul 03.21-03.24 xxx sisen eb meesterahvas müügisaali ning suundub elektroonikatoodete osakonda. Hiljem sama meesterahvas seisab sissepääsuväravate ees ning hoiab käes karpe kõ . Seejärel hakkab meesterahvas roomama värava alt rvaklappidega müügisaalist välja, mille peale hakkab tööle turvavärava häiresignaal. Karbid kukuvad põrandale ning meesterahvas üritab neid kokku korjata ning lahkuda, kuid turvatöötajad peavad ta kinni.

29.01.2020.a xxx episoodis: xxx OÜ avaldus koos tõlkega /II kd tl 1-3/, mis tõendab, et 29.01.2020.a kella 16.27 paiku Tallinnas xxx asuvast xxx kauplusest varastada xxx -le kuuluvat kaupa, nimelt 1 pudel MEDOFF püüti OÜ (Medov) Royal viina maksumusega 9,90 eurot. Nimetatut kinnitavad ka tunnistaja A P ütlused koos tõlkega /II kd tl 4-8/, mille kohaselt 29.01.2020.a. xxx asuvas tõendavad, et tunnistaja, olles kaupluses musta riietatud meesterahvas tööl turvatöötajana märkas, et võttis Medoffi viina, möödus kl 16.27 kassast. Isik toimetati turvaruumi, kus ta peitis pudeli ära, et seda ei leitaks. Seda kinnitab ka /II kd tl 9-15; toimiku a s fototabeli ning CD-plaadiga sitõendi vaatlusprotokoll koo tagakaanel/, millest kirjeldatud isiku tegevus xxx kaupluses 29.01.2020.a ajavahemikul ja nähtub nimelt: kella 16.21 paiku võtab mustas riietuses meesterahvas riiulist pudeli ning eemaldab midagi pudeli küljest ning seejärel paneb pudeli põue ning võtab riiulist õllepudeli. Kella 16.27 paiku maksab isik e

kassas õllepudeli eest ning seejärel peetaks ta turvatöötaja poolt kinni. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll /I kd tl 5-8/ tõendab, et Q.R peeti kinni Tallinnas aadressil xxx .a kell 18.07 seoses vargusekatse toimepanemisega. kuupäeval 29.01.2020 Kahtlustatava Q.R-i ütlused /II kd tl 21-24/ kinnitavad tema poolt antud vargusekatse toimepanemist. Nimelt on ta tunnistanud, et 29.01.2020.a kella 16.15 paiku viibis ta musta riietust kandes xxx kaupluses, kus võttis pudeli Medoff viina, eemaldas selle turvaelemendi ja pani pudeli endale põue. Seejärel võttis ta pudeli õlut ja tasus kassas vaid õlle eest. Kahetseb juhtunut. Q.R-i

tegevus on kvalifitseeritud KarS

§ 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi. KarS § 199 lg

2 p 9 järgi karistatakse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et süüdistuses märgitud esemed jaoks võõrad vallasasjad olid. Riigikohus on oma lahendis Q.R-i kohtuasjas nr 3-1-1-87-08 leidnud, et süstemaatiline vargus eeldab vähemalt kolme vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas teod tuleks üksikult subsumeerida KarS § 199 või KarS § 218 alla. Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks n

– äiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. Käesolevas asjas on Q.R-ile esitatud süüdistus kahes varguse episoodis vastavalt 08.10.2019.a ja 29.01.2020.a. eelnevalt on teda karistatud Harju Maakohtu poolt 25.06.2019.a (kohtuotsus nr 1-19-5223

