2-18-11420/124 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Margo Klaar ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

21. veebruar 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-11420

Tsiviilasi

XX avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks

lõpetamiseks ning YY avaldus ühise hooldusõiguse

osaliseks lõpetamiseks ja suhtluskorra määramiseks

Vaidlustatud määrus

Pärnu Maakohtu 17. mai 2019 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja I (määruskaebuse esitaja): XX (isikukood

XXXXXXXXXXX)

Avaldaja II: YY (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik: CC (isikukood XXXXXXXXXXX),

riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat

Eve Jundas

Kohaliku omavalitsuse asutused:

Türi Vallavalitsus, esindaja Taivi Babatunde

Nõmme Linnaosa Valitsus, esindaja Reelika Haan

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada määruskaebemenetluses esitatud XX ja Türi Vallavalitsuse taotlused

täiendavate tõendite vastuvõtmiseks.

2. Pärnu Maakohtu 17. mai 2019 määrus jätta muutmata.

3. Määruskaebus jätta rahuldamata.

4. Kõik senised menetluskulud jäävad iga menetlusosalise enda kanda, välja arvatud

lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulu, mis jääb riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

2 (8)

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX (isa, kohtumenetluses avaldaja I) ja YY (ema, kohtumenetluses avaldaja II, koos

vanemad) kooselust sündis XX.XX.XXXX tütar CC (laps, kohtumenetluses puudutatud isik).

Vanemate kooselu lõppes 2017. aastal.

2. Isa esitas 30. juulil 2018 Pärnu Maakohtule avalduse vanemate ühise hooldusõiguse

osaliseks lõpetamiseks lapse suhtes viibimiskoha määramise osas ja selle üleandmiseks isale.

Avalduse kohaselt elab laps isa juures Q-s, kuid vanematel on lahkhelid lapse hooldusõiguse

küsimustes, sh lapse elukoha määramise osas. Isa soovib ainuhooldusõigust lapse elukoha,

lasteaia ja muudes lapse elu korraldamiseks vajalikes küsimustes.

3. Ema vaidles isa avaldusele vastu ja esitas 28. augustil 2018 avalduse lapse suhtes ühise

hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja hooldusõiguse lapse viibimiskoha (sh elukoha),

haridusasutuse valiku ja tervise küsimuses emale üleandmiseks ning suhtluskorra määramiseks.

Ema väitel on vanemate omavahelised suhted pingelised. Isa rikkus korduvalt kokkulepitud

suhtluskorda ja viis lapse ema teadmata enda juurde koju ning takistab emal lapsega kohtuda.

Vanemad ei jõudnud kokkuleppele lapse viibimiskoha (sh elukoha), haridusasutuse valiku ja

lapse tervisega seonduvates küsimustes, mistõttu tuleb selles osas vanemate ühine hooldusõigus

lõpetada. Ema hoolitseb lapse tervise ja hea käekäigu eest. Neis küsimustes on õige anda

ainuhooldusõigus emale.

Ema ei ole vastu, et laps isaga suhtleb ja palub määrata isa suhtluskord lapsega järgmiselt:

-

isal on õigus last külastada iga nädala kolmapäeval lapse elukohas;

-

laps käib isa juures iga kuu üle nädala nädalavahetusel (reedel kella 18-st kuni

pühapäeval kella 18-ni);

-

isa tuleb lapsele järgi ja toob lapse tagasi ema juurde täpselt kokkulepitud ajal;

-

lapse viibimisel isa juures hoolitseb isa lapse tervise ja hügieeni eest, tagab lapsele hea

enesetunde ja tervisliku toitumise, kindlustab lapsele õppimiseks vajalikud tingimused;

-

isa kohustub mitte tarvitama alkoholi ega narkootikume lapsega kohtumiste ajal,

samuti kui laps viibib tema juures;

-

mõlemal vanemal on õigus lapsega reisida. Selleks annab vanem reisida soovivale

vanemale omapoolse nõusoleku;

-

isa jätkab ema arvelduskontole elatise tasumisega;

-

lapse igapäevaelu küsimusi otsustab see vanem, kelle juures laps parasjagu viibib;

-

vanemad hoiduvad tegevusest, mis kahjustab põhjendamatult lapse suhet teise

vanemaga või raskendavad lapse kasvatamist;

-

ajal, mil laps viibib koos ühe vanemaga, on tal võimalik teise vanemaga suhelda

mistahes suhtlusvahendeid kasutades, sh telefon, arvuti, tahvelarvuti jne. Juhul, kui

laps seda ei soovi, last selleks ei sunnita.

