2-19-17963/5 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Vallo

Kariler

Määruse tegemise aeg ja koht

21. veebruar 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-17963

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi Kravond hagi XX vastu sundtäitmise

lubamatuks

tunnistamiseks.

Hagi

menetlusse

võtmisest keeldumine

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 21. jaanuari 2020. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Aktsiaseltsi Kravond määruskaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja aktsiaselts Kravond (registrikood 10099666),

lepingulised esindajad vandeadvokaadid Asko Pohla ja

Martin Männik

Kostja XX (isikukood XXXXXXXXXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 21. jaanuari 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-17963

muutmata, täiendades määruse õiguslikku põhjendust.

2. Jätta aktsiaseltsi Kravond määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud aktsiaseltsi Kravond kanda.

Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes

vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse esitamisel

tuleb tasuda kautsjon.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktsiaseltsi Kravond (hageja) esitas 18. novembril 2019 Harju Maakohtule XX vastu hagi,

milles palus tunnistada täiteasjas nr 195/2019/1573 sundtäitmine lubamatuks. Koos hagiga

esitas hageja avalduse hagi tagamiseks.

2 (4)

Hagiavalduse kohaselt on täitedokumendiks Harju Maakohtu 3. septembri 2018. a otsus

tsiviilasjas nr 2-16-5002 (täitedokumendiks olev kohtulahend), millega maakohus mõistis

hagejalt kostja kasuks välja laenulepingust tuleneva põhivõla 100 000 eurot, intressi 4000 eurot

ja põhivõlalt seadusjärgsed viivised alates 1. oktoobrist 2016 kuni selle tasumiseni. Kohtuotsus

jõustus 25. septembril 2019. Hageja leiab, et kostja esitas alusetult ja pahatahtlikult

24. oktoobril 2019 Harju tööpiirkonna kohtutäiturile Kaja Lillojale täitmisavalduse ja

täitedokumendi täitemenetluse läbiviimiseks.

Hageja tasaarvestas täitedokumendist tuleneva nõude. Tsiviilasjas nr 2-16-5002 esitas hageja

kassatsioonkaebuse, millele oli lisatud hageja nõukogu 8. mai 2019. a otsus kostja

täitedokumendist tuleneva nõude tasaarvestamiseks 130 805,48 euro ulatuses. Tasaarvestuse

avaldus esitati YY-le, kes on kostja abikaasa ja ühtlasi hageja juhatuse liige ning see toimetati

kostjale kätte. Hageja tehtud tasaarvestuse kehtivust palub YY tuvastada ka abikaasade

käimasolevas ühisvara jagamise menetluses (tsiviilasi nr 2-16-5636).

Alternatiivselt tuleb täitemenetlus tunnistada lubamatuks, kuna see on vastuolus hea usu

põhimõttega (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg 2 ja võlaõigusseaduse (VÕS) §

6 lg 2). Abikaasad on hageja aktsionärid. Olukorras, kus abikaasade vahel on jätkuvalt pooleli

ühisvara jagamise menetlus, puudub kostjal kaitsmisväärne isiklik huvi hageja suhtes

täitemenetluse alustamiseks. Kostja ainus eesmärk täitemenetluse alustamisel saab olla kahju

tekitamine abikaasade ühisvaraks olevale varale, sest kostja on ühisvara jagamise menetluses

palunud jätta hageja aktsiad YY-le. Läbi täitemenetluse saab kostja ühisvara jagamisel

lubamatu eelise, mis raskendab oluliselt ühisvara õiget jagamist.

2. Harju Maakohus rahuldas hagi tagamise avalduse ning peatas tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 377 lg 1 ja § 378 lg 1 p 6 alusel täitemenetluse kuni asjas tehtava

kohtulahendi jõustumiseni.

MAAKOHTU MÄÄRUS

3. Harju Maakohus keeldus 21. jaanuari 2020. a määrusega (vaidlustatud määrus) hagi

menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, sest esitatud hagi on perspektiivitu. Sama

määrusega tühistas maakohus 18. novembri 2019. a määrusega seatud hagi tagamise abinõu

(täitemenetluse peatamine). Menetluskulud jäid hageja kanda.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole hagi esitamine täitemenetluse seadustiku (TMS)

§ 221 lg 1 järgi lubatav. Hageja on sundtäitmise lubamatuse alusena esile toonud asjaolud, mis

kõik on tekkinud või olemas olnud enne täitedokumendiks oleva lahendi jõustumist. Seega ei

ole tegemist selliste asjaoludega, mida hageja ei saanud tsiviilasjas 2-16-5002 esile tuua või

neile tugineda. Hagile ei ole lisatud nõude tasaarvestamist kinnitavaid tõendeid. Hageja

nõukogul ei saanud seadusest tulenevalt olla pädevust 8. mai 2019. a otsusega tasaarvestuse

tegemiseks (äriseadustik (ÄS) § 306 lg-d 1 ja 2 ning § 317 lg 8).

