1-14-7590/272 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-14-7590

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

21. veebruar 2020. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-14-7590 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Tõlk Nadežda Bõstrova Prokurör Abiprokurör Liane Peets Kriminaalasi Süüdimõistetu Vadim Semjonovi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamine Süüdimõistetu VADIM SEMJONOV Isikukood: 38008244729; viibimiskoht: Tartu Vangla. Kohtuistungi toimumise aeg 17.01.2020. a ja 18.02.2020. a (kaugkohtuistungid).

RESOLUTSIOON

Jätta Vadim Semjonovi suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata.

Edasikaebamise kord Määrusele saab 15 päeva jooksul alates kättetoimetamisest esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Harju Maakohtu 23.04.2015. a otsusega tunnistati Vadim Semjonov süüdi KarS § 200 lg 2 p 6, 7,

8 – § 25 lg 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 6 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati Vadim Semjonovi eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistuse kandmise alguseks loeti 27.03.2014. a. Kinnipeetava karistusaeg algas 27.03.2014. a ja lõppeb 27.03.2020. a.

Tartu Vangla edastas kohtule materjalid Vadim Semjonovi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Tartu Vangla toetab Vadim Semjonovi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist.

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Prokurör leiab, et Vadim Semjonovi suhtes on täidetud formaalsed alused käitumiskontrolli kohaldamiseks. Prokurör leiab, et Vadim Semjonovi suhtes tuleks karistusjärgne käitumiskontroll jätta kohaldamata, kuna Vadim Semjonovil on kindel töökoht ja elukoht Soomes ning mõistetud karistus on olnud piisavalt pikk. Süüdimõistetu Vadim Semjonov leiab, et tema suhtes ei ole vaja karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada.

KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ning kuulanud ära Vadim Semjonovi ja prokuröri, leiab, et Vadim Semjonovi suhtes ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud.

2. Kohus on seisukohal, et esinevad formaalsed alused Vadim Semjonovi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. KarS § 871 lg 1 p 1, 2 sätestab muuhulgas, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt KarS §-s 75 sätestatule, kui isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt 2-aastase vangistusega KarS 9. peatüki 1., 2., 6. või 7. jaos, 11. peatüki

2. jaos või 22. peatüki 1. või 4. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine (p 1) ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses (p 2). Harju Maakohtu 23.04.2015. a otsusega tunnistati Vadim Semjonov süüdi KarS § 200 lg 2 p 6, 7,

8 - § 25 lg 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 6 aastat vangistust (s.o vähemalt 2-aastane vangistus). Seega kannab Vadim Semjonov karistust tahtliku esimese astme kuriteo toimepanemise eest, mille koosseisutunnuseks on vägivalla kasutamine, s.o KarS §-s 200 sätestatud röövimine (KarS § 871 lg 1 p 1). Vadim Semjonovil saab mõistetud karistus kantud 27.03.2020. a (KarS § 871 lg 1 p 2). Eeltoodust tulenevalt on Vadim Semjonovi suhtes täidetud formaalsed eeldused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

3. KarS § 871 lg 1 p 3 järgi võib kohus kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt KarS §-s 75 sätestatule, kui arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Kohus on seisukohal, et Vadim Semjonovi suhtes ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud ja seda ennekõike tema vabanemisjärgsete elutingimuste tõttu, aga ka varasema elukäigu tõttu. Vadim Semjonov on menetluse raames korduvalt avaldanud, et karistuse ärakandmisel soovib ta Eesti Vabariigist lahkuda ning Soome Vabariiki elama ja tööle asuda. Sellesisulist soovi on Vadim Semjonov avaldanud ka juba tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks määratud kohtuistungil (06.08.2019. a). Soome Vabariigis töökoha olemasolu tõendamiseks on Vadim Semjonov esitanud kohtule ka 26.11.2019. a sõlmitud töölepingu, mille kohaselt on Vadim Semjonovil võimalik 01.04.2020. a asuda tööle xxxxxxxxxxxxxxxxsse

(asukohaga Vantaa). Kuna Vadim Semjonovil on vabanemise korral võimalik Eesti Vabariigist lahkuda ja Soomes tööd alustada (kus elab ja töötab ka üks Vadim Semjonovi vendadest), peab kohus põhjendatuks jätta karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata. Seda vaatamata sellele, et Vadim Semjonovile kuulub Eesti Vabariigis 3-toaline korter (asukohaga Vikerlase 15-248, Tallinn), mida oleks põhimõtteliselt võimalik käsitleda Vadim Semjonovi vabanemisjärgse elukohana KarS § 75 lg 1 p 1 mõttes. Siinkohal peab kohus aga oluliseks, et kinnipeetava iseloomustuse kohaselt elab juba xxxxxxxxxxxxxxxxxxorteris Vadim Semjonovi ema, õde, õe mees ja lapsed. Seega olukorras, kus korterisse asub elama ka Vadim Semjonov, tekib korteris ilmselge ruumipuudus. Lisaks arvestab kohus, et Vadim Semjonovil puuduvad varasemad kehtivad karistused ja ta kannab esmakordselt karistust kinnipidamiskohas. Vadim Semjonovil puuduvad rahalised nõuded ja vabanemisfondis on 1620 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik