4-19-5697/20 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Väärteoasi nr 4-19-5697

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

21. veebruar 2020. a,

Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number

4-19-5697

Kohtunik

Raina Pärn Kohtuistungi sekretär

Jana Kaaver

Väärteoasi

Menetlusaluse isiku A.P

kaebus

Keskkonnainspektsiooni 28.10.2019. a otsusele väärteoasjas nr 940018000827 Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetlusalune isik:

A.P (isikukood: XXX; elukoht:xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxx e-post:);

Kaitsja: advokaat Tanel Kask (Advokaadibüroo Derling

Primus; asukoht: Kaluri 2, Tartu linn; e-post: tanel.kask@derling.ee);

Kohtuväline menetleja: Keskkonnainspektsioon (registrikood 70003106, asukoht: Roheline 64, Pärnu linn, e-post: ); esindaja valve@kki.ee õigusosakonna juhatajaVäino Vaidla -post: ). (e vaino.vaidla@kki.ee

Kohtuistungi toimumise aeg

5. veebruar 2020. a

RESOLUTSIOON

1. Jätta Keskkonnainspektsiooni . a otsus väärteoasjas nr 28.10.2019 940018000827 muutmata ja A.P kaebus rahuldamata.

2. Karistuseks määratud rahatrahv tuleb tasuda hiljemalt märtsiks 23. 2020. a

kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele ning otsuses märgitud viitenumbri ja selgitusega.

3. Kui kohtuotsusele ei ole esitatud kassatsiooni ja rahatrahv on tähtajaks jäetud täitmata suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

4. Jätta menetluskulud A.P kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni R Otsuse peale võivad iigikohtule.

kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 26.09.2019. a koostati A.P ja xxxxxxxxxxx suhtes väärteoprotokoll. Väärteokirjelduse kohaselt heidetakse A.P-le ette, et tema, ajavahemikul 01.04 kuni 14.06.2018. a korraldas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (katastritunnus xxxxxxxxxxxxxxxxeraldisel 9 aegjärkset raiet, mille käigus ei peetud kinni täiuse alammäärast. Korraldades raiet, näitas A.P metsalangetusmasina operaator xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxx e kätte tööobjekti maaüksuse eraldisel 9, andis täpsed juhised töö teostamiseks ja kontrollis raie ajal tööd. Nõuetele mittevastava aegjärkse raie korraldamisega rikkus A.P MS § 30 lg 6 p 5 ja keskkonnaministri 27.12.2006. a määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ § 5 lg 2 nõuet. Nõmmetee maaüksuse eraldisele 9 oli peale raiet kasvama jäänud puid täiusega 26%. A.P on kvalifitseeritav MS 68 lg 1

poolt toimepandud väärtegu § järgi. Samas väärteoprotokollis heideti ka ette MS § 68 lg 1 järgi kvalifitseeritava xxxxxxxxxxxxx

väärteo toimepanemist läbi ei viida ( , kuid kaebemenetlust nimetatud osas xxxxxxxxxxx kaebust ei ole esitanud).

Keskkonnainspektsiooni 28.10.2019. a otsusega leiti, et A.P ja xxxxxxxxxxxxon toime pannud väärteoprotokollis kirjeldatud teo . Väärteod tuleb kvalifitseerida d MS § 68 lg 1 järgi. määrati trahviühikut, s.o A.P-le karistus 220

880 eurot, ja xxxxxxxxxxxxx 150 trahviühikut, s.o 600 eurot.

12.11.2019. a esitas A.P kohtule kaebuse, milles taotleb Keskkonnainspektsiooni otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist vää puudumise tõttu

rteotunnuste . Lisaks taotleb A.P riigi kanda. , et menetluskulud jäetaks 04.12.2019. a määrusega võttis kohus A.P kaebuse menetlusse ja nõudis kohtuväliselt menetlejalt kirjalikku seisukohta kaebuse kohta, mis edastati kohtule tähtaegselt. Kohus arutas väärteoasja 05.02.2020. a kohtuistungil, kus uuriti nii isikulisi, kui ka kirjalikke tõendeid.

KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et Keskkonnainspektsiooni 28.10.2019. a üldmenetluse otsus tuleb jätta muutmata ja A.P kaebus rahuldamata.

