2-19-10952/27 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Määruse tegemise aeg ja koht

20.02.2020 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-10952

Tsiviilasi

M. A. S. D. T. hagi O. O. vastu alusetu

rikastumise nõudes

Tsiviilasja hind

462 000 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja M. A. S. D. T. (isikukood x), lepinguline

esindaja advokaat Arvo Kivar

Kostja O. O. (isikukood xxx), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Anne Värvimann

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 29.01.2020

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagiavaldus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

2. Jätta menetluskulud hageja M. A. S. D. T. kanda.

3. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrusega pärast

käesoleva kohtuotsuse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

177 lg 1 p 2 ja lg 2) alusel.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. M. A. S. D. T. esitas 22.07.2019 kohtule hagi O. O. vastu 462 000 euro väljamõistmise

nõudes. Hagiavalduse kohaselt tasus hageja kostjale 462 000 eurot, et osta korter ja see

sisustada. Kostja ostis 20.04.2018 xxx asuva korteri hinnaga 409 000 eurot. Hageja kandis

18.03.2018 oma krüptoraha elektroonilisest rahakotist (Electrum 3.3.6) kostja kontole

krüptoraha kauplemisplatvormi K. xxx) kontole 33,74 bitcoini. 21.03.2018 kandis hageja

kostjale sellisel viisil täiendavalt 27 bitcoini. Lisaks kandis hageja kostja kontole mitmeid

2(4)

väiksemaid krüptoraha summasid ajavahemikul märtsist augustini 2018. Pärast krüptoraha

laekumist kostja kontole kanti see edasi eurodes ajavahemikul 04.04.2018-15.12.2018

välja kostja pangakontole kokku summas 462 000 eurot. Väljamaksed toimusid kostja

pangakontole järgmistel kuupäevadel järgmistes summades: 04.04.2018 5000 eurot;

04.04.2018 20 000 eurot; 06.04.2018 20 000 eurot; 11.04.2018 20 000 eurot; 13.04.2018

15 000 eurot; 17.04.2018 20 000 eurot; 18.04.2018 20 000 eurot; 20.04.2018 80 000

eurot; 21.04.2018 50 000 eurot; 24.04.2018 45 000 eurot; 27.04.2018 50 000 eurot;

05.06.2018 55 000 eurot; 07.06.2018 50 000 eurot; 13.11.2018 4 000 eurot; 15.12.20188

000 eurot; kokku 462 000 eurot. Krüptoraha kauplemisplatvorm konverteeris maksepäeval

bitcoinid eurodeks vastavalt automaatselt platvormi enda poolt kehtestatud ja samal ajal

kehtinud kursile. Kostja pangakontol kajastati laekumised maksetena Payward Ltd poolt,

kellele krüptoraha kauplemisplatvorm K. kuulub.

2. Pooltel oli kokkulepe, et ostetud korter saab olema mõlema poole ühiseks koduks, kuid

seejärel suhted halvenesid ning lõpuks käskis kostja hagejal korterist lahkuda. Hageja

leiab, et kuna ta ei olnud kostjale raha andmiseks kohustatud ega õigustatud, siis on tal

õigus raha tagasi nõuda ning alternatiivselt on hageja täitnud kostja müügilepingust

tuleneva müügihinna tasumise kohustuse, mistõttu saab hageja nõuda aluseta tehtud

kulutuste tagastamist.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

3. Kostja vaidleb hagile vastu, kuna kostjal puuduvad hageja ees võlgnevused.

Hagiavaldusest ega sellele lisatud dokumentidest ei nähtu, et hageja oleks üldse teostanud

oma vara käsutust või et hageja vara oleks vähenenud. Vastab tõele asjaolu, et kostjale

kuulub korteriomand asukohaga xxx. Kostja on nimetatud korteri eest tasunud enda arvelt

notar Tiit Sepa ametikontole.

4. Hilisemas seisukohas asus kostja seisukohale, et hageja pole tõendanud kostjale raha

andmist. Kostja eitab raha saamist ning leiab, et pole seetõttu hagejale võlgu.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.

6. TsMS § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus

oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool

määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja

kogutud tõenditele. TsMS § 438 lg 1 kohaselt kohus otsustab otsust tehes, mis asjaolud on

tuvastatud ja millist õigusakti tuleb asjas kohaldada.

