2-19-5495/22 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Vallo

Kariler

Määruse tegemise aeg ja koht

21. veebruar 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-5495

Tsiviilasi

TrioNordik OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Andres

Tootsmani

avaldus

Active

Green

OÜ

likvideerimismenetluse läbiviimiseks ja likvideerija

määramiseks

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 21. detsembri 2019. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Active Green OÜ määruskaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja TrioNordik OÜ (pankrotis, registrikood

12316323)

pankrotihaldur

Andres

Tootsman,

lepingulised esindajad vandeadvokaat Anton Sigal ja

advokaat Kristiina Reinson

Puudutud isik Active Green OÜ (registrikood 12964097),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Denis Polman

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 21. detsembri 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-5495

osas, millega maakohus määras kindlaks TrioNordik OÜ (pankrotis) menetluskulude

rahalise suuruse 747,50 eurot ületavas osas ja mõistis Active Green OÜ-lt TrioNordik

OÜ (pankrotis) kasuks välja menetluskulud 747,50 eurot ületavas osas (resolutsiooni

p-d 3 ja 4).

2. Teha tühistatud osas uus määrus, millega määrata kindlaks TrioNordik OÜ

hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus 747,50 eurot ja mõista Active Green

OÜ-lt TrioNordik OÜ (pankrotis) kasuks välja menetluskulud 747,50 eurot.

Menetluskulude jaotuse osas jätta maakohtu määrus muutmata (resolutsiooni p 2).

Maakohtu määrus on jõustunud osas, millega maakohus jättis TrioNordik OÜ

(pankrotis) pankrotihalduri Andres Tootsmani avalduse Active Green OÜ

likvideerimismenetluse läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks läbi vaatamata

(resolutsiooni p 1).

3. Rahuldada Active Green OÜ määruskaebus osaliselt.

4. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Active Green OÜ kanda.

5. Määruse tervikresolutsioon on järgmises sõnastuses:

5.1. Jätta TrioNordik OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Andres Tootsmani avaldus

Active Green OÜ likvideerimismenetluse läbiviimiseks ja likvideerija

määramiseks läbi vaatamata.

2 (6)

5.2. Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud Active Green OÜ kanda.

5.3. Määrata kindlaks, et hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus

maakohtus on 747,50 eurot ja ringkonnakohtus 150 eurot.

5.4. Mõista Active Green OÜ-lt TrioNordik OÜ (pankrotis) kasuks välja

menetluskulud 897,50 eurot.

5.5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Active Green OÜ-l tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

5.6. Kohtumäärus toimetada kätte menetlusosalistele ning edastada pärast

jõustumist teadmiseks Tartu Maakohtu registriosakonnale.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu registriosakond (registripidaja) avaldas 4. oktoobril 2018 äriseadustiku

(ÄS) § 60 lg 2 järgi väljaandes Ametlikud Teadaanded Active Green OÜ (puudutatud isik)

sundlõpetamise teate 2015. a ja 2016. a majandusaasta aruannete esitamata jätmise tõttu.

TrioNordik OÜ (pankrotis, võlgnik) pankrotihaldur Andres Tootsmani (avaldaja) esitas

28. novembril 2018 registripidajale avalduse puudutatud isiku likvideerimismenetluse

läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks. Registripidaja edastas avalduse lahendamiseks Harju

Maakohtule, kes võttis selle 12. aprilli 2019. a määrusega menetlusse.

Avaldaja taotleb avalduses puudutatud isiku likvideerimist, sest tal on puudutatud isiku vastu

8. märtsi 2016. a notariaalsest müügilepingust ostuhinna tasumise nõue 236 000 eurot ning

puudutatud isiku eest kantud kulutuste hüvitamise nõue 3618,42 eurot. Likvideerijaks tuleb

määrata Kerli Kaasik, kes on andnud selleks nõusoleku ega soovi tasu ettemaksu määramist.

2. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Puudutatud isiku väitel ei ole avaldajal puudutatud isiku vastu nõudeid. Taotletud likvideerija

on erapoolik, sest ta on avaldaja pankrotitoimkonna esimees.

3. Ärakuulamisel esitas puudutatud isik maakohtule oma 2015. a – 2018. a majandusaasta

aruanded. Avaldaja oli seisukohal, et likvideerimismenetlusega tuleks jätkata ja otsustada

sundlõpetamine, sest aruanded ei olnud esitatud tähtaegselt ning puudub mõjuv põhjus nende

hilinenult esitamiseks.

