2-15-13138/78 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Kaija Kaijanen ja Ande Tänav

Määruse tegemise aeg ja koht

20. veebruar 2020. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-15-13138

Tsiviilasi

Osaühing GAND Enterprise hagi osaühing Musvild

vastu võlgnevuse ja leppetrahvi väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju

Maakohtu

25. juuni 2019. a

menetluskulude

kindlaksmääramise määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühing GAND Enterprise määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindaja

Hageja

Osaühing

GAND

Enterprise

(registrikood

12659514), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tiina

Mare Hiob

Kostja osaühing Musvild (registrikood 10043223),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Toomas Kõiv

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 25. juuni 2019. a määrus osas, milles maakohus jättis

hageja menetluskulu kostjalt 279 euro 60 sendi ulatuses välja mõistmata ja teha selles

osas uus määrus, millega mõista kostjalt hageja kasuks täiendavalt välja menetluskulu

hüvitis 279 eurot 60 senti. Jätta maakohtu määrus ülejäänud osas muutmata.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

3. Määruse tervikresolutsioon on järgmine:

3.1. Rahuldada osaliselt Osaühingu GAND Enterprise avaldus menetluskulude

kindlaksmääramiseks.

3.2. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista

OÜ- lt Musvild välja Osaühingu GAND Enterprise kasuks menetluskulu 2790.40

eurot.

3.3. Kostja poolt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist

menetluskulude

suurust

kindlakstegeva

lahendi

jõustumisest

kuni

menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

3.4. Jätta rahuldamata Osaühingu GAND Enterprise taotlus hageja menetluskulude

kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks 3834.60 euro ulatuses.

4. Käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei

hüvitata.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita

2 (8)

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing GAND Enterprise (hageja) esitas 4. septembril 2015 Harju Maakohtule hagi

osaühing Musvild (kostja) vastu võlgnevuse ja leppetrahvi väljamõistmiseks.

2. Maakohus jättis hagi 8. aprilli 2016. a otsusega rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus

hageja kanda. Hageja esitas 9. mail 2016 apellatsioonkaebuse. Tallinna Ringkonnakohus jättis

7. juuli 2016. a otsusega apellatsioonkaebus rahuldamata ja apellatsioonimenetluse kulud

hageja kanda. Hageja esitas 8. augustil 2016 kassatsioonkaebuse. Riigikohus tühistas

10. veebruari 2017. a otsusega ringkonnakohtu 7. juuli 2016 otsuse ja saatis asja uueks

läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Ringkonnakohus jättis 11. mai 2017. a otsusega

maakohtu 8. aprilli 2016. a otsuse resolutsiooni muutmata arvestades ka ringkonnakohtu

põhjendusi. Apellatsioonimenetluse kulud jättis ringkonnakohus hageja kanda. Hageja esitas

12. juunil 2017 kassatsioonkaebuse. Riigikohus tühistas 20. detsembri 2017. a otsusega

ringkonnakohtu 11. mai 2017. a otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale

ringkonnakohtule.

Ringkonnakohus

tühistas

29. augusti 2018. a

otsusega

maakohtu

8. aprilli 2016. a otsuse, mõistis kostjalt hageja kasuks välja 20 000 eurot ning jättis kõigis

kohtuastmetes kantud menetluskulud kostja kanda. Riigikohus keeldus 14. jaanuari 2019. a

määrusega kostja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Seega jõustus ringkonnakohtu

29. augusti 2018. a otsus 14. jaanuaril 2019.

