1-19-9978/25 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

21. veebruar 2020, Tallinn Kriminaalasja number 1-19-9978 Kohtukoosseis Pavel Gontšarov Ivi Kesküla , ja Sten Lind Kriminaalasi V.G ’i süüdistuses KarS § 423

järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu detsembri 2019. a otsus . lühimenetluse (kiirmenetluse sätete järgi) s

Apellatsiooni esitajad

Süüdistatava V.G ja tema kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil Süüdistatav V.G ik XXX, X , X , emakeel XX XX

– vene keel, töötab X

ja X

(X), elukoht: X , korduvalt XX XX XX kriminaalkorras karistatud, viimati - 06.11.2017.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 4231 järgi ja KarS § 65 lg 2 alusel vangistust 9 kuud ja 29 päeva alates 0.10.2017.a. 26.03.2018.a. Harju Maakohtu määrusega vabastati tingimisi enne tähtaega, katseaeg ajavahemikul 11.04.2018 10.10.2018.a. – - Kehtivaid väärteokaristusi 4 Prokurör Natalia Duškina Kaitsja Vandeadvokaat Leelo Vill

RESOLUTSIOON

1. V.G kaitsja apellatsioon kui ilmselt Jätta süüdistatav ’i ja tema id põhjendamatu läbi vaatamata. d

2. (reg. number 10367581) seoses Määrata Vanalinna Advokaadibüroole vandeadvokaat poolt apellatsioonimenetluses riigi Leelo Viil’i süüdistatavale õigusabi osutamisega makstavaks tasuks € ümmend 64,8 (kuusk neli eurot ja kaheksakümmend senti).

3. V.G-lt Eesti Vabariigi kasuks KrMS § 185 lg 2 alusel välja mõista

64,

8 € (kuuskümmend neli eurot ja kaheksakümmend senti) määratud kaitsjale makstud tasu katteks.

Kaitsjatasu kuulub tasumisele 1 kuu jooksul Maksuja Tolliameti arveldusarvele kas SEB PANK EE351010052031000004; SWEDBANK EE502200221014193355; LUMINOR PANK EE401700017002872300 või EE873300333499990003. Menetluskulu tasumiseks vajalik viitenumber on kättesaadav isikule saadetavas makseinfos.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna

Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. V.G süüdistatakse selles, et tema olles isikuna, kes on varasemalt juhtinud mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning keda on selle eest karistatud 12.06.2019 Harju Maakohtu poolt LS § 201 lg. 2 järgi (sündmus 27.04.19) ning 30.08.2019.a. Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja poolt LS § 201 lg. 2 järgi (sündmus 22.07.19), juhtis tahtlikult uuesti s.o. süstemaatiliselt 14.12.2019 kella 21.37 Harju maakonnas, Tallinnas, Tondi 44 juures Kajaka tänava suunas, mootorsõidukit VOLVO V70, registreerimismärgiga omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. XXXXXX

Seega V.G rikkus süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 /mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud/ nõuet. Seega V.G pani toime mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt süstemaatiliselt, s.o KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2. Harju Maakohtu 16.12.2019. a otsusega lühimenetluses tunnistati V.G süüdi KarS § 4231 järgi ja karistati 7 kuulise vangistusega. Vähendati KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 4 kuud ja 20 päeva. KrMS § 130 lg 41 alusel valiti tõkendiks V.G-le vahistamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistuse ärakandmiseni ja võeti V.G vahi alla kohtusaalist ning karistuse kandmise alguseks loeti tema kinnipidamise aeg, s.o. 14.12.2019.a Mõisteti V.G-lt välja sundraha 405 eurot ja kaitsjatasu 211.20 eurot riigi tuludesse.

ESITATUD APELLATSIOON

ID

3.

Harju Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil, kes vaidlustab kohtuotsuse karistuse osas. Kaitsja süüdistatavale mõistetud leiab, et mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule aakohus leidis põhjendamatult, et . M V.G suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk, mõistes temale karistuseks reaalse vangistuse. Maakohtu hinnangul tuleb V.G karistada reaalse vangistusega, sest süüdistatav ei ole varasematest temale mõistetud karistustest endale järeldusi teinud, vaid on jätkanud kuritegude toimepanemist.

Selle maakohtu seisukohaga ei saa nõustuda. KarS § 4231 puhul tuleb eelkõige silmas pidada, kuivõrd ohtlik oli isiku käitumine liikluses. Kaitsja leiab, et nimetatud asjaolusid hinnates ei olnud V.G süü suur. Süüdistatavale on inkrimineeritav ainult üks kuriteoepisood. Oluline on silmas pidada, et V.G ei pannud toime mingisuguseid muid liikluseeskirjade rikkumisi ega põhjustanud ohtlikke olukordi, süüdistatav läbis suhteliselt lühikese vahemaa õhtusel ajal, mil liiklus ei olnud kuigi tihe. Nimetatud asjaolud on kahtlemata isiku süü suuruse näitajateks.