es 24.06.2019.a ) samuti KarS § 199 lg 2 p 9 järgi toimepandud vargus samuti xxx kauplusest veidi enam kui poole aasta jooksul toime pannud . Seega on süüdistatav rohkem kui kolm järjestikust vargust. Ka enne eelmises kohtuasjas ja praeguses asjas arutatavaid kuritegusid, on ta toime pannud 09.12.2018.a ja 16.05.2019.a kauplusevargused, mis kvalifitseeriti varavastaste süütegudena väheväär Eeltoodud põhjustel tuslike asjade vastu. moodustavad Q.R-i poolt toimepandud vargused ka praegu on sisulise süsteemi: arvestades, et süüdistatav lühikese vahemiku jooksul toime pannud korduvalt poevargusi, sh samast kauplusest, siis on kahtlusteta tegemist isikuga, kes paneb varguseid toime süstemaatiliselt. Kohtu hinnangul ei esine kriminaalasjas süüd ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid. on süüvõimeli Q.R ne täiseali Kohtuasja materjalidest nähtuvalt on mõlemad teod te ne isik. ma tahtest olenematutel põhjustel jäänud lõpule viimata ehk katsestaadiumisse. Seega on süüdistatava käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi ehk tegemist on toimepandud süstemaatiliste vargustega . , mis jäid katse staadiumi

KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Kohus leiab, et süüdistuses märgitud kuriteod on toime pandud kavatsetult. Q.R seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise (võõraste vallasasjade äravõtmise ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o poest asjade varguse) ja tead , et see tema

is tegevuse järel ka saabub.

KARISTUS

Kohus selgitab, et KarS § 199 lg 2 p 9 järgi toimepandud kuriteo eest on seaduseandja karistusena ettenäinud rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Kohus lähtub karistuse mõistmisel KarS §

56 lg-st 1, millise põhiselt on karistamise aluseks isiku süü, arvestatakse kergendavaid, raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemis isel arvestab est, samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huve. Karistuse mõistm kohus toimepandud kuritegude raskust ja laadi ning süüdistatava isikut.

Kohtus uuritud Q.R-i iseloomustavate materjalidest st nähtub järgnev. Karistusregistri väljatrükist kehtivat kriminaalkaristust. Viimane nähtub, et süüdistataval on 4 kriminaalkaristus KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 alusel on mõistetud

25.06.2019.a, see karistus on kantud. Samuti on tal 2 kehtivat väärteokaristust /I kd tl 10-11/. Harju Maakohtu 25.06.2019.a otsus t es nr 1-19-5223 , et isikul on kehtiv k nähtub aristus KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi ühes episoodis /I kd tl 19-21/. Õiendist nähtub, et Q.R-i tulu pärast tulumaksu mahaarvamist 2018. aastal oli 9849 issetulek 21,43 eurot /II kd 31/; 2019. aastal eurot ja tema keskmine päevas oli tema deklareeritud sissetulekuks 181 eurot /II tl 30/.

Käesolevas asjas on süüdistatav kavatsetult toime pannud kokku kaks teise astme kuriteo episoodi, millistega varali kahju kannatanu

st tele ei kaasnenud, sest ta peeti sündmuskohal kinni ja esemed tagastati kauplustele. on kohtu hinnangul suhteliselt (alla 150 euro) Varastatu koguväärtus väike . Eeltoodut arvestades leiab kohus, et Q.R-i süü on väike KarS § 199 lg 2 p 9 mõttes. Arvestada tuleb, et 08.10.2019.a episood on toime pandud juba 4 päeva pärast vanglast karistuse kandmiselt vabanemist. Süüdistatav vabanes pärast karistuse täielikku ära kandmist 04.10.2019.a. Seega, vaadates ja toimepandud tegusid, on ilmne, et poevarguste süüdistatava karistusregistrit toimepanek on muutunud Q.R-i elustiiliks. Teise kuriteoepisoodi pani ta nüüdseks toime ajal, mil juba teadis, et tema suhtes on käimas kriminaalmenetlus eelmise poevarguse katse osas. Kuritegude toimepanemise lõpetas tema kinnipidamine järgmisel päeval pärast viimast kuriteoepisoodi.