7. Kohus tuvastab järgmised asjaolud. Kostja on xxx asuva korteri omanik (tl 6-8). Kostja

on nimetatud korteri eest tasunud 409 000 eurot enda arvelt notar Tiit Sepa ametikontole.

Ajavahemikul 01.04.2018-31.12.2018 laekus kostja arvelduskontole Payward Ltd kontolt

kokku 462 000 eurot. Väljamaksed toimusid kostja pangakontole järgmiselt: 03.04.2018

5 000 eurot; 03.04.2018 20 000 eurot; 05.04.2018 20 000 eurot; 10.04.2018 20 000 eurot;

12.04.2018 15 000 eurot; 16.04.2018 20 000 eurot; 17.04.2018

eurot;

19.04.2018 80 000 eurot; 20.04.2018 50 000 eurot; 23.04.2018

eurot;

26.04.2018 50 000 eurot; 04.06.2018 55 000 eurot; 06.06.2018 50 000 eurot; 12.11.2018

4 000 eurot; 15.12.20188 000 eurot; kokku 462 000 eurot (tl 71).

8. Kohus selgitas pooltele määrusega hageja nõude võimalikku kvalifikatsiooni ja poolte

tõendamiskoormist (tl 42-43). Kohus selgitas, et hageja esitatud asjaoludel võiksid

3(4)

kohalduda kinkelepingu sätted. Samuti arutas kohus pooltega 29.01.2020 toimunud

kohtuistungil hageja nõude õiguslikku kvalifikatsiooni seltsingulepingu sätete alusel (tl

81). Kostja hinnangul võib tegemist olla ka mittetäieliku kohustuse täitmisega VÕS § 4 lg

2 p 2 mõttes.

9. Asja lahendamiseks tuleb kohtul esmalt hageja nõue kvalifitseerida. Hageja esitas

kostja vastu 462 000 euro väljamõistmise nõudes. Hagi aluseks on, et hageja andis kostjale

või kostja eest kolmandatele isikutele 462 000 eurot korteri ostmiseks ja sisustamiseks,

kuid kuna suhted halvenesid, soovib ta nimetatud summat tagasi saada. Hageja on oma

nõude õigusliku alusena märkinud võlaõigusseaduse (VÕS) § 1041 ja § 1042, millised

sätted näevad ette kulutuste hüvitamise nõude tekkimise seoses vastavalt teise isiku

kohustuse täitmisega ja teise isiku esemele õigusliku aluseta tehtud kulutustega. Hageja ei

ole välja toonud, et ta oleks teinud kostja kohustuste katteks sooritusi kolmandatele

isikutele või teinud õigusliku aluseta kulutusi kostjale kuuluvale esemele. Oma nõude

õigusliku alusena on hageja täiendavalt viidanud alusetu rikastumise sätetele, sh VÕS §

1028 lg 1, mille kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud

olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda,

kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Hageja

on kogu menetluse vältel tuginenud asjaolule, et tegi kostjale ülekandeid vastavalt

pooltevahelisele kokkuleppele, mille kohaselt pidi hageja bitcoinide arvelt kostja

omandisse ostetav korter saama poolte ühiseks koduks. Seega ei olnud sooritused tehtud

õigusliku aluseta. Hageja ei ole kohtu ette toonud, miks poolte kokkuleppest hagejale

kohustust ei tekkinud või miks on tekkinud kohustus ära langenud. Kahtlemata on juhul,

kui hageja andis kostjale üle raha või tasus kostja omandisse ostetud korteri eest, tegemist

kostja rikastamisega, kuid käesoleval juhul ei saa hageja tugineda vahetult alusetu

rikastumise sätetele ning eelpool nimetatud sätted kohaldamisele ei kuulu.

10. Kohus leiab, et hageja esitatud asjaoludel tuleb hageja nõue kvalifitseerida VÕS § 268

lg 1 alusel, mille kohaselt kinkija võib üleantu tagasi nõuda alusetu rikastumise sätete

alusel, kui kingisaaja on kinkija suhtes olnud jämedalt tänamatu. Kinkelepinguga

kohustub üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva

eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või muul viisil kingisaajat

rikastama (VÕS § 259 lg 1). Taganemine on lubatud ühe aasta jooksul ajast, mil kinkija

sai teada taganemise õiguse tekkimisest (VÕS § 270 lg 1). Lepingust taganemine toimub

taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele (TsMS § 188 lg 1). Taganemise

avaldusele ei ole ette nähtud vorminõuet, sh võib see olla TsÜS § 68 lg 3 tähenduses

järelduslik (RKTKo 3-2-1-50-06, p 23). Siiski pole taganemine lubatud kõlbelise

kohustuse täitmiseks sõlmitud kinkelepingust (VÕS § 270 lg 3).