Eelnevat arvestades leidis maakohus, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks esitatud hagi

on perspektiivitu ning selle menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

MÄÄRUSKAEBUS

4. Hageja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja teha uue

määruse, millega saata asi tagasi maakohtule eelmenetluse jätkamiseks. Ühes määruskaebusega

esitas hageja uue tõendi (hageja raamatupidaja 23. jaanuari 2020. a õiendi koopia).

Määruskaebuse kohaselt on koos hagiga esitatud tõend tasaarvestuse teostamise kohta ning hagi

ei ole perspektiivitu. Hageja nõukogu 8. mai 2019. a otsus tasaarvestamiseks edastati hageja

juhatuse liikmele ja ühtlasi solidaarvõlausaldajast tasaarvestuse poolele YY-le, kes kinnitas

selle kättesaamist ja tasaarvestusega nõustumist oma allkirjaga.

Maakohus keeldus hagi menetlemisest valesti. Tasaarvestus tehti enne täitedokumendiks oleva

lahendi jõustumist, st pärast tsiviilasjas nr 2-16-5002 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu

12. aprillil 2019. a otsust, kuid enne hageja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest

3 (4)

keeldumist. Kohtupraktikas on leitud, et kui sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi

esitamise alus tekkis juba kohtumenetluse käigus, kuid seda ei olnud võimalik objektiivsel

põhjusel menetlusõiguslikult tõhusalt maksma panna selliselt, et kohus oleks selle aluse kohta

saanud võtta kohtulahendis seisukoha, on võimalik ka sellele alusele tuginedes esitada TMS §

221 lg 1 järgne hagi. Pealegi rajanesid hageja vastuväited sellel, et ta oli omandanud CC-lt

kehtivalt nõude kostja vastu, mille ta tasaarvestas kostja nõudega 28. novembril 2016. Asjaolu,

et kohus sellega ei arvestanud, sai hagejale teatavaks alles 12. aprillil 2019 tehtud Tallinna

Ringkonnakohtu lahendist. Hageja ei oleks saanud sama nõuet kaks korda tasaarvestada.

Maakohus jättis tähelepanuta, et hageja palus tunnistada täitemenetluse lubamatuks ka

põhjusel, et see on vastuolus hea usu põhimõttega. TsMS § 221 lg 1 ei välista ega piira hageja

õigust nõuda täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamist, kuna sundtäitmine

on vastuolus hea usu põhimõttega.

Maakohus ei arvestanud, et kohtupraktika kohaselt tuleb eelistada hagi menetlusse võtmist ning

keeruka õigusliku küsimuse täiendavat analüüsimist. Hagi menetlusse võtmisest keeldumine on

kohtu õigus, mitte kohustus ning selle üle otsustamisel ei tohi hinnata tõendeid.

5. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse

tühistamiseks. Maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 2¹ (koosmõjus

TsMS §-ga 659) alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata, kuid täiendada tuleb maakohtu

määruse õiguslikku põhjendust.

7. Hagiavalduse kohaselt on sundtäitmisele esitatud täitedokumendiks jõustunud kohtuotsus.

TMS § 221 lg 1 järgi võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või

tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu.

TMS § 221 lg 2 kohaselt on sama sätte lg-s 1 nimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud

üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist.

Võlgnik võib sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada materiaalõiguslikke

vastuväiteid võlausaldaja nõudele, mille kohta on olemas täitedokument, kuid TMS § 221 lg 2

järgi ei ole sellises hagis võimalik vaidlustada neid asjaolusid, mis on tuvastatud jõustunud

kohtulahendiga. Seega, kui täitedokumendiks on kohtulahend, tuleb arvestada TMS § 221 lg-s

2 sätestatud piiranguga.

7.1. TMS § 221 lg 1 alusel esitatud hagis on võimalik arvesse võtta vaid neid faktilisi

(elu)sündmusi, mis on tekkinud pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist või

kohtumenetluse kestel, mil tehti täitedokumendiks olev kohtulahend, kuid kohus ei ole saanud

objektiivsetel põhjustel võtta tasaarvestusavalduse kohta seisukohta. Tasaarvestuse kui

kujundusõigusliku vastuväite korral peab tasaarvestusolukord VÕS § 197 lg 1 mõttes olema

seega tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist või kohtumenetluse kestel, kuid kohus ei ole

saanud objektiivsetel põhjustel võtta tasaarvestusavalduse kohta seisukohta. Määrav ei ole

seega mitte tasaarvestusavalduse tegemise (kujundusõiguse teostamise) aeg, vaid

tasaarvestusolukorra tekkimise aeg (vt Riigikohtu 15. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

11-15, p 10).