Q.R-i poolt toimepandud kuriteo eest on seadusandja alternatiivina näinud ette ka rahalise karistuse, seega lasub kohtul kohustus põhistada, kas ja miks kohus ei pea võimalikuks kohaldada kergemaliigilist karistust (RKKKo 3-1-1-24-07). Kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamine ei kannaks süüdistatava puhul karistuse eesmärke. Süüdistatav ei tööta hetkel nud, kuid saab väidetavalt tööle asuda. Kõik varasemad rahatrahvid väärtegude eest on isikul samuti tasumata. puudub kohtul ka veendumus, et Q.R udaks Kõike eeltoodut arvestades su rahalist karistust täita, kuid arvestades, et süüdistatav on varasemalt korduvalt karistatud varguste toimepanemise eest, tal on 4 kehtivat kriminaalkaristust ning vangistusest vähem kui nädal pärast vabanemist pani ta toime uue kuriteo, ei oleks praegusel juhul tema rahalise karistusega karistamine kooskõlas ka karistuspraktika ja karistuse eesmärkidega, sest isegi raskemaliigilisem karistus (vangistus) ei ole isikut positiivses suunas mõjutanud. rõhutab, et on Kohus tähelepanuväärne, et ei ole tegelikult isiku töötamine ka tema varavastaste süütegude toimepanemisele suunatud käitumist kuidagi takistanud, nimelt omas ta 2018. aastal sissetulekut (kd II tl 30) ja 16.01.2019.a

, et ta on toime pannud varguse kauplusest, väärteootsusest nähtub olles ise samas kaupluses koristajana tööl (I kd tl 15). Ka ei saanud Q.R-ile tema varasemat karistatuust (nt 25.06.2019.a Harju Maakohtu otsust) arvestades olla üllatuslik see, et tema tööleasumist võib takista ta peetakse varguste toimepanemisel kinni ja võidakse ma asuda see, et kohaldada vangisust, mis kuulub koheselt ka täitmisele.

Kohus leiab, et süüdistatava poolt toimepandud kuritegude puhul, arvestades esmalt isiku süü suurust, aga ka kõiki teisi KarS § s 56 nimetatud ja eelpool käsitletud tegureid, on vangistuse - kohaldamine karistusena põhjendatud ja ainuvõimalik. Süüdistatav on karistatud samalaadsete süütegude eest, tal on kehtivat karistust varguste toimepanemise eest. Käesoleval juhul on ta kaks kohtu all kahes vargusekatse toimepanemises. Varguste toimepanemise on peatanud tema kinnipidamine, mitte isiku enda käitumine. Kohus ei arvesta karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, leides, et isiku poolt avaldatud kahetsus on ebasiiras. Isik, kes on sedavõrd aktiivne poevarguste toimepanija, ei ole midagi ette võtnud enda elu muutmiseks ning on jätkanud kuritegude vähem kui nädala jooksul peale vanglast vabanemist, ei toimepanemist mõju eluliselt usutavana siiras kahetsust avaldades. Karisust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Karistuse määra arvestamisel võtab kohus arvesse, et teoobjekti vähese deks olid suhteliselt väärtusega esemed ja kahju ei ole asjas tekkinud. Sellest tulenevalt peab kohus võimalikuks mõista karistuse siiski alla sanktsiooni keskmäära. Kohtul tuleb arvestada ka asjaoluga, et viimases kohtuotsuses mõisteti süüdistatavale karistus ühe kuriteoepisoodi eest ja teda karistati vangistusega 5 kuud, millest kandmisele kuulus 3 kuud 10 päeva. Eeltoodu alusel leiab kohus, et süüdistatavat kuud. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust tuleb karistada vangistusega 6 1/3 võrra ja mõista Q.R-ile karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 08.01.2019.a ning alles jääva 3 kuu 29 päeva vangistuse kandmist tuleb arvestada Q.R-i viimasest kinnipidamisest, s.o alates 29.01.2020.a.

Tulenevalt Riigikohtu praktikas väljendatud seisukohast, alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla saaks tulla tema karistusest tingimuslik vabastamine (RKKKo 3-1-1-99-06, p 16), sh vangistuse üldkasuliku tööga asendamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt (RKKKo 3-1-1-40-04, 3-1-1-138-04) toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohus leiab, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reeglina ka täitmisele ning karistuse kandmisest tingimisi vabastamise kaalumise aluseks saavad olla üksnes erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud või süüdlase isikust lähtuvad asjaolud. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (RKKKo 3-1-1-40-04).