3. Hageja esitas 15. veebruaril 2019 maakohtule taotluse menetluskulude rahaliseks

kindlaksmääramiseks. Hageja selgitas, et menetluskulude nimekirjad, arved ning riigilõivu

maksekorraldused asuvad tsiviilasja toimikutes. Hageja palub perioodi september 2015. a kuni

ringkonnakohtu 7. juuli 2016. a otsuseni toimunud menetluse kulud välja mõista vastavalt

kohtule esitatud ja toimikus asuva eelmise hageja lepingulise esindaja menetluskulude

nimekirjale. Hageja lisas taotlusele 12. detsembril 2016, 19. aprillil 2017, 10. novembril 2017

ja 9. augustil 2018 esitatud menetluskulude nimekirjad, mille kohaselt on hageja menetluskulud

kokku summas 6625 eurot. Õigusabikuludele lisandub käibemaks, sest Advokaadibüroo

T.M.Hiob OÜ on käibemaksukohustuslane. Hageja palub mõista kostjalt välja viivise

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni

lahendi täitmiseni.

4. Hageja 12. detsembri 2016, 19. aprilli 2017, 10. novembri 2017 ja 9. augusti 2018

menetluskulude nimekirjade kohaselt kulus hageja esindajal 21. juulil 2014 konsultatsiooniks

ja asjaolude analüüsiks 1 t, 21. juulil 2014 Tallinna Ringkonnakohtu otsuse ja asja

materjalidega tutvumiseks, perspektiivi hindamiseks 1 t, kassatsioonkaebuse koostamiseks 8 t,

10. veebruaril 2017 Riigikohtu lahendiga tutvumiseks ja analüüsiks 1 t, 2. märtsi 2017

konsultatsiooniks ja asjaolude analüüsiks 2 t, 3. märtsil 2017 kostja seisukohtadega

tutvumiseks 1 t, kohtu nõudele vastamiseks 2 t, 18. aprilli 2017 konsultatsiooniks 2 t,

18. aprillil 2017 ettevalmistuseks kohtuistungiks 1 t ja 19. aprillil 2017 kohtuistungil

osalemiseks 1 t, ringkonnakohtu 11. mai 2017 otsuse analüüsiks 2 t, ringkonnakohtu

11. mai 2017 otsuse vabaks tõlkeks kliendile 4 t, 1. juunil 2017 konsultatsiooniks, asjaolude

3 (8)

analüüsiks ja perspektiivi hindamiseks 2 t, kohtupraktika analüüsiks 1 t, kassatsioonkaebuse

koostamiseks 10 t, kassatsioonkaebuse vaba tõlke koostamiseks kliendile 1 t, Riigikohtu

21. detsembri 2017 lahendiga tutvumiseks ja analüüsiks 30 min, kostja 10. jaanuari 2018

seisukohtadega

tutvumiseks

ja

analüüsiks

30 min,

kliendiga

nõupidamiseks

ja

10. jaanuari 2018 vastuseks ringkonnakohtule 30 min. Hageja on tasunud kassatsioonikautsjoni

kokku 400 eurot. Hagejale osutati õigusabi tunnihinnaga 125 eurot (lisandub käibemaks).

5. Kostja vaidles hageja menetluskulude rahalise kindlaksmääramise taotlusele osaliselt vastu.

Kostja ei vaidlusta hageja poolt tasutud riigilõivude ja kautsjonite suurust. Hageja mõistlikeks

kuludeks õigusabile võib pidada kuni 2252,50 eurot käibemaksuta. Arvestuse aluseks on võetud

õigusabi tunnitasu mitteadvokaadist esindaja puhul 80 eurot, advokaadist esindaja puhul

125 eurot

käibemaksuta,

ajakuluks

kokku

20 t

ning

asjaolu,

et

hageja

on

käibemaksukohustuslane.

MAAKOHTU MÄÄRUS

6. Maakohus rahuldas 25. juuni 2019. a määrusega (vaidlustatud määrus) osaliselt hageja

menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ning määras hageja menetluskulude suuruseks

2510,80 eurot. Maakohus kohustas kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

(2510,80 eurot) viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Maakohus jättis

hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata 4114,20 euro ulatuses.

7. Maakohus ei pidanud põhjendatuks 12. detsembri 2016 menetluskulude nimekirjas

kajastatud:

-

ajakulu

2 t

ulatuses

21. juuli 2014

konsultatsiooniks,

asjaolude

analüüsiks,

ringkonnakohtu otsuse ja asja materjalidega tutvumiseks, ning perspektiivi

hindamiseks.