4. Isa vaidles ema avaldusele vastu. Suhtluskorra kohta isa ettepanekuid ei esitanud.

5. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja (edaspidi: lapse esindaja) vestles mõlema

vanemaga. Vestlustest tulenevalt ilmnes, et vanemate suhted on pikemat aega olnud väga

konfliktsed, mis avaldab otsest negatiivset mõju lapsele. Mõlemad vanemad soovivad, et laps

elaks tema juures. Nad süüdistavad teineteist ega jõua üksmeelele lapse hooldusõiguse ja

lapsega suhtlemise küsimustes. Vanemate väga halb läbisaamine nähtub ilmekalt kõikidest

esitatud tõenditest, eriti e-kirjavahetusest. Selle kõige tulemusena on lapse psüühika saanud

kahjustada.

3 (8)

Kohtuistungil avaldas lapse esindaja, et lapse huvides oleks, kui ühine hooldusõigus elamiskoha

osas lõpetatakse ja antakse isale. Hariduse ja tervise küsimuses jääks ühine hooldusõigus, kuna

nendega seoses ei ole probleeme olnud. Suhtluskord võiks olla reguleeritud nii, et ühes kuus on

laps ühe nädala ema juures. Jõulupühad on ühe vanemaga, aastavahetuse teise vanemaga ja

järgmisel aastal vastupidi.

Ema tegeles lapsega rohkem, kui laps oli väike. Samas on ema olnud väga närviline ja

impulsiivne ning sotsiaaltöötajatel on tulnud temaga palju tegeleda. Emal on olnud väga palju

elukohti ja erinevaid elukaaslasi. Isa on stabiilsem, närvisüsteemilt rahulikum ja seetõttu oleks

lapsel parem isa juures olla. Elamistingimused on mõlemal vanemal normaalsed. Tallinnas on

tore kodu Nõmme kandis, seal on ilus väike aed, tuba on korras, puhas, mingeid etteheiteid ei

ole ja sama on ka isa juures. Lapsel on kõik tingimused olemas. Isa juures saab laps käia

lasteaias ja isa käib tööl, kodus on lapsehoidja. Hingeline seotus on lapsel parem emaga, kuid

ta igatseb ka isa. Mõlema vanemaga on tugev side.

6. Türi Vallavalitsus (edaspidi: Türi VV) toetas isa avaldust ega toetanud ema avaldust. Ta

leidis, et avalduses taotletud ulatuses ainuotsustusõiguse andmine isale on kooskõlas lapse

huvidega.

Mõlemad vanemad (aga eelkõige ema) vajavad psühholoogilist ja sotsiaalset abi, et tagada

lastele turvaline ja stabiilne arengukeskkond, konkreetsest elukohast sõltumata. Vanemad on

vähese teadlikkusega lapsevanema mõjust lapse arengule ega ole taganud oma igapäevast

kohaolekut lapse kasvatamisel. Omavaheline suhtlemine toimub vaid süüdistava hoiakuga.

Lapsega suhtlemiseni ja temaga arvestamiseni jõudmine on keerukas, sest enamus vanemate

ajast kulub igapäevaste kokkulepete ja elu korraldamiseks kohtu kaudu. Pere arengus puuduvad

edasiminekud, sest vanemate vahel ei toimu positiivset, toetavat ega arendavat suhtlemist. Pere

ellu on sekkunud politsei, lastekaitse, sotsiaaltöötaja, varjupaiga ametnikud, sugulased ja

kohtud, kuid vanemad ei teadvusta oma kohustusi ja vastustust.

Läbivateks probleemideks lapse heaolu üle otsustamisel ja selle tagamisel olid ema vähene

iseseisev toimetulekukogemus, ebastabiilsus elamisel ja majandamisel, koostöötahte

puudumine, abi vastu võtmata jätmine, kokkulepete rikkumine, passiivsus, suhtlemisoskuste

puudulikkus ning isa kontrolliv käitumine, ema halvustamine, ebapiisav rahaline ja

emotsionaalne toetus laste kasvatamiseks.

Isa suhtumine emasse ei ole lugupidav ja toetav, kuid isa on teinud korrektuure enda ja lapse

elus, säilitades lapsele tema senise elukoha ja otsides abi kohalikult omavalitsuselt ning olnud

koostöövalmis.