2. Väärteoasjas ei ole vaidlust selles, et xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maaüksuse (katastritunnis (käesoleval ajal eraldis nr 2) xxxxxxxxxxxxxxx eraldisel 9 teostati

ajavahemikul 01.04.2018. a kuni 14.06.2018. a aegjärkset raiet. Seda kinnitab nii sündmuskoha vaatlusprotokoll (väärte

otoimik tl 1-20) ja metsauuendusekspertiisid eraldist nr

9 ümbritsevate eraldiste kohta (väärteotoimik tl 21-27), kui ka tunnistaja xxxxxxxxxxi ja menetlusaluse isiku A.P ütlused. Vaidlust ei ole ka selles, et eraldisel nr 9 teostas raiet harvesti operaatorina xxxxxxxxxxi (kelle suhtes on tehtud ka väärteootsus, kuid mida xxxxxxxxxxx vaidlustanud ei ole). xxxxxxxxxxxxx jagas . A.P tööülesandeid A.P näitas kätte metsa, kus raiet tuli teostada, andis juhised ja teostas ka xxxxxxxxxxxxx kontrolli. xxxxxxxxxxx, kui ka menetlusaluse isiku A.P See järeldub nii tunnistaja ütlustest. Väärteoasjas ei ole vaidlust selles, et maaüksuse eraldisel nr 9 pidi täius pärast xxxxxxxxx

aegjärkset raiet olema vähemalt 30%. Nimetatud nõue tuleneb MS § 30 lg 6 p-st 5 ja keskkonnaministri 27.12.2006. a vastu võetud määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ §

5 lg-st 2.

3. Väärteoasjas on vaidlus selles, Nõmmetee maaüksuse eraldise nr 9 täius pärast milline oli

aegjärkse raie tegemist A.P ja xxxxxxxxxxx poolt.

Keskkonnainspektorid on 14.06.2018. a teostanud sündmuskoha vaatluse, mille käigus on tehtud eraldisel nr 9 mõõdistused. Nimetatud mõõdistuste tulemusel on eraldise nr 9 aegjärkse raie täiuseks saadud 26,36% (rinnaspindala laiendmäärama tust arvestades on 9,2 m2/ha ja keskkonnaministri 16.01.2009. a vastu võetud määruse nr 2 „Metsa korraldamise juhend“ lisa

13 standardtabeli kohaselt metsa normaalrinnaspindala 34,9 m2/ha -20). ) (väärteotoimik tl 1 Keskkonnainspektorite xxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxx ütlustest järelduvalt teostasid nad mõõtmisi kooskõlas keskkonnaministri 09.06.2020. a käskkirjast nr 821 „Metsa hindamise metoodiline juhend“ tulenevate nõuetega. Kohus, arvestades sündmuskoha vaatlusprotokollist tulenevaid asjaolusid ning tunnistajate xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxx ja ütlustest

nähtuvat, on seisukohal, et keskkonnainspektorid on teostanud mõõtmisi eraldisel nr 9 vastavalt ja „Metsa hindamise metoodiline juhendile“. Kogutud tõenditest nähtuvat eelnimetatud juhendist tulenevat arvestades on selge mõõtmistoimingute läbiviimise protsess ja arusaadav.

ks. Sellest tulenevalt saab mõõtmistoimingute tulemust pidada usaldusväärse

Mõlemad keskkonnainspektorid on teostanud mõõtmisi ja s on võetud arvutamise alusek

nende (sh mõõtmiste kaalutud keskmine. Sellest ja mõõtemetoodikast lähtuvaid nõudeid kuidas loendada diopt arvestades, ri avasse jäävaid puid) ei ole põhjendatud olla veendunud,

et mõõtmistulemused on oluliselt mõjutatud subjektiivsetest asjaoludest, millele on kaitsja viidanud.

Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, justkui keskkonnaministri käskkirjaga nr 821 kehtestatud „Metsa hindamise metoodiline juhend“ alusel ei olnud korrektne viis eraldisel nr

9 täiust mõõta. Siinjuures peab kohus oluliseks, et nimetatud akt on rakendamiseks ennekõike ametnikele ja seda muuhulgas eesmärgiga tõsta andmete usaldusväärsust. Ametnikel on kohustus teostada mõõtmisi vastavalt juhendis sätestatu See tähendab, et d reeglitele.

mõõtmisprotseduurid, mida ametnikud läbi viivad on selgelt reguleeritud ja muutuvad kontrollitavaks. Seega ei ole võimalik nõustuda kaitsja seisukohaga, justkui õigusaktist tulenevad reeglid looksid kohustusi kodanikele.