Kuivõrd

hagi

on

praeguses

tsiviilasjas

kohtule

esitatud

4. septembril 2015, siis ei saanud 21. juuli 2014 toimingud olla seotud praeguse

tsiviilasjaga;

-

ajakulu 8 t kassatsioonkaebuse koostamisele. Arvestades kassatsioonkaebuse sisu ja

mahtu (2,5 lk), pidas maakohus selle menetlusdokumendi koostamiseks mõistlikuks ja

põhjendatuks ajakuluks 3 t.

Maakohus ei pidanud põhjendatuks 10. novembri 2017 menetluskulude nimekirjas kajastatud:

-

ajakulu 2 t ulatuses, mis kulus ringkonnakohtu 11. mai 2017 otsuse analüüsimiseks.

Nimetatud toimingu mõistlik ja põhjendatud ajakulu on 0,7 t. Viidatud ringkonnakohtu

otsus on 6 lk pikk, millest ringkonnakohtu seisukoht moodustab 1,5 lk;

-

ajakulu 4 t ulatuses, mis kulus ringkonnakohtu 11. mai 2017 tõlkimiseks ega ajakulu

1 t, mis kulus kassatsioonkaebuse tõlkimiseks. Tegemist on toimingutega, mis ei nõua

õigusteadmisi ega advokaadi abi;

-

ajakulu kokku 13 t ulatuses, mis kulus konsultatsiooniks, asjaolude analüüsimiseks,

kohtupraktika analüüsimiseks, perspektiivi hindamiseks ja kassatsioonkaebuse

koostamiseks. Arvestades 12. juuni 2017 kassatsioonkaebuse sisu ja mahtu (7 lk), on

nende toimingute mõistlik ja põhjendatud ajakulu kokku 8,5 t.

Maakohus ei pidanud täies ulatuses põhjendatuks 9. augusti 2018 menetluskulude nimekirjas

kajastatud ajakulu 0,5 t, mis kulus kliendiga nõupidamiseks ja 10. jaanuari 2018 vastuse

koostamiseks, sest hageja vastus koosnes kolmest lausest. Nimetatud vastuse koostamise

mõistlik ja põhjendatud ajakulu ühes kliendiga suhtlusega on 0,15 t.

Maakohus ei pidanud põhjendatuks 19. aprilli 2017 menetlusdokumendis kajastatud:

-

ajakulu kokku 1 t, mis kulus Riigikohtu 10. veebruari 2017 otsusega tutvumiseks ja

selle analüüsimiseks. Nimetatud toimingu mõistlik ja põhjendatud ajakulu on 0,5 t;

4 (8)

-

ajakulu 2 t, mis kulus 2. märtsi 2017 konsultatsiooniks ja asjaolude analüüsimiseks.

Toimikumaterjalide põhjal ei ole võimalik tuvastada, mis asjaolusid hageja esindaja

analüüsis ja mis asjaoludel on konsultatsiooni osutatud;

-

ajakulu 1 t ulatuses, mis kulus kostja 3. märtsi 2017 vastusega tutvumiseks. Arvestades

kostja vastuse mahtu (1,5 lk), pidas maakohus sellega tutvumise mõistlikuks ja

põhjendatud ajakuluks 0,5 t;

-

ajakulu 2 t, mis kulus 18. aprilli 2017 konsultatsiooniks. Toimikumaterjalide põhjal ei

ole võimalik tuvastada, mis asjaoludel on konsultatsiooni osutatud;

-

ajakulu 1 t, mis kulus hageja esindamiseks Tallinna Ringkonnakohtu 19. aprilli 2017

kohtuistungil. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt algas istung kell 11.05 ja lõppes kell

11.39. Kohtuistung kestis 34 min, mis on mõistlik ja põhjendatud ajakulu kohtuistungil

osalemiseks.