7.2. Hagiavalduses tugineb hageja sellele, et ta esitas tsiviilasjas nr 2-16-5002

kassatsioonkaebuse, millele lisati juurde hageja 8. mai 2019. a nõukogu otsus, mille kohaselt

otsustas hageja nõukogu rahuldada abikaasade ühisvarasse kuuluva nõude ja hageja on

tasaarvestanud nõude kogusummas 130 805,48 eurot hageja kohustusega (vt hagiavalduse p

1.2). Tsiviilasjas nr 2-16-5636 palub YY tuvastada, et läbi tasaarvestuse puuduvad hagejal

kohustused kostja ees.

4 (4)

Määruskaebuses toodud asjaoludest nähtub selgelt, et väidetav tasaarvestusolukord oli

kohtumenetluse kestel, mil tehti täitedokumendiks olev kohtulahend, olemas ning hageja oleks

saanud teha tasaarvestusavalduse. Sellele viitab määruskaebuse p-s 2.3 avaldatud hageja

seisukoht, et ta ei saanud tasaarvestada kostja nõuet korduvalt, s.t kaks korda. Kui

kohtumenetluse kestel oli hagejal kaks aktiivnõuet kostja vastu, siis tulnuks hagejal

tasaarvestusavaldused kohtumenetluses ka esitada, nt oleks saanud teha seda alternatiivselt.

Praegusel juhul piirab TMS § 221 lg 2 tasaarvestamisele tuginemise.

7.3. Kolleegiumi hinnangul ei ole hageja hagiavalduses ega ka määruskaebuses esile toonud

asjaolusid, millest nähtuks hagi õiguslik perspektiivikus, s.t kas on olemas faktikogumile

vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse nõude rahuldamiseks. Hageja on üksnes märkinud,

et hagejale tekkis võimalus vähendada enda kohustusi YY ja kostja ühisvara suhtes ja täita nõue

alles peale 12. aprilli 2019 (määruskaebuse p 2.2). Mis on aga need faktilised (elu)sündmused,

mis on tekkinud pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist või kohtumenetluse

kestel, hageja välja toonud ei ole. Seejuures ei hinda kohus asjas esitatud nõude põhjendatust

ega tõendatust asjas esitatud põhistuste ja tõendite alusel, vaid lähtub hagi õiguslikust

perspektiivikusest (vt nt Riigikohtu 18. novembri 2013. a määrus asjas nr 3-2-1-120-13, p 12;

8. märtsi 2017. a määrus asjas nr 3-2-1-177-16, p 10).

8. Hageja heidab maakohtule ette, et maakohus ei hinnanud teist hagiavalduses välja toodud

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise alust – täitemenetlus on vastuolus hea usu põhimõttega

(TsÜS § 138 lg 2, VÕS § 6 lg 2). Nimetatud maakohtu minetus ei muuda asja lahendust ning

ringkonnakohus täiendab selles osas maakohtu määruse põhjendust.

Hageja tugineb asjaolule, et kostja eesmärk oli täitemenetluse alustamisel kahju tekitamine

abikaasade ühisvaraks olevale varale ehk hagejale. Kolleegiumi hinnangul ei saa hea usu

põhimõttele tuginedes nõuda sundtäitmise lubamatuks tunnistamist põhjusel, et kostja on

esitanud kohtulahendi täitmiseks kohtutäiturile täitmisavalduse täitemenetluse läbiviimiseks

(TMS § 23 lg 1). Kui hageja leiab, et täitemenetluse jätkamine on tema suhtes ebaõiglane, saab

ta taotleda TMS § 45 alusel täitemenetluse peatamist, kuid mitte nõuda sundtäitmise

lubamatuks tunnistamist.

Eeltoodust tulenevalt keeldus maakohus põhjendatult hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS

§ 371 lg 2 p-s 2 sätestatud alusel.

9. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel

hageja kanda. Praeguses asjas ei ole küsitud kostjalt seisukohta hagi menetlusse võtmise ega

määruskaebuse suhtes. Seega kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

10. TsMS § 372 lg 5 esimene lause võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

(allkirjastatud digitaalselt)

Meeli Kaur, Margo Klaar, Vallo Kariler