11. Kohus analüüsib kas kostja on hagejalt saanud 462 000 eurot. Hageja väitel tegi ta

enda Electrum krüptoraha rahakotist makse bitcoinides, millest see liikus kostja nimele

registreeritud K. platvormil olevale krüptoraha kontole ning sealt edasi summas 462 000

eurot kostja pangakontole LHV pangas. Kuna virtuaalraha elektrooniline rahakO. on

anonüümne, siis tuleb tuvastada, kas nimetatud rahakO. ja selles olev virtuaalraha kuulus

hagejale ning kas hageja tegi virtuaalraha rahakotist maksed kostja virtuaalraha kontole.

Hageja poolt kohtule esitatud bitcoini ülekanded ja kostja kontole laekunud summad ei

tõenda seda, et hageja andis kostjale raha (tl 9-12). Samuti ei tõenda hageja esitatud

sõnumid kostjale virtuaalraha maksete tegemist ega kostjale raha andmist (tl 35-36).

Kohus on seisukohal, et kohtule esitatud MTÜ Eesti Krüptoraha Liidu juhatuse liikme A.

S. arvamusega on tõendamist leidnud, et bitcoinides tehtud maksed algatas hageja enda

Electrum krüptoraha rahakotist, millest see liikus edasi kostja nimele registreeritud K.

platvormil olevale krüptoraha kontole. Kostja krüptoraha kontolt liikus 462 000 eurot

kostja pangakontole LHV pangas (tl 47-48). Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega

4(4)

nimetatud arvamuse osas. Kohtul ei ole alust nimetatud arvamuse õigsuses kahelda.

Samuti ei ole kostja hageja poolt esitatud arvamust omapoolsete tõenditega ümber

lükanud. Seega on tõendamist leidnud, et hageja tegi enda Electrum krüptoraha rahakotist

bitcoinides maksed K. platvormis kostja nimel olevale krüptoraha kontole ning kostja

krüptoraha rahakotist liikus 462 000 eurot kostja pangakontole. Riigikohus on märkinud,

et Bitcoinil on rahaline väärtus ja sellega on võimalik täita kohustusi (vt RKTKo nr 3-3-

1-75-15, p 17). Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et hageja on kostjale andnud

462 000 eurot.

12. Järgnevalt tuleb hagi rahuldamise tingimusena tuvastada, kas eeldused raha

tagasikandmiseks on olemas, st kas kinkeleping on taganemisega lõppenud. Seega tuleb

analüüsida, kas on täidetud kinkelepingust taganemise formaalsed ja materiaalsed

eeldused. Formaalne eeldus on vastavasisuline teade kingisaajale, mis hakkab kehtima

alates teise pooleni jõudmisest (VÕS § 188 lg 1 ja TsÜS § 69 lg 1). Hageja kinkelepingust

taganemise formaalseid eeldusi tõendanud ei ole. Materiaalne eeldus on lepingust

taganemise õiguse aluste olemasolu. Sellest tulenevalt peab hageja tõendama §-is 267 lg

1 sätestatud asjaolu esinemist, so jämedat tänamatust. Samuti ei esine käesoleval juhul

kinkelepingust taganemise materiaalseid eeldusi. Hageja poolt välja toodud eeldused, so

hageja ühisest kodust välja viskamine; kohtumenetluses eksitamise taktika kasutamine ja

raha saamise eitamine; kunstlike läbirääkimiste pidamine ning menetlusõiguste

kuritarvitamine, ei ole käsitletavad jämeda tänamatusena hageja suhtes. Seega ei ole

hageja tõendanud, et ta on kinkelepingust taganenud ning sellest tulenevalt ei ole vaja

hageja nõuet edasi analüüsida.

13. Eeltoodust tulenevalt hagiavaldus rahuldamisele ei kuulu.

MENETLUSKULUD

14. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

15. Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS

§ 177 lõikes 2 sätestatud korras.

TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik