1-19-2113/27 · Riigikohtu kriminaalkolleegium

R I I G I K O H U S

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 1-19-2113 Määruse kuupäev 20. veebruar 2020 Kohtukoosseis Eesistuja Saale Laos, liikmed Hannes Kiris ja Velmar Brett Kohtuasi Kriminaalasi N.K Kangru (N.K) S 424 süüdistuses Kar § lg 2

järgi Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu 10. oktoob 2019.

ri a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik N.K Kangru kaitsja vandeadvokaadi abi Irina Gromtsev, määruskaebus Teised määruskaebemenetluse pooled Prokuratuur, Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Anu Toluk Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 29. jaanuar 2020, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. 10. oktoob 2019. a aalasi uueks Tühistada Tartu Ringkonnakohtu määrus ja saata krimin ri arutamiseks ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus.

2.

Määruskaebus rahuldada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu 20. septemb 2019. otsusega tunnistati N.K ri a süüdi ja teda karistati kokkuleppemenetluses karistusseadustiku 424 § lg 2 . Kohtuotsuse kohaselt on kokkulepe järgi süüdistatavale arusaadav ja selle sõlmimine tema vaba tahe. Kangru kaitsja vandeadvokaadi K. abi Allan Valk toetas kokkulepet.

2. Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni

N.K , kes taotles kohtuotsuse tühistamist ja kriminaaltoimiku tagastamist prokuratuurile. Alternatiivselt palus

saata süüdistatav kriminaalasja maakohtule

Kangru ei uueks arutamiseks üldmenetluse korras. sõnul K. tutvustanud kohus talle kokkuleppemenetluse erisusi seda, millise hetkeni saab ta , eeskätt kokkuleppest loobuda. , et maakohtu istungit Süüdistatavale tuli üllatusena see polnud pärast enam võimalik. Lisaks ei olnud kaebuse koostamise ajal eimiku s istungiprotokolli to . üsteemis Need eksimused tuleb lugeda ks rikkumiseks kriminaalmenetluse menetlusõiguse olulise seadustiku (KrMS) 339 1 p 10 ja lg

§ 2 tähenduses. lg

3. Tartu Ringkonnakohtu 10. oktoob 2019. KrMS 326 2 p 3 ri a lg määrusega jäeti apellatsioon § alusel ata. läbi vaatam Ringkonnakohus märkis, et apellatsioonis on tuginetud § KrMS 239 2 lg

1-19-2113

2(3) p 2 ning 339 § lg 1 p 10 ja lg 2 rikkumisele, mis seisneb selles, et kokkuleppe võimalikule sõlmimine polnud süüdistatava tõeline tahe, puudub

istungiprotokoll talle ei selgitatud kohtus ja tema õigusi kokkuleppemenetluses. Ringkonnakohus tuvastas, et maakohus tegi siiski süüdistatavale ettepaneku selgitada kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ja veendus, et seda sõlmides väljendas ta tõelist tahet. Lisaks nähtub kokkuleppest, et Kangrule selgitati K. ja õigusi kokkuleppe kinnitas allkirjaga. Samuti menetluse tagajärgi, mida süüdistatav on põhjendamatu apellandi etteheide istungiprotokolli puudumise kohta, sest see koostati ja allkirjastati istungi toimumise päeval ning § lisati toimikusse. KrMS 318 4 esimese lause lg kohaselt võib kohtumenetluse pool esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku 9. 2. jao 339 1 peatüki sätete või § lg rikkumisega. Kuna maakohtu otsusest sellist rikkumist ei nähtu, ei ole KrMS 326 süüdistataval § lg 2 p 3 . kohaselt kaebeõigust

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Ringkonnakohtu määruse vaidlustas süüdistatava kaitsja vandeadvokaadi abi Irina Gromtsev, kes taotleb määruse tühistamist ja kriminaalasja saatmist ringkonnakohtule uueks arutamiseks samas kohtukoosseisus.

Kaitsja väited on lühidalt järgmised.

4.1. Ringkonnakohus oleks pidanud apellatsiooni a. Sellest, kas kohus süüdistatava läbi vaatam nõust , ei sõltu kaebeõiguse olemasolu. Kaebuse läbi vaatamata ub apellandi seisukohtadega jätmine saanuks kõne alla tulla vaid KrMS 326 lg 3 alusel selle § ilmse põhjendamatuse motiivil.

4.2. Süüdistatavale ei selgitatud nõuetekohaselt tema õigusi kokkuleppemenetluses. Ta ei teadnud, kui kaua on tal võimalik kokkuleppest loobuda. Ringkonnakohus leidis ekslikult, justkui nähtub istungi tutvustati kokkuleppemenetluse erisusi. Kuigi

protokollist, et süüdistatavale N.K allkirjastas kokkuleppe tuli ka kohtul talle selgitada. oleks kaalunud , õigusi Süüdistatav kokkuleppest loobumist, kui ta teadnuks, et tema kaebeõigus on piiratud pole õige . Samuti

ringkonnakohtu istungiprotokoll sisaldumisest e-toimikus. väide i

5. Määruskaebusele vastas Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Anu Toluk, kes palub jätta selle rahuldamata.