7. Nõmme Linnaosa Valitsus (edaspidi: Nõmme LOV) leidis, et emal võiks olla ainuhooldus-

õigus lapse viibimiskoha, hariduse ja tervise küsimuses. Seega toetas ta ema avaldust ja vaidles

isa avaldusele vastu. Vanemad ei suuda teha koostööd. Kuigi neile pakuti nõustamisteenust,

keeldus isa seal osalemast. Nii ei näinud laps ligi kuus kuud ema ja nüüd pole kaks kuud näinud

isa. Lapsel on hea emotsionaalne kontakt emaga. Isa ei ole kogu aeg lapsega olnud, sest töötas

välismaal. Emal on võimekust rohkem lapsega tegeleda, hoolitseda lapse eest isiklikult, mitte

läbi lapsehoidja ja pakkuda lapsele kiindumussuhte jätkumist. Elukohad on vanematel võrdsed,

kummagi omandis ei ole eluruumi, aga saavad seda kasutada. Ema on kodune, isa töötab, st

emal on rohkem aega lapsega tegeleda. Emal võlgu ei ole, on toetused ja ta otsib tööd, isal on

sissetulek, aga ka võlad.

8. Maakohus kuulas lapse ära. Laps avaldas, et tahab elada Tallinnas, kus elab koos oma ema

ja õe E-ga ning et seal on parem mänguasjadega mängida. Isa ei kurvasta, kui ta Tallinnasse

lasteaeda läheb, sest isal on külalised. E-s elades isa kallistas teda ja tegi pai ning ema kallistab

ka. Laps rääkis, et lapsehoidja kurjustas temaga, kuna ta tegi vaiba mustaks. Lapsehoidja oli

lapse arvates väga kuri.

4 (8)

MAAKOHTU MÄÄRUS

9. Maakohus rahuldas 17. mai 2019 määrusega (vaidlustatud määrus) ema avalduse ja jättis

rahuldamata isa avalduse. Maakohus lõpetas vanemate ühise hooldusõiguse lapse suhtes

viibimiskoha (sh elukoha) määramise ning tervise ja hariduse osas ning andis selles osas

ainuhooldusõiguse emale.

Maakohus määras kindlaks isa suhtluskorra lapsega järgmiselt:

-

isal on õigus külastada last iga nädala kolmapäeval lapse elukohas;

-

laps käib isa juures iga kuu üle nädala nädalavahetusel reedel kella 18-st kuni

pühapäeval kella 18-ni;

-

isa tuleb lapsele järgi ja toob lapse tagasi ema juurde täpselt kokkulepitud ajal;

-

lapse viibimisel isa juures peab isa hoolitsema lapse tervise ja hügieeni eest, tagama

lapsele hea enesetunde ja tervisliku toitumise, kindlustama lapsele õppimiseks

vajalikud tingimused;

-

lapsega kohtumise ajal ning ajal, mil laps viibib isa juures, ei tarvita isa alkoholi ega

narkootikume;

-

mõlemal vanemal on õigus lapsega reisida. Selleks annab vanem reisida soovivale

vanemale omapoolse nõusoleku;

-

lapse igapäevaelu puudutavaid küsimusi otsustab see vanem, kelle juures laps

parasjagu viibib;

-

mõlemad vanemad hoiduvad tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või

raskendab lapse kasvatamist;

-

ajal, mil laps viibib ühe vanemaga, on tal võimalik teise vanemaga suhelda mistahes

suhtlusvahendeid kasutades, sh telefon, arvuti, tahvelarvuti jne. Juhul kui laps seda ei

soovi, teda selleks ei sunnita.

Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda, riigi õigusabi kulud riigi kanda.

9.1. Maakohus kohaldas perekonnaseaduse (PKS) § 137 lg-d 1 ja 3 ning leidis, et lapse suhtes

tuleb vanemate ühine hooldusõigus lõpetada viibimiskoha (elukoha) määramise ning hariduse

ja tervise küsimustes. Arvestades vanemate vastastikuseid süüdistusi ja käitumist, ei ole nad

suutelised teostama ühist hooldusõigust lapse suhtes.

Vanemate seletused koosmõjus kirjalike tõenditega kinnitavad, et vanemate kooselu oli

probleemirohke. Nad süüdistavad teineteist vägivaldses käitumises. Neil on ka hooldusõiguse

teostamise osas erinevad seisukohad – ema arvates on lapse huvides, et teda kasvatab ema, mitte

lapsehoidja, isa selles probleemi ei näe. Vanemad kasutavad oma hooldusõigust teineteise vastu

– kui ema lahkus Tallinna, viis isa lapse kodunt minema, et ema ei saaks last kaasa võtta ning

takistas emal mitme kuu jooksul lapsega kohtuda. Sarnaselt käitus ka ema, takistades omakorda

isal nende endi kokkulepitud korras lapsega kohtuda.

9.2. Maakohus tuvastas, et laps on alates sünnist kuni suveni 2018, olenemata ema

viibimiskohast, elanud pidevalt ja vaheaegadeta koos emaga. Alates juulist 2018 elas laps mitu

kuud koos isaga viimase elukohas ning kohtuistungi ja ärakuulamise ajal elas laps taas ema

juures Tallinnas. Isa ei ole tõendanud enda väiteid, et ema sai hakkama küll imikuga, kuid

suurema lapsega ta midagi koos ei teinud. Eeltoodust tulenevalt on mõlemad vanemad

panustanud lapse kasvatamisse, kuid ema senine panustamine lapse kasvatamisse on olnud

märgatavalt suurem kui isal.

9.3. Isa elab ridaelamus, mille kaasomanikud on tema ema ja õde. Elamistingimused on

normaalsed. Isa väitel kasutab ta eluruumi tähtajatu tasuta lepingu alusel. Ema elab kahetoalises

üürikorteris. Korter on heas sanitaarses seisukorras, puhas ja soe, ajakohaselt laste jaoks

sisustatud. Maja ümber on ilus väike piirdega aed. Seega on lapse tulevased elamistingimused

mõlema vanema elukohas lapse eluks ja arenguks sobivad.

5 (8)

9.4. Isa ei esitanud tõendeid oma majandusliku olukorra kohta, väitis vaid, et on äriühingu

omanik ja juhatuse liige. E-maksuameti andmebaasi andmetel isal maksustatavat sissetulekut

pole. Viimane väljamakse tehti talle veebruaris 2017. Isa kinnitas, et tal on võlad kogusummas

58 000 eurot, mis temalt kohtulahenditega välja mõisteti. Isa suhtes algatati täitemenetlused,

kuid isa sõnul seadis ta oma elu nii, et võlanõuded teda ei puuduta.

Ema sissetulek on vanemahüvitis 500 eurot, peretoetus 577 eurot ja elatisabi riigi poolt

100 eurot. Hetkel on ta arvel töötuna. Üür on 270 eurot kuus ja ta saab majanduslikult hakkama.

Tuvastatud asjaolud ei kinnita, et isa majanduslik võimekus oleks parem kui emal. Ema

sissetulek ei ole küll suur, kuid nii lapse esindaja kui Nõmme LOV arvamustest nähtub, et ema

kodus on laste eluks vajalik olemas ning kodu ja lapsed puhtad ning hoolitsetud. Seega on emal

materiaalne valmisolek lapsi kasvatada.

9.5. Ema hindas oma suhet lastega väga lähedaseks. Nii Türi VV kui ka Nõmme LOV

kinnitasid, et emal on lapsega väga lähedane ja emotsionaalne suhe. Ka lapse esindaja avaldas,

et laps soovis olla emaga. Esindaja arvamuse kohaselt on lapse hingeline seotus parem emaga,

kuid ta igatseb ka isa järele. Isa hingelise seotuse kohta lapsega tõid Türi VV ja lapse esindaja

esile, et laps oli isa süles. Lapse öeldust ärakuulamisel nähtub tahe elada Tallinnas ema juures.

Lapsel on seos mõlema vanemaga, aga lapse arvates ei kurvasta tema Tallinnas elamine isa.

Lapsehoidjaga ei olnud lapsel hea suhe. Eeltoodu annab tunnistust, et mõlemal vanemal on

hingeline side lapsega, kuid see on oluliselt tugevam ema ja lapse vahel.

9.6. Kokkuvõtvalt on mõlemal vanemal vaimne valmisolek last kasvatada, mõlemad on

andnud oma panuse lapse kasvatamisse ning neil on ka hingeline side lapsega ja lapsele sobiv

elukoht. Samas on ema panus lapse kasvatamisse ja tema eest hoolitsemisse, samuti tema

hingeline side lapsega märgatavalt suuremad kui isal. Emal on materiaalne valmisolek last

kasvatada. Lapse esindaja ega kohalikud omavalitsused ei toonud esile asjaolusid, millest

nähtuks et ema pole täitnud lapse kasvatamise ja/või hoolitsemise kohustust.