Seega on hageja esindaja põhjendatud ajakulu kokku 17,59 t. Hageja lepingulise esindaja

mõistlik ja põhjendatud tunnitasu on 120 eurot (ilma käibemaksuta), sest tegemist ei olnud

õiguslikult keeruka ega keskmisest ajamahukama tsiviilasjaga. Hageja lepingulise esindaja

põhjendatud menetluskulud on kokku 2510,80 eurot, st põhjendatud õigusabikulud summas

2110,80 eurot ja kassatsioonkautsjonid summas 400 eurot.

MÄÄRUSKAEBUS

8. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse

tühistada osas, millega kohus jättis menetluskulude rahalise kindlaksmääramise taotluse

osaliselt, st summas 4114,20 eurot rahuldamata. Hageja palus mõista kostjalt välja täiendavalt

4114,20 eurot.

9. Kaebuse põhjenduste kohaselt langetas maakohus ebaõigesti tuvastatud asjaolude pinnalt

väära kaalutlusotsuse.

10. Maakohus jõudis ebaõigele järeldusele, et hageja esindaja mõistlik tunnitasu on 120 eurot

(ilma km-ta) ning et tegemist ei olnud õiguslikult keeruka vaidlusega. Asjaolu, et Riigikohus

saatis kahel korral asja samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks kinnitab, et tegemist

oli

keerulise

õigusvaidlusega.

Riigikohtu

viie

aasta

taguses

lahendis

märgitud

advokaadibüroode tunnitasule ei olnud maakohtul mõistlik tugineda, sest ka Riigikohus on

viidanud ajalises perspektiivis tõusvale tunnitasule. Hageja esindaja mõistlik tunnitasu on

125 eurot, millele lisandub 20% käibemaks.

11. Hageja ei nõustu maakohtuga, et

-

põhjendatud ei ole hageja lepingulise esindaja ajakulu kokku 2 t, mis kulus

21. juulil 2014 konsultatsiooniks, asjaolude analüüsiks, ringkonnakohtu otsuse ja asja

materjalidega tutvumiseks, ning edasise perspektiivi hindamiseks. Hageja esitas kuni

7. juuli 2016 ringkonnakohtu otsuseni kestnud menetluses menetluskulude nimekirja,

mis on toimiku materjalides olemas ja palus maakohtus ja ringkonnakohtus kuni

7. juuli 2018 otsuseni toimunud menetluskulud välja mõista vastavalt esitatud

menetluskulude nimekirjale;

-

12. detsembri 2016

menetluskulude

nimekirjas

märgitud

kassatsioonkaebuse

koostamise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks on 3 t. Pelgalt valmis teksti

trükkimiseks kuluv aeg ei ole võrreldav seisukohtade kujundamiseks, asjaolude

analüüsiks ja seadusandluse täpsustamiseks kuluva ajaga;

-

10. novembri 2017 menetluskulude nimekirjas kajastatud ringkonnakohtu 11. mai 2017

otsuse analüüsimiseks mõistlik ja põhjendatud ajakulu oli 0,7 t. Tegemist oli juba

mitmenda kohtulahendiga menetluses. Kohtu seisukohti tuleb iga tuvastatud asjaolu ja

5 (8)

järelduse osas analüüsida, et otsustada ja soovitada kliendile edasine tegevus. Selleks

menetlustoiminguks kulunud mõistlik aeg on 1,5 t;

-

10. novembri 2017 menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu 4 t ringkonnakohtu

11. mai 2017 otsuse tõlkimiseks ega ajakulu 1 t kassatsioonkaebuse tõlkimiseks pole

põhjendatud vastaspoolelt välja mõista. Advokaadibürool puudub tõlketööde litsents,

kuid kliendile kõnekeele tasemel otsuse tõlkimine on lubatav. Teksti tõlkimine toimus

advokaadibüroo töö ajal tunnihinna alusel vastavalt büroo hinnakirjale;

-

10. novembri 2017 menetluskulude nimekirjas kajastatud ajakulu konsultatsiooniks,

asjaolude analüüsimiseks, kohtupraktika analüüsimiseks, perspektiivi hindamiseks ja

kassatsioonkaebuse koostamiseks oli kokku 8,5 t. Vaidlustatud määrusest ei selgu, mida

oleks pidanud büroo tegema vähem või teisiti võrreldes tavalise töökorraldusega;

-

9. augusti 2018 menetluskulude nimekirjas kajastatud kliendiga nõupidamiseks ja

10. jaanuari 2018 vastuse koostamiseks kulunud ajakulu on põhjendatud 0,15 t ulatuses.