Metsaregistri väljatrüki kohaselt on büroo teostanud mõõtmised ja xxxxxxxxxxxxxxxxxx

saanud täiuse suuruseks 31%. Inventeerimise kuupäevaks on 15.01.2019. a, registrikanne tehtud 08.02.2019. a (tl 5). Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga ja leiab, et xxxxxxxxxxxxxxxxxx oimingute tegemise protseduuri kohta puudu büroo mõõtmist b igasugune info seega . ei ja nimetatud andmeid ei ole võimalik aluseks võtta Käesoleval juhul

ole võimalik tuvastada, kuidas ja mil viisil on büroo saanud mõõtmisi xxxxxxxxxxxxxxxxxx

teostades rinnaspindala suuruseks m2

/ha. Samas on mõõtmisi teostades xxxxxxxxxxxxxxxxxx büroo pidanud lähtuma keskkonnaministri 16.01.2009. a vastu võetud määruses nr 2 „Metsa korraldamise juhend“ sätestatud nõuetest, sealhulgas lubatud mõõtmise vigade suuruste . et st Juba kohtuvälise menetleja otsuses on korrektselt viidatud, metsakorraldaja rinnaspindala suurus jääb mõõtmisvea piiresse. Seega on

keskkonnainspektorite mõõtmistulemusi ja eelnimetatud juhendist tulenevat arvestades, korrektsed kaxOxxxxxxxxxxxxxxxxx See omakorda ei anna alust aga pidada büroo andmed. keskkonnainspektorite mõõtmistulemusi ebaõigeks. Samuti ei nõustu kohus väitega, justkui täiust hinnates oleks A.P lähtunud just eelviidatud büroo xxxxxxxxxxxxxxxxxx andmetest. Lisaks sellele, et xxxxxxxxxxxxxxxxxx büroo on teostanud mõõtmiselt pikka aega pä (inventeerimise kuupäev 15.01.2019. a rast raie tegemist

- tl 5), ei kinnita seda ka A.P enda ütlused.

Kohtule on esitatud tõendina metsaressursi arvestuse riiklikust registrist väljatrükk, mille kohaselt on kinnistule, katastritunnusegaxxxxxxxxxxxxxxxx eraldis nr 2 (varasem eraldis nr 9) väljastatud 11.07.2019. a metsateatis nr xxxxxxxxxxx, mille kohaselt on eraldisel lubatud aegjärkne raie tingimusel, et peetakse kinni raiejärgse I rinde täiuse nõudest. Kohus ei anna hinnangut sellele, mis on tinginud metsateatise väljastamiseks aegjärgse raie teostamiseks. Küll peab kohus oluliseks, et eraldisel ei ole lubatud teostada lageraiet, vaid aegjärkset raiet ja seda tingimusel, et peetakse kinni I rinde täiuse nõudest. Olukorras, kus sellest ei ole kinni peetud (tunnistaja ja menetlusaluse isiku ütluste kohaselt teostatud lageraie), on tegemist rikkumisega.

Eeltoodut arvesse võttes on kohtu hinnangul usaldusväärselt tuvastatud, et pärast raie teostamist oli eraldise nr 9 täiuseks 26%.

4. Kohus leiab, et A.P ja xxxxxxxxxxi xxxxxxxx eraldisel nr 9 on käsitletavad teostatud raie kaastäideviijatena KarS § 21 lg 2 mõttes. Vaidlust ei ole ka selles, et A.P oli isikuks, kes xxxxxxxxxxxle andis ülesande aegjärkse raide teostamiseks, andis üle m . etsateatised ja relaskoobi ning kontrollis tehtavaid töid xxxxxxxxxx xxxxxxxxx eraldisel nr 9 teostas xxxxxxxxxxx esimest i ütlustest järeldub, et

korda aegjärkset raiet, tal puudusid igasugused kogemused ja oskused täiuse mõõtmiseks.

Sellest oli teadlik ka A.P (kes xxxxxxxxxxx . Seega omas juhendas ja õpetas) adekvaatseid vastavaid teadmisi ja kogemusi üksnes A.P. Kogutud tõendite kohaselt oli A.P isikuks, kes xxxxxxxxxxxxxx Sealhulgas andis andis juhiseid töö tegemiseks.

xxxxxxxxxxxxx korralduse teostada raie täiuseni 30% (ehk alammäärani). Olukorras, kus A.P teadis xxxxxxxxxxx igasuguste kogemuste puudumisest (sealhulgas oskamatusest relaskoopi kasutada), sai ta aru, et raie täiusest kinnipidamine ei ole tõenäoline. A.P oli isikuks, kelle vastutada oli ka see Raie tegemise , et pärast raie tegemist oleks täius 30%.