9.7. Võttes arvesse eeltoodut ja lapse soovi elada koos ema ja õdedega, on järelikult kooskõlas

lapse huvidega anda ainuhooldusõigus lapse viibimiskoha (sh elukoha) määramise ning tervise

ja hariduse küsimuses üle emale. Ainuhooldusõiguse osalise üleandmisega emale ei ole isal

nendes küsimustes lapse hooldusõigust, sealhulgas lapse esindamise õigust. Samas säilib isal

lapsega isiklikult suhtlemise õigus ja kohustus, samuti lapse ülalpidamiskohustus.

9.8. Maakohus kinnitas isa ja lapse suhtluskorra ema esitatud tingimustel, sest teised

menetlusosalised sellele vastuväiteid ei esitanud. Suhtluskorrast jäi välja vaid kohustus tasuda

elatist, sest sel puudub seos suhtluskorraga.

MÄÄRUSKAEBUS

10. Isa esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja uue määrusega

anda ainuhooldusõigus lapse viibimiskoha määramise ning tervise ja hariduse küsimuses isale.

Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised:

-

maakohus ei arvestanud, et isa on viimased neli aastat elanud stabiilselt ühes kohas,

ema seevastu on samal ajavahemikul elanud vähemalt viiel erineval aadressil. Isaga

olles avaldas laps soovi elada oma kodus (isa elukoht) ning soovis ema ja õdede

naasmist sellesse kohta. Maakohus ei arvestanud lapse sooviga;

-

põhjendamatu on etteheide, et isaga olles on lapse järgi vaadanud lapsehoidja. Kuna

isa käib tööl, on ta kasutanud lapsehoiuteenust, kuid seda ajutiselt. See ei tähenda, et

isa ei tegele lapsega. Kohtule esitatud andmetest nähtub, et isa mängis lapsega, käis

temaga mänguväljakul ja ujumas ning viis ja tõi lasteaiast;

-

maakohus andis lapse tervise küsimuses ainuhooldusõiguse emale, kuigi ema suhtus

lapse tervisesse vastutustundetult. Lapsele on kohustuslikud vaktsiinid tegemata;

6 (8)

-

maakohus andis lapse hariduse küsimuses ainuhooldusõiguse emale, kuigi ema ei

pooldanud lapse lasteaeda viimist ja oli veendunud, et laps peab kodus kasvama. Ema

seisukoht võib pidurdada lapse haridust ja suhtlust ning hiljem eluga toimetulekut;

-

maakohus ei arvestanud, et isa käib tööl ja saab majanduslikult paremini hakkama. Isa

tunnistab võlgasid ja tegeleb nende vähendamisega. Samal ajal ei saa ema

majanduslikult hakkama, sest ta ei käi tööl ja elatub vaid toetustest.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

11. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis emale, lapse esindajale ja kohalike

omavalitsuste asutustele tähtaja sellele vastamiseks. Ema ja Nõmme LOV vaidlesid kaebusele

vastu, Türi VV toetas kaebust. Lapse esindaja märkis, et ei pea vajalikuks lapse elukorraldust

muuta, arvestades asjaolu, et laps elab alates 2. veebruarist 2019 emaga.

Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonna-

kohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 13. septembril 2019.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning kaebuse

väited ei anna alust selle tühistamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1

p 1 ja § 659 alusel tuleb jätta määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

13. Isa esitas koos määruskaebusega taotluse võtta vastu täiendavad tõendid (volitused korteri

valdamiseks, lasteaia iseloomustus ja 2018. aasta tõend arvestatud maksude kohta). Samuti

esitas Türi VV koos vastusega tõendid (väljavõte rahvastikuregistrist 15. juuli 2019 seisuga,

Türi VV 3. juuni ja 13. juuni 2019 teated, Nõmme LOV 18. juuni 2019 vastus,

Sotsiaalkindlustusameti andmed 15. juuli 2019 seisuga). Esitatud tõendid tuleb TsMS § 662

lg 3 alusel toimikusse võtta ja neid hinnata kaebuse lahendamisel.

14. PKS § 137 lg 1 sätestab, et kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus

või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus

kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle.