Maakohtu järeldus on kohatu. Ka riigi õigusabi arvestuses arvestatakse advokaadi tööd

0,5 t kaupa. Seaduse analoogiat kohaldades on pooletunnine arvestus põhjendatud.

Samal põhjendusel ei nõustu hageja maakohtuga, et 19. aprilli 2017 menetluskulude

nimekirjas kajastatud ajakulu Riigikohtu 10. veebruari 2017. a otsusega tutvumiseks ja

selle analüüsimiseks on põhjendatud 0,5 t ulatuses ning samas menetluskulude

nimekirjas kajastatud kostja 3. märtsi 2017 vastusega tutvumiseks on põhjendatud

üksnes 0,5 t ulatuses;

-

19. aprilli 2017

menetluskulude

nimekirjas

kajastatud

ajakulu

2. märtsi 2017

konsultatsiooniks ja asjaolude analüüsimiseks

ning

ajakulu 18. aprilli 2017

konsultatsiooniks on täies ulatuses põhjendamatud. Kliendi ja advokaadibüroo suhe on

privaatne. Kohtutoimik ei saa kajastada kliendi ja advokaadi konfidentsiaalselt suhtlust;

-

hageja esindamiseks ringkonnakohtu 19. aprilli 2017.a kohtuistungil osalemiseks

mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks on 34 minutit.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

12. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjale tähtaja määruskaebusele

vastamiseks. Kostja vastust määruskaebusele ei esitanud.

13. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

14. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 järgi osaliselt tühistada.

Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue määruse, millega mõista kostjalt hageja kasuks

välja täiendav menetluskulu hüvitis. Ülejäänud osas on maakohtu määrus seaduslik ja

põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Määruskaebus

rahuldatakse osaliselt.

15. Esmalt selgitab ringkonnakohus, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, s.t

kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas,

millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire

(vt nt Riigikohtu 23.03.2016 määrus asjas nr 3-2-1-184-15, p 14). Menetlusosalise lepingulise

esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada

mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (vt nt Riigikohtu

06.05.2016 määrus asjas nr 3-2-1-4-15, p 14).

16. Ringkonnakohus leiab, et hageja määruskaebus on osaliselt põhjendatud. Hageja vaidlustab

maakohtu määrust mh osas, milles maakohus ei pidanud põhjendatuks esindaja ajakulu

6 (8)

2. märtsil 2017 ja 18. aprillil 2017 konsultatsiooniks ja asjaolude analüüsiks. Maakohus leidis,

et toimikust ei nähtu, milliseid asjaolusid hageja esindaja analüüsis ja millega seoses

konsultatsiooni osutas. Ringkonnakohus leiab, et esindajakulu põhjendatuse ja vajalikkuse üle

ei saa alati otsustada üksnes menetlusdokumentide pinnalt, mille esindaja on koostanud ja mis

on toimikus. Esindamise käigus võib osutuda vajalikuks esindatavaga kohtuda, et hoida teda

menetlusega kursis ning selgitada välja täiendavaid asjaolusid. Kliendiga kohtumised oma

olemuselt asja toimikus ei kajastu. Seega ei ole põhjendatud maakohtu seisukoht, et ainuüksi

seetõttu, et toimikust ei nähtu konsultatsiooni osutamine ning asjaolude analüüsimine, ei ole

nimetatud kulu põhjendatud. Kliendiga kohtumise ajakulu põhjendatust ja vajalikkust saab

hinnata, arvestades konkreetset menetluslikku olukorda, milles need on toimunud. Arvestades

asjaolu, et konsultatsioonid toimusid ajal, mil asi oli pärast esimest Riigikohtu otsust teist korda

