1-19-1166/59 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

20. veebruaril 2019 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-19-1166 Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Kohtuasi Viru Vangla materjalid A.M tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve alla Asja läbivaatamise kuupäev 20.02.2020 avalikul videokohtuistungil Süüdimõistetu A.M , isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas Kaitsja Vandeasvokaat Kaido Kooga RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384, määras:

Vabastada A.M karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 15.10.2022, allutades käitumiskontrollile ja esimeseks 4-(neljaks) kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist järelevalvet ja määrata ta Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ning kohustada A.M järgima KarS § 75 lg 1 p 1-

6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil xxx 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kohaldada A.M

suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2 järgmised kohustused: 1) asu kolme jooksul peale vabanemist; ma tööle või võtma ennast arvele Töötukassas nädala ) ilmuda kriminaalhooldusosakonda kriminaalhooldaja juurde 3 (kolme) tööpäeva jooksul ) alluma elektroonilisele valvele kestel alates elektroonilise valveseadmete nelja kuu paigaldamisest; A.M vabastada tingimisi elektroonilise järelevalve alla alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Määruse ärakirjad edastada süüdimõistetule ja Viru Vanglale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Vir päeva jooksul alates päevast, mil u Maakohtule 15 isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 12.02.2020 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A.M tingimisi enne tähtaega vangist elektroonilise järelevalve alla. usest vabastamise otsustamiseks

A.M tunnistati süüdi 27.03.2019 Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja otsusega KarS § 157 2, § 213 lg 2 p 1 ja § 209 lg 2 p 1 järgi KarS § 63 lg 1, § KrMS § 238 lg 2

ning

64 lg 1 ja alusel karistuseks mõisteti KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Pärnu

2 aastat ja 4 kuud vangistust.

Maakohtu 16.02.2016.a otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse võrra ja mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus 04.05.2019.

Karistuse kandmise algus 17.10.2018 15.10.2022. ja lõpp

Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine elektroonilise järelevalve alla 17.02.2020.

A.M andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega.

Kinnipidamisasutusest A.M kohta koostatud iseloomustuse kohaselt on ta kriminaalkorras karistatud teist korda, vanglas viibib esimest korda. Viimase otsusega karistatud arvutikelmuse, kelmuse ja teise isiku identiteedi ebaseadusliku kasutamise eest. Varasemalt on karistatud varguse, omastamise ja arvutikelmuse eest. Õigusrikkuja käitumine on sarnane varasema

käitumisega, milleks on majandusliku kasu saamise soov. Kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus kaaskinnipeetavale (kelle suhtes oli rakendatud lähenemiskeeld) enda kõnekaardi helistamiseks andmise eest. Vangistuses töötas sektori koristajana A.M

31.07.2019- 10.2019. 30.09.2019. a alustas puidupingioperaatori õpinguid, käesoleval hetkel kursus lõppe 31.07.2019. a ja 12.09.2019. a viidud läbi vestlused seoses impul nud ei ole. siivse käitumisega, probleemide lahendamise oskustest ning teiste inimeste seisukohtade mõistmisest, seaduskuuleka elu eelistest ja toimetuleku teemal. Enne vangistust elas üürikorteris Tallinnas koos elukaaslasega, kelle suhtes pani toime kelmuse. Vabanemisjärgselt soovib A.M asuda elama ühes elektroonilise valve paigaldamisega aadressile xxx Eluase kuulub E. K., kes on kinnipeetava abikaasa K. E. ema. Eramaja vastab elektroonilise valve paigaldamise tingimustele. Eluasemel elavad kinnipeetava abikaasa K. E., viimase ema ja isa E. K. ja A. L. ning K. E. vanaema