PKS § 137 lg 3 kohaselt lähtub kohus hooldusõiguse lõpetamise korral hooldusõiguse ühele

vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi

vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja

senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi.

PKS § 123 järgi teeb kohus kõiki samas peatükis reguleeritud lapsesse puutuvaid asju läbi

vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste

isikute õigustatud huvi. Riigikohus on selgitanud, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele

vanemale ainuhooldusõiguse andmine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus

sekkub juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt

menetlusõiguse normi (vt 12. veebruari 2016 määrus nr 3-2-1-159-15, p 28 teine lõik).

15. Ringkonnakohtu hinnangul maakohus vaidlustatud määruse tegemisel diskretsiooni piire ei

ületanud ega menetlusõiguse norme oluliselt rikkunud. Maakohus kohaldas materiaalõiguse

norme õigesti, mistõttu puudub alus maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohus põhjendas

piisavalt otsustust, miks tuleb lõpetada osaliselt vanemate ühine hooldusõigus ja anda emale

üle ainuhooldusõigus lapse viibimiskoha (sh elukoha), tervise ja hariduse osas.

Maakohus lähtus lahendi tegemisel lapse ja teiste asjaomaste isikute huvidest ning põhjendas

oma seisukohti jälgitavalt. Määruskaebuse väited ei viita, et kohus väljus kaalutlusotsustuse

tegemisel piiridest, mis kohtul on perekonnaasja lahendamisel. Diskretsioonipiiride ületamist

ei nähtu ka tsiviilasja materjalidest. Maakohus hindas tõendeid kogumis ning nende põhjal

tuvastas asjas tähtsust omavad asjaolud ja kujundas arvamuse. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 659 ja § 654 lg 6).

7 (8)

16. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

16.1. Maakohus leidis põhjendatult, et lapse parimates huvides on elada koos emaga ja säilitada

lähedased suhted õdedega. Määruskaebuses ei toonud isa esile asjaolusid, mille põhjal võiks

eeldada, et lapse viibimiskoha (sh elukoha) määramise ning tervise ja hariduse küsimustes

ainuhooldusõiguse üleandmine emale ei ole lapse huvides.

16.2. Isa väitel oleks maakohus pidanud arvestama, et tal on emaga võrreldes paremad

majanduslikud võimalused lapse eest hoolitseda. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et

esitatud tõendid seda ei kinnita. Isa esitas 2018. aasta tõendi arvestatud maksude kohta, kuid

sellest ei saa teha mingeid järeldusi isa sissetuleku kohta 2019. aastal. Muid tõendeid isa ei

esitanud. Nähtuvalt avalikult kättesaadavast veebikeskkonnast www.teatmik.ee ei ole isaga

seotud ühtegi äriühingut. Seega ei vasta tõele isa väited, et ta on osaühingu osanik ja juhatuse

liige ning saab oma sissetuleku läbi osaühingu. Ka ei näita isa ema ja õe koostatud volitused isa

majanduslikku olukorda. Elamispinna tasuta kasutamine ei osuta majanduslikule võimekusele.

Maakohus hindas ema majanduslikku võimekust ja leidis, et kuigi ema sissetulek ei ole suur,

on lapse jaoks kõik vajalik olemas. Nähtuvalt lapse esindaja ja Nõmme LOV arvamustest on

ema juures normaalsed elamistingimused, kodu ja lapsed puhtad ning hoolitsetud. Seega, kuigi

ema on elanud vaid toetustest, ei saa talle ette heita vähest majanduslikku valmisolekut lapse

kasvatamiseks. Emale ei saa ka ette heita, et ta pole läinud tööle, sest seni pole ta ilma isa

nõusolekuta saanud last Tallinnasse elama registreerida ja lapsel puudub lasteaiakoht.

Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus põhjendatult, et majandusliku toimetuleku pinnalt ei saa

isa emale eelistada.

16.3. Maakohus ei heitnud isale ette tööl käimist, vaid hindas vanemate senist pühendumist

lapse eest hoolitsemisele. Nii leidis maakohus, et mõlemad vanemad on panustanud lapse

kasvatamisse, kuid ema panus on märgatavalt suurem. Nähtuvalt kohtu ette toodud asjaoludest

tegeles lapsega rohkem ema, sest isa töötas välismaal. Maakohus viitas ka lapse esindaja ja

kohalike omavalitsuste esindajate arvamustele ning nentis, et emale ei heideta ette lapse eest

hoolitsemise või/ja kasvatamise kohustuse täitmata jätmist.