apellatsioonimenetluses, Riigikohtu juhiste järgi oli antud pooltele võimalus esitada

täiendavaid seisukohti ning hageja esindaja astus menetlusse esmakordselt kassatsioonkaebuse

koostamisel, võis praeguses asjas olla põhjendatud vajadus hageja esindajal oma esindatava

konsulteerimiseks menetluse seisu osas ning asjaolude selgitamiseks. Küll aga ei pea

ringkonnakohus, arvestades vaidluse mitte eriti keerukat olemust (kompromissilepingu täitmise

nõue), põhjendatuks konsultatsioonide ajakulu tervikuna. Ringkonnakohtu hinnangul on

põhjendatud ajakulu 2 tundi. Selles osas tuleb maakohtu määrus tühistada ja esindajakulu 240

eurot (2*120) kostjalt hageja kasuks täiendavalt välja mõista.

17. Maakohtu määrus tuleb osaliselt tühistada ka seetõttu, et maakohus on teinud määruse

põhjendavas osas arvutus- või kirjavea, mille tõttu on maakohus ekslikult mõistnud kostjalt

hageja kasuks välja menetluskulud väiksemas rahalises suuruses, kui maakohus tegelikult

põhjendatuks pidas. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on tema lepingulise esindaja

ajakuluks 41,5 tundi. Maakohus on pidanud põhjendatuks vähendada ajakulu 23,5 tunni võrra

(12.12.16 menetluskulude nimekirjast 7 tundi, 19.04.2017 menetluskulude nimekirjast 5,43

tundi, 10.11.2017 menetluskulude nimekirjast 10,8 tundi ja 09.08.2018 menetluskulude

nimekirjast 0,35 tundi). Ülejäänud ajakulu oli maakohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik.

Seega on maakohus pidanud põhjendatud ajakuluks 17,92 tundi (41,5 – 23,58). Maakohus on

vaidlustatud määruses teinud arvutusliku või kirjavea ning märkinud, et ta peab põhjendatud

ajakuluks 17,59 tundi. Sellest tulenevalt on maakohus arvutanud ebaõigesti ka põhjendatud

menetluskulude rahalise suuruse, jättes ekslikult kostjalt välja mõistmata esindajakulu 0,33

(17,92-17,59) tunni eest. Selles osas tuleb maakohtu viga parandada ja mõista kostjalt hageja

kasuks täiendavalt välja 39,6 eurot (0,33*120).

18. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole ülejäänud menetluskulude kindlaksmääramisel

diskretsioonipiire ületanud. Maakohus hindas hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust

ja vajalikkust kooskõlas TsMS § 175 lg-s 1 sätestatuga. Maakohtu põhjendused on selged ja

arutluskäik jälgitav.

19. Hüvitatavad on kulud alates esimese menetlusdokumendi koostamisest. Hageja esimeseks

menetlusdokumendiks saab pidada hagiavalduse koostamist, mistõttu leidis maakohus

õigustatult, et hageja esindaja ajakulu 21. juulil 2014 konsultatsiooniks, asjaolude analüüsiks,

ringkonnakohtu otsuse ja asja materjalidega tutvumiseks ning edasise perspektiivi hindamiseks

ei ole põhjendatud. Tegemist on toimingutega, mis on tehtud enam kui aasta enne käesolevas

asjas hagi esitamist 4. septembril 2015.

20. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada kaebuse piire. Toimiku materjalidest nähtuvalt

on hagejal menetluses olnud erinevad lepingulised esindajad. Kaebuse asjaoludes selgitas

hageja,

et

märkis

menetluskulude

rahaliselt

kindlaksmääramise

taotluses

oma

menetluskuludena kassatsioonikautsjonid ja õigusabikulud summas 6625 eurot. Maakohus

rahuldas menetluskulude kindlaksmääramise taotluse osaliselt, s.o summas 2510,80 eurot ja

jättis taotluse rahuldamata 4114,20 euro ulatuses. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1

ja § 659 järgi maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust osas, mille peale on edasi

kaevatud. Kuna hageja palub tühistada vaidlustatud määruse üksnes osas, milles kohus jättis

7 (8)

hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse osaliselt rahuldamata s.o summas

4114,20 eurot, puudub ringkonnakohtul alus väljuda kaebuse piiridest ning hinnata hageja

varasemalt samas menetluses kantud menetluskulude suurust, mille väljamõistmist hageja

määruskaebuses taotlenud ei ole.