E. K. troonilise valve kohaldamiseks. Olemas kehtiv isikut , kes kõik on andnud nõusolekud elek tõendav dokument kuni 28.07.2022. Kinnipeetaval on 10 klassi haridust. Enne vangistust eriala omandamine jäi pooleli majanduslike raskuste tõttu. Vangistuses omandab puidupingitöölise eriala. Töötas viimati 2017 a töötas -2018. a kevadeni mitteametlikult X klienditeenindajana. 2013. X ja 2014. a X klienditeenindajana. Töötuna on arvel olnud 2016. a talvel. Omab tööoskusi, mis võivad kaasa aidata Isikul puudub majandusliku toimetuleku oskus, tal on töökoha leidmisel. väljakujunenud kulutamisharjumus ning ta ei oska kulusid ja tulusid tasakaalus hoida. Vanglas olles on töötanud abanemisjärgselt tööle ettevõttesse koristajana. V soovib asuda X, kui on vabu kohti, mis ei ole garanteeritud. A.M-il on võlgnevusi ligikaudu 60 000 euro ulatuses. A.M lähimasse suhtlusringkonda kuulub abikaasa K. E. ja ema J. N.. Lisaks on isikul palju õdesid ja vendasid ning vabanemisjärgselt kuuluksid suhtlusringkonda ka abikaasa lähisugulased. Suhted lähedastega head ja toetavad. K. E. oli kinnipeetava viimases toimepandud teos kannatanuks. A.M kasutas K. E. i kohustusi ning saades sikuandmeid, võttes naise nimel sellest ise majanduslikku kasu. Sama teguviisi kasutas A.M ka endise . T. elukaaslase Õ osas. Kinnipeetav oma

eelnevaid tegusid ei tunnista, tema sõnul on süüdi kannatanud, kes ta süüdlaseks tegid. Lähedaste sõnul muutunud väiksemaks ja

on A.M suhtlusringkond tulevikus enam negatiivset mõju avaldavate isikutega ei suhtle. Isiku sõnade kohaselt tarvitas alkoholi esimest korda 18 aastaselt. Tarbis lahjat alkoholi, kanged joogid lisandusid hiljem. Jõi ainult seltskonnas. Viimane a a suvesse. Tarvitamise sagedus oli lkoholi tarvitamine jäi 2018. aast 2-

3 korda kuus, kuid toob välja, et vahel ei joonud aasta aega järjest. Enda sõnul alkoholiga probleeme ei ole. Puuduvad väärteokaristused alkoholiseaduse rikkumise eest. Kuritegusid alkoholijoobes sooritanud ei ole ning s Korduvad varavastased amuti pole vägivalda kasutanud. kuriteod näitavad, et isikul puudub oskus mõista teiste inimeste seisukohti. Antud hetkel elab pigem üks päev korraga. Eesmärkidena toob välja tööle asumise ja pe rekonna loomise koos abikaasaga. pandud Kuritegelikud hoiakud välja kujunenud ei ole, kuid isik õigustab oma toime tegusid. Ametiisikutesse suhtub neutraalselt. Varasemalt kriminaalhooldusel olnud ei ole. Kipub oma süüd pisendama. Vestluses tõi välja, et kannatanud võtsid laene ja järelmakse ise, kuid süü ajasid tema kaela. Samas leiab, et vanglas oli hea lõpetada, sest elu oli viimasel ajal käest ära läinud. Olles saanud esmase karistusena tingimusliku vangistuse, ei muutnud A.M enda mõtlemist ja käitumist ning jätkas ebaausate vahenditega majandusliku kasu saamise eesmärgil tegutsemist. A.M ei ole olnud allutatud kriminaalhooldusele, mistõttu täpsem informatsioon isiku kriminaalhooldusele teada. käitumise osas vabaduses ei ole Hinnang uue kuri ohtlik teo toimepanemise võimalikkusele ja kinnipeetava ohtlikkusele: vähe avalikkusele

(risk ühiskonnas). Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 24%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, toetab Viru Vangla

kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla.

Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava A.M tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb tnik ettepaneku määrata kriminaalhooldusame katseaeg kestvusega kuni

15.10.2022 ja käitumiskontroll tähtajaga 10 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas A.M-ile määrata järgmised lisakohustused: - - KarS § 75 lg 2 p 4 otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtaj asuma tööle või võtma end Töötukassas arvele 2 kuu jooksul vanglast vabanemisest; aks -

- KarS § 75 lg 2 p 9 - alluma elektroonilisele valvele, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud Arvestades süüteo raskust ja laadi, teen ettepaneku elektroonilise järelevalve pikkuseks määrata 4 kuud.

Prokurör es selgitas kirjalikus seisukohas, et nõustub Viru Vangla poolt koostatud arvamus toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, A.M ennetähtaegset vabastamist. Lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatas prokurör, et ei soovi võtta osa A.M tingimisi enne tähtaega vangistusest küsimuse läbivaatamisest. vabastamise

Süüdimõisatetu A.M selgitas kohtuistungil, et ta on soovib vabaneda enne tähtaega elektroonilise valvega.

Kaitsja toetas oma kaitsalust ja selgitas, et esimest kora vangistuses oleva isiku puhul on ennetähtaegne vabastamise hea võimalus jätkaka isiku suunamisega seadusekuulekale teele. Käitumiskontroll on igati vajalik ja mõistlik.

Kohtu

põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu, tema kaitsja ja arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et vabastada tingimisi enne tähtaega A.M tuleb vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega.

KarS § 76 lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iselo

– tema käitumine omustavad andmed nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ni ng sellele järgnenud perioodil.

Enne vangistust isik X klienditeenindajana töötas mitteametlikult , 2016 a oli töötuna arvel. Vabanemisel garanteeritud töökoht puudub. Võlgnevusi ligikaudu 60000 eurot. Isikul on põhiharidus ja vangistuses omandab eriala. Vangistuses oli ka hõivatud majandustöödel. Vaatamata selle, et isikul oli ka endal sissetulek, sooritas ta kuriteo majandusliku kasu saamise eesmärgil. Isikul on vabanemisel elukoht . Isik on varasemalt kriminaalkorras ja lähedaste tugi karistatud kuid pole viibinud kriminaalhoolduse all. Isiku suhtlusringkonda kuulusid negatiivset mõju avaldavad sõbrad Sõltuvusainetega seoses risk puudub. , kellega isik rohkem ei suhtle.

Kohus peab tõdema, et ei olnud isiku pere ja lähedaste need andmed osutavad pigem sellele, et toetus sellised kaalukad

asjaolud, mille tõttu oleks isik nõus loobuma kuritegelikust elust.

Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on kaks kehtiv kriminaalkaristust. at Kinnipeetav kannab karistust arvutikelmuse, kelmuse ja teise isiku identiteedi ebaseadusliku kasutamise eest. Vangistuses viibib isik esimest korda. Isikul on 3 kehtivat väärteokaristust.

Nüüd hindab kohus isiku käitumist vangistuse ajal ja kuidas vangistuse ajal tuvastatud riskid on vähenenud.

Vangistuse jooksul on A.M osalenud tööhõives, töötades koristajana. Läbinud vestlused seoses impul lahendamise oskustest ning teiste inimeste siivse käitumisega, probleemide seisukohtade mõistmisest, seaduskuuleka elu eelistest ja imetuleku teemal. Hetkel omandab to eriala. Ülalnäidatud asjaolud osutavad, et isik on vangistuses teinud pingutusi enda hoiakute muutmiseks . Samas tuleb juhtida tähelepanu, et oluliste täitmiskavas ettenähtud tegevuste aeg ei ole veel saabunud. Isiku karistusaja algus on 17.10.2018 ja tal . on üks kehtiv distsiplinaarkaristus

Nüüd hindab kohus, millised on isiku perspektiivid vabaduses. Isikul on vabaduses olem

as elukoht ja lähedaste toetus. A.M kehtivusega kuni 28.07.2022. omab isikut tõendavat dokumenti Vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda aadressile xxx Elukoht on sobilik . elektroonilise järelevalveseadme paigaldamiseks.