Samas näitab lapsehoidja palkamine, et isal ei olnud lapse jaoks aega, vaid lapsega tegeles

võõras inimene. Nähtuvalt lasteaia iseloomustusest viis last lasteaeda ja tõi sealt ära lapsehoidja,

koostöö õpetajate ja hoidja vahel sujus hästi ning oli positiivne, hoidja kuulas õpetajate

ettepanekuid-soove ning tegutses neid arvestades. Samal ajal ei andnud isa emale võimalust

lapse eest hoolitseda. Nähtuvalt kohtu ette toodud asjaoludest takistas isa kuus kuud lapsel

emaga kohtuda.

Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus põhjendatult, et ema pühendumus lapse eest

hoolitsemisele on suurem kui isal. Lapse esmastes huvides on, et tema eest hoolitseks iga päev

ja isiklikult just vanem, mitte keegi kolmas isik.

16.4. Nähtuvalt ärakuulamise protokollist soovis laps elada koos ema ja õdedega Tallinnas.

Puuduvad tõendid, et laps sooviks elada isaga. Seega lähtus maakohus õigesti lapse soovist ja

kohtupraktikas tunnustatud põhimõttest, et ühe pere laste huvides on elada koos ning andis lapse

viibimiskoha (sh elukoha) määramise osas ainuhooldusõiguse emale. Nii saab laps kasvada

koos oma õdedega.

16.5. Põhjendamatu on isa seisukoht, et emal ei peaks olema lapse hariduse ja tervise

küsimustes ainuhooldusõigust. Vanemad elavad üksteisest kaugel, nende omavahelised suhted

on konfliktsed ja nad ei suuda rahulikult omavahel asjades kokku leppida. Vähendamaks

vanematevahelisi vaidlusi, on maakohus õigesti nii hariduse kui ka tervise küsimuses vanemate

ühise hooldusõiguse lõpetanud ja andud emale, kellel on lapse viibimiskoha määramise õigus,

üle ka nendes küsimustes ainuhooldusõiguse.

8 (8)

Kuivõrd ema oli väiksema lapsega kodune, võis olla põhjendatud tema soov, et laps on koos

temaga kodus. Nii said lapsed koos mängida. Praegu on pigem vanemate halb läbisaamine

takistanud lapse lasteaeda minekut. Laps elab ema juures Tallinnas, kuid lasteaias kohta ei saa,

sest on sisse kirjutatud isa juurde Türi valda. Isa ei ole andnud nõusolekut elukoha

ümberregistreerimiseks.

Kohtu ette toodud asjaoludest ei nähtu, et ema ei ole hoolitsenud lapse tervise eest. Lapse

esindaja ega kohaliku omavalitsuste esindajate arvamustest ei nähtu, et lapse tervis oleks

halvenenud ema juures elades. Isa etteheide, et ema ei ole lasknud last vaktsineerida, ei ole

asjakohane. Eestis ei ole kohustuslik laste vaktsineerimine. Seega ei saa emale ette heita lapse

vaktsineerimata jätmist. Isa ei ole ka põhjendanud, miks ta ise selles küsimuses arsti poole ei

pöördunud, sest siiani oli vanematel ühine hooldusõigus.

17. Eeltoodust tulenevalt ei anna isa väited alust vaidlustatud määruse tühistamiseks või

muutmiseks emale ainuhooldusõiguse üleandmises lapse suhtes viibimiskoha (sh elukoha)

määramise ning tervise ja hariduse küsimuses. Kuivõrd vaidlustatud määrus jääb muutmata

emale osaliselt ainuhooldusõiguse üleandmises, ei ole alust määrust muuta või tühistada

kindlaksmääratud suhtluskorra osas. Isa ei ole suhtluskorra punkte eraldi vaidlustanud ega

esitanud ka varem menetluses väiteid, et lapsega suhtlemine peaks toimuma kuidagi teisiti.

18. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele riigi õigusabi

korras määratud esindaja kulud jäid riigi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb TsMS § 172

lg 1 esimese lause järgi samal viisil jaotada ka määruskaebemenetluste kulud. Tulenevalt

kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Lapse esindaja tasutaotluse

lahendab kohus täna eraldi määrusega.

19. TsMS § 696 lg 3 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Margo Klaar

Ulvi Loonurm