MAAKOHTU MÄÄRUS

4. Harju Maakohus jättis 21. detsembri 2019. a määrusega (vaidlustatud määrus) avalduse

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata kuna avaldusega

ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 172 lg

6 alusel puudutatud isiku kanda, mõistis puudutatult isikult võlgniku kasuks välja

3 (6)

menetluskulud 887 eurot ja seadusjärgses määras viivise alates lahendi jõustumisest kuni selle

täitmiseni.

Maakohus tuvastas, et puudutatud isik esitas 4. novembril 2019 äriregistrile 2016. a – 2018. a

majandusaasta aruanded, mistõttu on sundlõpetamise aluseks olev asjaolu ära langenud (ÄS §

203 lg 3). Kuna likvideerimismenetluse läbiviimine otsustatakse üksnes äriühingu

sundlõpetamisel, tuleb avaldus puudutatud isiku likvideerimismenetluse läbiviimiseks ja

likvideerija määramiseks jätta läbi vaatamata. Menetluskulud jättis maakohus puudutatud isiku

kanda, sest menetluse põhjustas majandusaasta aruande esitamata jätmisega puudutatud isik.

Maakohus leidis, et avaldaja menetluskulude nimekirjas märgitud kulud on kogu ulatuses

põhjendatud ja vajalikud. Avaldaja palus hüvitada avalduselt tasutud riigilõivu 50 eurot ja

lepingulise esindaja kulud 837 eurot (4,65 tundi tunnihinnaga 180 eurot). Maakohus võttis

arvesse, et puudutatud isiku lepingulise esindaja kulu oli 905,40 eurot, mistõttu ei saa avaldaja

võrreldavas ulatuses kulusid pidada põhjendamatuteks või ülemäärasteks. Avaldaja

menetluskulude nimekirjas ei ole nimetatud toiminguid, mis ei seonduks praeguse menetlusega.

Avaldaja ei ole esitanud kinnitust, et ta ei saa käibemaksu tagasi nõuda, mistõttu tuleb kulud

välja mõista ilma käibemaksuta pankrotivõlgniku kasuks (pankrotiseaduse (PankrS) § 54¹ lg 1

teise lause kohaselt). Eelnevat arvestades on avaldaja menetluskulud kokku 887 eurot (837 +

50), millelt tuleb avaldaja taotluse kohaselt tasuda seadusjärgses määras viivist.

MÄÄRUSKAEBUS JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse osas,

millega maakohus jaotas menetluskulud ja määras kindlaks nende rahalise suuruse

(resolutsiooni p-d 2-5) ning teha uue määruse, millega jätta menetluskulud avaldaja kanda ja

mõista avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulude hüvitis 905,40 eurot koos

seadusjärgses määras viivisega või vähendada puudutatud isikult avaldaja kasuks välja

mõistetud menetluskulude suurust.

Määruskaebuse kohaselt jättis maakohus menetluskulud valesti puudutatud isiku kanda.

Likvideerimismenetluse läbiviimiseks esitatud avalduse läbivaatamata jätmisel ei kohaldu

TsMS § 172 lg 6, mistõttu oleks maakohus pidanud TsMS § 168 lg 2 järgi jätma menetluskulud

avaldaja kanda. Maakohus ei arvestanud TsMS § 172 lg 6 kohaldamisel, et avaldus esitati

pahatahtlikult, mistõttu menetluskulude puudutatud isiku kanda jätmine ei ole õiglane.

Likvideerimisavaldus esitati olematu nõude alusel ja likvideerijaks paluti määrata avaldajaga

seotud isik. Avaldajale ja kohtule esitati 2016. a – 2018. a majandusaasta aruanded juba

18. juulil 2019 (tsiviilasjas nr 2-19-3033). Puudutatud isiku juhatuse liige ei saanud

majandusaasta aruandeid e-äriregistrile varem esitada pankrotimenetluse tõttu. Pärast

majandusaasta aruannete esitamist teavitas puudutatud isik avaldajat likvideerimise aluse ära

langemisest ning palus avalduses loobuda edaspidiste kulude vältimiseks, millest avaldaja

keeldus.

Avaldaja lepingulise esindaja tunnihind 180 eurot on keskmisest oluliselt kõrgem ja ei ole

kohtpraktikaga kooskõlas, mistõttu tuleb seda vähendada. Põhjendatud tunnitasu suuruseks

tuleb pidada 150 eurot.

6. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse

muutmata.

Avaldaja arvates ei saa puudutatud isik menetluskulude rahalist suurust vaidlustada, sest

vaidlustatud summa jääb TsMS § 178 lg 2 mõttes alla 200 euro ning puudutatud isik ei vaielnud

maakohtus menetluskulude suurusele vastu. Puudutatud isiku menetluskulud olid avaldaja

kuludest suuremad, kuigi tema lepingulise esindaja tunnihind oli madalam. Kuna töömaht on

eelduslikult sama, tegi avaldaja esindaja tööd kõrgema intensiivsusega ning kõrgem tunnihind

on põhjendatud. Avaldaja lepingulise esindaja tunnihind 180 eurot on kohtupraktika kohaselt

tavapärane.