Kohus nõustub, et tuvastatud asjaolud on positiivsed ja olulised isiku resotsialiseerimise seisukohast. Kohus loeb positiivseks asjaolu, et kinnipeetaval on olemas vabanemisjärgne kindel elukoht ja

lähedaste toetus. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3- 1-1-91- .

06 p 8.1). See tingimus on täidetud, kuna isikul on vaid üks kehtiv distsiplinaarkaristus

Kohus peab positiivseks ka seda, et isik on vangistuses olnud hõivatud tööga ja õppimisega, samuti osalenud resotsialiseeruvatel vestlusel.

Süüdimõistetule on tagatud kindel elukoht. Kriminaalhooldusametniku teatel elukoht on kontrollitud, kinnipeetava abikaasa ja tema pere . on elektroonilise seadme paigaldamisega nõus

Arvestades kinnipeetava poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja karistust, tema käitumist vangistuses viibides ja vabastamisega kaasnevaid tagajärgi, on kohus seisukohal, et kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabasta on õigustatud. Tema mine elektroonilise valve alla võimalused vabaduses on suhtelis ja lähedaste toetus ed head - kindel elukoht . Kohus leiab, et karistuse ee - smärk on sisuliselt täidetud riigipoolne hukkamõistmine on selgelt väljendatud, karistamine toimunud, ning isik kinnipeetava hinnangud on u käitumine vanglas näitab, et muutunud paremuse poole. Vangistu omandamisega. ses on olnud hõivatud tööga ja eriala

Ta kannab esimest korda vanglakaristust alates 17.10.2018 15.10.2022 ja karistusaja lõpp on . Süüdimõistetu on praeguseks vangistusest ära kandnud alla oole, kanda on jäänud enam kui 2 p

aastat. Tema käitumine vanglas näitab, et seadusevastased harjumised ei ole veel süüdimõistetu ellu tungivalt juurdunud. Ta on vangistuses olnud hõivatud tööga ning õppis. See kõik aitab tal vabaduses paremini hakkama saada ning maandada uue kuriteo toimepanemise riski.

Kohus arvestab, et tingimisi ennetähtaegne vabastamine annab süüdimõistetule võimaluse tõestada tema asumist paranemise teele ning seda, et süüdimõistetu on edaspidi võimeline järgima seaduskuulekat eluviisi. Pärast vabanemist on süüdimõistetul kindel elukoht ja lähedaste toetus. See aitab kohtu hinnangul kaasa tema edaspidisele õiguskuulekale käitumisele. Katseajal on võimalik hinnata süüdimõistetu püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel.

Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20).

Igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21)

Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne al la tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist.

Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõistetu pingutusi (kindel elukoht, taasühiskonnastavates tegevustes osalemine, tööhõives osalemine, lähedaste toetus kiiduväärseks ) ning leiab, et karistuse eesmärgid on täidetud ning tema vabanemise tagajärgi hindab kohus heaks, leides et isikul on olemas eeldused mitte toime panna uusi kuritegusid ning läbida katseaeg edukalt.

Tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla toetab ka prokurör ja vangla. Süüdimõistetu on andnud oma nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks.

Kohus arvestab, et tingimisi ennetähtaegne vabastamine annab süüdimõistetule võimaluse tõestada tema asumist paranemise teele ning seda, et süüdimõistetu on edaspidi võimeline järgima seaduskuulekat eluviisi.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, vabastab kohus süüdimõistetu temale kohtumaja 27.03.2019 o dmisest Pärnu Maakohus Rapla tsusega mõistetud vangistuse kan enne tähtaega katseaja käitumiskontrollile kuni 15.10.2022 allumisega ja elektroonilise valve kohaldamisega 4-ks kuuks. Lisaks, uue kuriteo toimepanemise riskide maandamiseks tuleb süüdimõistetul täita katseaja jooksul KarS § 75 lg 2 p 4, 9 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.

/allkirjastatud digitaalselt/

Inna Kirsipuu kohtunik