Prokuröri väitel jättis ringkonnakohus õigustatult apellatsiooni läbi vaatamata. Ehkki süüdistatavale ei selgitatud maakohtus kokkuleppemenetluse erisusi, tutvustati neid talle Lisaks kaitsjaga, et e-toimikus ei olnud kokkuleppe sõlmimisel. ei nõustu prokurör istungiprotokolli.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Kolle ium leiab, et ringkonnakohus p apellatsiooni eg oleks tohtinud jätta süüdistatava KrMS 326 lg 2 p 3 § alusel läbi vaatamata. See viga tingib kohtumääruse tühistamise ja kriminaalasja saatmise ringkonnakohtule uueks arutamiseks alates eelmenetluse staadiumist.

7. KrMS 318 3 p 4 , et apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud § sätestab lg kohtuotsuse peale,

juhtudel. välja arvatud sama paragrahvi neljandas lõikes ette nähtud KrMS 318 § lg 4 esimese lause on kohtumenetluse pool erandlikult kaebe , kui järgi õigus siis el tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku 9. i 2. jao, s.o peatük kokkuleppemenetluse sätete või KrMS 339 lg 1 rikkumisega. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et sellest, kas § ringkonnakohus apellandi seisukohaga nõustub või mitte, ei sõltu apellatsiooniõiguse olemasolu.

1-19-2113

3(3) Isegi kui süüdistatava või kaitsja väited näiteks kokkuleppemenetluse sätete rikkumise kohta on põhjendamatud, ei ringkonnakohus jätta apellatsiooni KrM § tohi S 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata, vaid see saab tingida kaebuse rahuldamata jätmise või erandjuhtudel selle kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata jätmise KrM § S 326 3 alusel. (Vt nt Riigikohtu lg kriminaalkolleegiumi 29. mai 2019. 1-18-10372/30, p 9 koos viidetega.) a määrus nr

8. Süüdistatav põhjendas eeskätt

apellatsiooni esitamist sellega, e kohus ei selgitanud talle, kui t kaua . Lisaks

, et kaebuse koostamise ajal on tal võimalik kokkuleppest loobuda väitis N.K polnud e-toimiku s istungiprotokolli. tuleb neid eksimusi üsteemis Süüdistatava hinnangul käsitada menetlusõiguse olulise § mõttes

rikkumisena vastavalt KrMS 339 2

1 p 10 lg ja lg . Ringkonnakohtu arvates tugines sisuliselt ka KrMS 239 lg 2 p- 2 ehk siis N.K le § kokkuleppemenetluse normi rikkumisele. See säte välistab kokkuleppemenetluse kohaldamise ilma süüdistatava nõusolekuta. kõnesoleva järelduse Kohtu tingis Kangru kaebusest tuletatud K. väide ei väljendanud kokkuleppe sõlmimisel oma tõelist tahet Kokkuvõttes nähtub , justkui ta .

apellatsioonist selge ringkonnakohus leidis ka ise, et apellandi seisukohad lt ja põhimõtteliselt puudutavad selliseid v rikkumisi, mis on 318 lg 4 esimese lause kohaselt äidetavaid § KrMS aluseks kaebe kokkuleppemenetluses. õigusele

9. Seega kaebe oleks ringkonnakohus pidanud süüdistataval õiguse olemasolu jaatama, apellatsiooni läbi vaatama ja võtma väidetavaid eksimusi saab käsitada sisulise seisukoha, kas

KrMS 9. 2. jao S 339 1 rikkumisena. Alternatiivselt saanuks kohus peatük sätete või KrM § i lg jätta apellatsiooni läbi vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis oleks KrMS 326 § lg 3 järgi üksmeelselt tuvastanud apellatsiooni ilmsele põhjendamatusele

osutavaid asjaolu d (vt nt si viidatud 1-18-10372/30, p 9). Kuna ringkonnakohus midagi sellist ei tuvastanud, määrus nr rikkus ta apellatsiooni läbi vaatamata jät usõigust KrM § 2 mõttes. tes oluliselt menetl S 339 lg

10. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS 390 lg- 1 ning 361 1 p- 6 ja 362 p- 2 § § § , tühistab st lg st st Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu 10. oktoobri 2019. a määruse ning saadab kriminaalasja uueks arutamiseks ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus. Kaitsja määruskaebus tuleb rahuldada.

(allkirjastatud digitaalselt)