4 (6)

7. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas selle

TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 (koosmõjus TsMS §-ga

659) alusel tühistada osas, millega maakohus mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja

avaldaja menetluskulud 747,50 eurot ületavas osas. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas

uue määruse, millega määrab avaldaja menetluskulude suuruseks 747,50 eurot. Muus osas jääb

maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada.

Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu määruse resolutsiooni, märgib ringkonnakohus

vaidlustatud määruse resolutsiooni tervikliku sõnastuse (TsMS § 654 lg 2² koosmõjus TsMS §-

ga 659).

9. Ringkonnakohus on määruskaebemenetluses seotud kaebuse piiridega ning kontrollib

TsMS § 651 lg 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) järgi maakohtu määrust üksnes osas, mille peale

on kaevatud. Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes menetluskulude jaotuse ja rahalise

kindlaksmääramise üle. Muus osas on maakohtu määrus jõustunud (TsMS § 466 lg 3).

10. Määruskaebemenetluses vaieldakse esmalt selle üle, kas maakohus jättis õigesti

menetluskulud TsMS § 172 lg 6 alusel puudutatud isiku kanda. Puudutatud isiku arvates oleks

maakohus pidanud jätma menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel avaldaja kanda. Veel leiab

puudutatud isik, et arvestades määruskaebuses esile toodud asjaolusid (sh avaldaja

pahatahtlikkust), on menetluskulude tema kanda jätmine TsMS § 172 lg 6 teise lause mõttes

ebaõiglane.

Kolleegium leiab, et maakohus kohaldas menetluskulude jaotamisel menetlusõiguse norme

õigesti.

10.1. Juriidilise isiku sundlõpetamine viiakse läbi vastavalt TsMS § 475 lg 1 p-le 121 hagita

menetluses. Menetluskulude jaotamist hagita menetluses reguleerib TsMS § 172, mille lg 6

sisaldab erinormi menetluskulude jaotusele juriidilise isiku sundlõpetamise korral. Kuigi

praegusel juhul oli tegemist avalduse läbi vaatamata jätmisega, mille puhul võiks tõusetuda

küsimus menetluskulude jaotamisest (analoogia korras) vastavalt TsMS §-le 168 (mis

reguleerib kulude jaotamist asja läbi vaatamata jätmise korral), ei olnud asjaolusid arvestades

TsMS § 172 lg 6 kohaldamine ebaõige ning see ei mõjutanud asja lahendust. Ka TsMS §-st 168

tuleneb võimalus, et menetluskulud jäetakse selle isiku kanda, kes põhjustas kohtusse

pöördumise (lg 5).

10.2. Menetluskulude teistsugune jaotamine TsMS § 172 lg 6 teise lause järgi on kohtu

diskretsiooniõigus, kui tsiviilasja erandlikud asjaolud seda õigustavad. Selliseid erandlikke

asjaolusid praeguses asjas ei esine. Avalduse ja sellele lisatud tõendite pinnalt ei saa teha

järeldust, et avaldaja nõue oli õiguslikult perspektiivitu. Avaldajaga seotud isiku likvideerijaks

taotlemist ei saa pidada pahatahtlikuks, sest likvideerija isiku nimetamise otsustab kohus.

Maakohus leidis õigesti, et avaldaja kohtusse pöördumine oli tingitud puudutatud isiku

majandusaasta aruannete õigeaegsest esitamata jätmisest. Avaldus jäeti läbi vaatamata seetõttu,

et puudutatud isik esitas menetluse käigus registripidajale majandusaasta aruanded. Puudutatud

isiku väide, et ta ei saanud 2019. aastal ca ühe kuu vältel esitada majandusaasta aruandeid

pankrotimenetluse tõttu, ei ole põhjusena mõjuv, sest registripidajale olid esitamata 2015. a –

2018. a majandusaasta aruanded.

11. Veel vaieldakse määruskaebemenetluses menetluskulude suuruse üle. Puudutatud isiku

hinnangul on avaldaja lepingulise esindaja tunnihind 180 eurot põhjendamatult kõrge. Avaldaja

arvates ei ole kaebus selles osas lubatav (vaidlustatakse menetluskulude summat alla 200 euro)

ning esindaja tunnihind on kohtupraktikaga kooskõlas.