ajal mõõtsid ühiselt täiust (relaskoobiga) ärast raie nii xxxxxxxxxxx kui ka A.P

. P tegemist enam xxxxxxxxxxx ega A.P täiust ei mõõtnud. Samal ajal oli just A.P enda otsustada, kas ja millal raie üle kontrolli teostada. Raie üle piisava kontrolli teostamine ei eeldanud, et A.P peaks järjepidevalt metsas ise kohal olema. A.P ütluste kohaselt oli tal tööde juhatajana palju muid tööülesandeid, mida täita ega saanud seepärast raie ajal koguaeg metsas olla ja mõõta. Samas ei pidanud mõõtmise tegemist A.P vajalikuks isegi peale raiet. Lisaks ei pea kohus usutavaks versiooni, justkui xxxxxxxxxli rikkus talle antud juhiseid. Seda, et mets oli ühtlaselt hõre kinnitavad nii tunnistaja xxxxxxxxxxxx

ütlused, kui ka sündmuskoha vaatlusprotokoll. A.P ütluste kohaselt mõõtis ta täiust hiljem ja sai tulemuseks 31%. Kohtu hinnangul ei ole A.P vastavad ütlused kooskõlas teiste tõenditega ega usaldusväärsed. Siinkohal peab kohus oluliseks, et A.P ütluste kohaselt on ta väga pikka aega olnud seotud metsandusega omab A.P teadmisi kogemusi vastavast . Sellest järelduvalt ja

valdkonnast. Tunnistajate xxxxxxxxxxxxxxxxja xxxxxxxxxxx ütluste kohaselt asusid nad kontrollima Nõmmetee eraldisel 9 teostatud raie nõudeid, kuna tunnistaja xxxxxxxxxxx arvas, et raie täiusest ei ole kinni peetud. Tunnistaja ütluste kohaselt oli seda juba visuaalselt aru saada. Seega, A.P teadmisi ja kogemusi arvestades, pidi ka tema jaoks olema täiusest mitte kinni pidamine nähtav ja aru saadav. Olukorras, kus reaalselt raie teostaja oleks rikkunud oma ülesandeid ja teostanud raie suuremas mahus kui ette nähtud (täius vähem kui 30%), oleks A.P ilmselgelt ka midagi selles osas ette võtnud. A.P seda aga ei teinud. Nimetatud asjaolu viitab selgelt sellele, et raie teostamine suuremas mahus kui lubatud oli nii xxxxxxxxxxx us. kui ka A.P ühine ja kooskõlastatud tegev

A.P ütluste kohaselt oli pärast raie tegemist (umbes 2 3 nädala pärast) - xxxxxxxxxxraldisel nr 9 tuulemurd. Isegi, kui kinnistul oli tuulemurd, ei saanud see mõjutada keskkonnainspektorite poolt mõõdetud täiuse suurust. Seda kinnitab 14.06.2018. a teostatud sündmuskoha vaatluse protokoll ja selle lisad (sh fotod), millest ei nähtu, et metsas oleks murdunud puid või sellele viitavaid kändusid (väärteotoimik tl 1-20). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et antud juhul ei oma tähtsust asjaolu, et A.P ise reaalselt Nõmmetee eraldisel nr 9 puid ei langetanud, vaid seda tegi xxxxxxxxxxx. A.P ja xxxxxxxxxxx

on ebaseadusliku metsaraie toime pannud ühiselt ja kooskõlastatult.

5. Eeltoodud asjaolusid arvestades on kohtu hinnangul kohtuväline menetleja korrektselt tuvastanud, et A.P on toime pannud ebaseadusliku metsa raiumise M

68 lg 1 S § tähenduses. Sellega rikkus A.P MS § 30 lg 6 p-st 5 ja keskkonnaministri 27.12.2006.a vastu võetud määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ § 5 lg sätestatud nõuet -st 2 .

6. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

7. Kohtuvälise menetleja otsusega on määratud karistuseks rahatrahv A.P-le trahviühikut, s.o 880 eurot. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja määratud rahatrahv põhjendatud ja vastab KarS §

56 lg-s 1 sätestatud tingimustele. Kohus leiab, et karistuse määramisel on põhjendatud arvestada, et ebaseadusliku raiega tekitati keskkonnale kahju, s.o 1359,30 eurot

(väärteotoimik tl 28 Ka kohus ei tuvastanud karistust kergendavaid või raskendavaid -31). asjaolusid. A.P puuduvad varasemad karistused samalaadsete süütegude eest. Kohus on seisukohal, et kohtuväline menetleja on karistust määrates korrektselt arvestanud teo iseloomu . Kohtu hinnangul vastab

, ulatuse ja süü suurusega määratud karistus üle sanktsiooni keskmise määra karistuse üld ja eripreventiivsetele eesmärkidele. -

Menetluskulud Kaitsja on esitanud taotluse kaitsja tasu hüvitamiseks.

VTMS § 38 lg 1 sätestab, et kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid.

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõiste jätab kohtuvälise menetleja lahendi muutmata, jäävad tu. Kuna kohus

menetluskulud A.P kanda.

Raina Pärn Kohtunik