V.G 'i süüditunnistanud KarS § 423 ile muid kaalukaid järgi ei ole toodud es asjaolusid, mida arvestades võiks tema süüd lugeda suureks. Maakohus leidis õigesti, et käesoleval juhul V.G karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, mis peaks võimaldama karistuse mõistmist alla sanktsiooni keskmise määra. Kuigi käesolevas asjas karistuse mõistmisel maakohus ei ole viidanud ühelegi karistust raskendavale asjaolule ja karistust kergendava asjaolu esinemine on tuvastatud, asus kohus põhjendamatult seisukohale, et süüdistatavale tuleb mõista sanktsiooni keskmist määra ületav karistus ja lühem vangistus ei täidaks oma eesmärki.

Maakohtu otsuses on karistusliigi valiku põhjendamisel osundatud V.G 'i varasemale karistatusele. Kohus märkis, et süüdistataval on kehtivad kriminaalkaristust liiklusalaste kuritegude toimepanemise eest. lates 2017.a novembrist ei ole V.G Kaitsja märgib, et a kuritegusid toime pannud. Süüdistatav kinnitas, et on valmis tegema üldkasulikku tööd ja käitub edaspidi õiguskuulekalt. , et üldkasuliku töö tegemine ja kriminaalhooldusega Kaitsja leiab kaasnevad kohustused võivad tulemuslikult kaasa aidata süüdistatava elus asetleidvatele positiivsetele muutustele ja sellega karistuse eesmärkide saavutamisele.

Kaitsja leiab, et arvestades V.G 'il pere olemasolu ja lapse ülalpidamise vajadust on vangistus tema puhul põhjendamatu, ebaproportsionaalne ning nii süüdistatava kui tema pereliikmete põhiõigusi liigselt riivav mõjutusvahend. V.G saab aru, et korduva liikluskuritegude toimepanemise eest võib eeldada vangistuse mõistmist, kuid käesoleval juhul võib karistuse eesmärke saavutada ka leebemate mõjutusvahenditega. Kaitsja palub t iminaalasjas nr 1-19- ühistada Harju Maakohtu 16. detsembri 2019. a otsus kr 9978 V.G eha uus otsus, milleg 'ile karistuse mõistmise osas ja t a mõista V.G-le kergem karistus ja kohaldada KarS § 69 sätteid.

4. Apellatsiooni esitas ka süüdistatav V.G , kelle apellatsiooni taotlus ning põhjendused sisuliselt kattuvad kaitsja apellatsiooni argumentidega.

RINGKONNAKOHTU

PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED

5. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsioonide ksmeelselt, et apellatsioonid ga, leiab ü on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1- -11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).

6. Süüdistatav apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo a ja tema kaitsja toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Taotletakse maakohtu otsuse muutmist vaid karistuse osas. mõistetud Kohtukolleegiuim leiab, et esitatud apellatsioonidel puudub ilmselgelt edulootus.

7. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite muutmiseks. KarS § st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest - lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 3-1-1-14-07 selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke. Täiendavalt tuleb karistuse mõistmise juures arvestada ka veel õiguskorra kaitsmise huvisid positiivse üldpreventsiooni tähenduses. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on ülalnimetatut järginud. Maakohus on karistust kergendava asjaoluna põhjendatult arvestatud süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust ja süü tunnistamist. Maakohtu poolt tähelepanuta jäetud KarS § 57 loetellu kuuluvaid karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud ja nendele pole viidatud ka apellatsioonis. Maakohus on ammendavalt põhjendanud, miks ta leiab, et arvestades karistust kergendavat asjaolu karistada vangistusega l tuleb süüdistatavat sanktsiooni keskmise määra lähedase määral. Nimelt maakohus on õigesti leidnud, et juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimine on

V.G-le iseloomulik käitumismuster, mis tuleneb karistusregistri väljatrükist ja Harju Maakohtu kohtuotsustest, mis -

näitab erilist ükskõikset suhtumist liiklus ja õiguskorda. Eelmised karistused pole süüdistatavale ju avaldanud. Kohus ei nõustu kaitsja mingisugust mõ seisukohaga, et süüdistatava süüd tuleb hinnata väikseks. Perekonna olemas d olu ning uute kuritegude toimpanemisega kaasnevad tagajärjed oli süüdistatavale alati teada, kuid sellele vaatamata ei pidanud ta vajalikuks oma käitumist korrigeerida, seega süüdistatav ise asetas a oma teadliku käitumisega raskesse perekonn olukorda ning viitamine perekonna toimetuleku raskustele on selgelt hilinenud. Maakohus on samuti põhjalikult vastanud kaitsja taotlusele, miks pole süüdistatava suhtes kohaldatavad KarS § 69 sätted. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ka selles osas ning ei pea vajalikuks neid korrata.

8. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased. Ringkonnakohus as esitatud apellatsioon ub üksmeelselt seisukohale, et id on ilmselt põhjendamatud ja perspektiivitud. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab kohtukolleegium esitatud apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. d d

9. 64,8 Õigusabi osutanud kaitsja on taotlenud kulude hüvitamist koos käibemaksuga summas eurot. Kohtukolleegium leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtuotsuse muutmata, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Seega jääb kaitsjatasu süüdistatava ning kuulub temalt väljamõistmisele kanda .

allkirjastatud digitaalselt