Kohus karistuse kandmiselt tingimusliku vabastamise osas, sh vangistuse asendamise osas üldkasuliku tööga, ei ole võimalik vangistuse kandmiselt tingimisi leiab, et Q.R-i vabastada. Isik on korduvalt järjestikuselt kandnud reaalset vangistust varguste eest ja see ei ole mõjutanud teda uute samalaadsete tegude toimepanemisest hoiduma. Uus episood on toimepandud juba 4

eelmist karistuse kandmiselt vabanemist. Kohtule teadaolevalt ei ole isiku päeva pärast terviseseisund ka selline, mis välistaks tema vangistuse, vajadusel on tagatud vanglas ka arstiabi. Kohus leiab, et käesolevas asjas Q.R-i isikut arvestades (korduvalt karistatud, teod läinud ajas sagedasemaks vähem kui nädal pärast , vangistuse kandmiselt vabanemist uus kuritegu toimepandud) ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid temale mõistetud karistuse reaalselt täitmisele pööramata jätta, sh temale mõistetud karistuse üldkasuliku tööga asendamiseks. TÕKEND Käesoleva menetluse raames on Q.R olnud kahtlustatavana kinnipeetud 29.01.2020.a.

Kohus juba eelnevalt märkis, et Eesti karistussüsteem on rajatud põhimõttele, et juhul kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele ning ei saa väita, et isikute kohene vahistamine, kohtuotsuse täitmise tagamiseks, oleks EV-s harukordne. Tõkendi üle otsustamisel tuleb silmas pidada loomulikult kõiki KrMS § s 127 sätestatud aspekte: - kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu isikut, tema tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. Käesolevas kriminaalasjas on tegemist süüdistatavaga, kes jätkas kuritegude toimepanemist kuni kinnipidamiseni. Kohus viitab, et KrMS § 130 lg 41 kohaselt võib kohus vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Kohus leiab, et antud juhul on süüdistatav korduvalt samalaadsete tegude eest karistatud ja jätkates vähem kui nädala möödudes pärast vabanemist uue kuriteo toimepanemist, siis on põhjendatud nii uute kuritegude toimepanemise ärahoidmiseks, kui ka miseks ärakandmisele kuuluva karistuse täitmise taga ning selle mõjususe saavutamiseks kohaldada Q.R-i , vahistades Q.R-i suhtes tõkendina vahistamist

kohtusaalist. Tõkend vahistamine kuulub tühistamisele kohtuotsuse jõustumisel.

MENETLUSKULUD JA ASITÕENDID

Vastavalt KarS § 180 lg le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. KrMS § -

179 lg 1 p 1 kohaselt on II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha suurus 1,5-kordne palga alammäär, alates 01.01.2020.a on selleks 876 eurot. Kuivõrd käesolev kriminaalasi lahendatakse kiirmenetluses, kuulub KrMS § 2565 lg 2 kohaselt väljamõistetav sundraha vähendamisele kuni poole võrra. Kohus peab käesoleval juhul teo toimepanemise asjaolusid ja süüdistatava isikut arvestades põhjendatuks vähendada väljamõistetavat sundraha poole võrra, s.o väljamõistetava sundraha suuruseks on 4 Kohtu hinnangul ei esine süüdistataval

38 eurot. erandlikke asjaolusid, mis tingiks väljamõistetavate menetluskulude täiendava vähendamise. Tegu on töövõimelise isikuga, kes saab ka vangistuses asuda sissetulekut teenima ning hüvitama väljamõistetavaid menetluskulusid. Kuivõrd Q.R viibib vangistuses, on tema sissetulekud ning võimalused sissetuleku teenimiseks siiski piiratud, siis peab kohus võimalikuks ajatada väljamõistetavate menetluskulude hüvitamise, määrates kulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena alates 15.03.2020.a kuni 15.02.2021.a.

Kriminaaltoimikus olev ad CD/DVD-plaati salvestisega on dokumentaalsed tõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 ja lg 5 mõttes ning tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde. need

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristina Väliste kohtunik