Kolleegium selgitab, et kohus määrab lepingulise esindaja kulude suuruse kindlaks hagita

menetluse sätete järgi, lähtudes mh uurimispõhimõttest (TsMS § 174 lg 8 ja § 477 lg-d 5 ja 7;

5 (6)

vt Riigikohtu 8. mai 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-29-17, p 13.3). Seetõttu ei ole määrav,

kas puudutatud isik esitas maakohtus vastuväite avaldaja menetluskulude suurusele.

Ringkonnakohus lähtub määruskaebuses esitatud protsessuaalsest taotlusest, mille kohaselt

taotleb puudutatud isik menetluskulude 887 euro väljamõistmise osas maakohtu määruse

tühistamist. Seega on määruskaebus TsMS § 178 lg 2 järgi lubatav.

Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus nõuetekohaselt hinnanud TsMS § 175 lg 1 alusel

avaldaja lepingulise esindaja tunnihinna põhjendatust ja vajalikkust. Maakohus on üksnes

märkinud, et puudutatud isik ja avaldaja on kandnud menetluskulusid samas suurusjärgus, mis

ei ole aga põhjenduseks piisav. Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse

analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei

saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab

oluliselt

keskmist

sarnase

õigusteenuse

eest

makstavat

tasu

(vt

nt

Riigikohtu

11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14; 13. novembri 2013. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Seetõttu tuleb ringkonnakohtul hinnata avaldaja lepingulise

esindaja tunnihinda (vt nt Riigikohtu üldkogu 2. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16,

p 56).

Praegusel juhul ei olnud tegemist õiguslikult keskmisest keerukama vaidlusega. Avaldaja

lepinguline esindaja koostas avalduse likvideerimismenetluse läbiviimiseks, sisulist vaidlust

asjas ei toimunud. Avalduses on lühidalt välja toodud asjaolud, mis on esitatud teistes

tsiviilasjades (vt nt tsiviilasi nr 2-19-3033). Ärakuulamisel jäi avaldaja oma seisukohtade

juurde.

Eelnevat arvestades nõustub kolleegium puudutatud isiku seisukohaga, et avaldaja lepingulise

esindaja tunnihinda tuleb vähendada 150 euroni. Seega on avaldaja maakohtus kantud

põhjendatud ja vajalikud menetluskulud koos riigilõivuga 747,50 eurot (4,65 tund x 150 eurot

+ 50).

12. Kuigi määruskaebus kuulub osaliselt rahuldamisele, tuleb määruskaebuse esitamisest

tingitud menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda, sest TsMS § 178 lg 4 järgi menetluskulude

kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Menetluskulude jaotuse osas

jääb maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata (TsMS § 171 lg 1). Kolleegium

määrab TsMS § 174 lg 1 ja TsMS § 175 lg 1 järgi kindlaks avaldajale hüvitavate

määruskaebemenetluse kulude rahalise suuruse ja mõistab need puudutatud isikult avaldaja

kasuks välja.

Avaldaja ringkonnakohtule esitatud määruskaebemenetluse kulude kindlaksmääramise taotluse

kohaselt oli avaldaja lepingulise esindaja kulu ringkonnakohtus 364,80 eurot (käibemaksuga),

sh maakohtu määruse vastuvõtmine 0,10 tundi; määruskaebusega tutvumine, vastuse

koostamine ja esitamine 1,50 tundi. Advokaadist esindaja tunnitasu on 190 eurot

(käibemaksuta).

Praegusel juhul puudutab osa vaidlust menetluskulude kindlaksmääramist, mille vaidlustamisel

tekkinud kulusid ei hüvitata. Avaldaja määruskaebuse vastus sisaldab seisukohta

menetluskulude suuruse osas (27. jaanuari 2019. a menetlusdokumendi p 6). Arvestades

menetlusdokumendi sisu ja mahtu on põhjendatud avaldaja lepingulise esindaja ajakulu üks

tund.

Kolleegium ei pea põhjendatuks avaldaja lepingulise esindaja tunnihinda 190 eurot

(käibemaksuta). Kolleegiumi hinnangul on keskmise sarnase õigusteenuse eest makstav tasu

150 eurot käibemaksuga. Avaldaja kinnitab, et ei ole käibemaksukohustuslane (TsMS § 174 lg

10).

Seega tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista ringkonnakohtus kantud lepingulise

esindaja kulu 150 eurot. Lisaks tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel puudutatud isikult avaldaja

taotlusel tema kasuks välja mõista hüvitatavatelt menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teise

lause järgi alates määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

6 (6)

13. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Käesoleva määruse peale saab kaevata

Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Meeli Kaur, Margo Klaar, Vallo Kariler