21. Menetluskulude

nimekirja

kohaselt

kulus

hageja

esindajal

8. augusti 2016.

a

kassatsioonkaebuse koostamisele ajakulu 8 tundi, mida maakohus vähendas 5 tunni võrra ehk

pidas põhjendatuks ajakulu 3 tunni ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole selles

osas kaalumispiire ületanud. Iseenesest oli hageja praegune esindaja küll toimiku materjalide

järgi hageja esindajaks esmakordselt alates esimesest kassatsioonimenetlusest. Vaatamata

sellele ei saa hageja väidetud ajakulu pidada põhjendatuks, arvestades vaidluse sisu ning

kassatsioonkaebuse sisu ja mahtu.

22. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole ületanud diskretsioonipiire ka vähendades

põhjendatud esindajakulu erinevate kohtulahendite ja vastaspoole menetlusdokumentidega

tutvumiseks võrreldes hageja taotletuga. Õigusteadmistega esindajal, kes on eelnevalt asja

menetluses osalenud, ei saa kuluda 1,5-2,5 lehekülje pikkuste tekstide analüüsimiseks 1-2 tundi,

nagu väidab hageja.

23. Maakohus ei ületanud diskretsioonipiire ka põhjendatud ja mõistliku ajakulu

väljamõistmisel, mis kulus hageja esindajal 1. juuni 2017 konsultatsiooniks, asjaolude

analüüsimiseks, kohtupraktika analüüsimiseks, perspektiivi hindamiseks ja kassatsioonkaebuse

koostamiseks. Neid tegevusi saab käsitleda ühisnimetajaga kassatsioonkaebuse koostamine.

Arvestades 12. juuni 2017 kassatsioonkaebuse sisu ja mahtu, on maakohus põhjendatult

leidnud, et 13 tundi ei ole põhjendatud ajakulu. Hagejat esindas alates esimesest

kassatsioonimenetlusest sama lepinguline esindaja. Samuti sisaldab hageja 12. juuni 2017

kassatsioonkaebus osaliselt juba hageja 9. mai 2016 apellatsioonkaebuses ning 8. augusti 2016

kassatsioonkaebuses avaldatud seisukohti.

24. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebusega, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt tuleb esindaja

ajakulu põhjendatust hinnata pooltunni kaupa, nagu riigi õigusabi puhul. TsMS seda ette ei näe.

TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikuks ulatuses.

Menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel tuleb lähtuda konkreetsest toimingust. Seega ei

ületanud maakohus diskretsioonipiire, kui luges 9. augusti 2018 menetluskulude nimekirjas

kajastatud kliendiga nõupidamiseks ja 10. jaanuari 2018 vastuse koostamiseks põhjendatud

ajakuluks

0,15 t,

19. aprilli 2017

menetluskulude

nimekirjas

kajastatud

Riigikohtu

10. veebruari 2017. a otsusega tutvumiseks ja selle analüüsimise ajakuluks 0,5 t ning samas

menetluskulude nimekirjas kajastatud kostja 3. märtsi 2017. a vastusega tutvumise põhjendatud

ajakuluks 0,5 t. Maakohus on nende toimingute põhjendatust ja vajalikkust hinnanud kooskõlas

TsMS § 175 lg-ga 1 ega ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohtu 19. aprilli 2017

kohtuistungi protokollist nähtuvalt algas istung kell 11.05 ja lõppes kell 11.39. Kohtuistung

kestis 34 minutit Seega hageja esindaja põhjendatud ajakuluks kohtuistungil osalemiseks on

34 minutit, mitte 1 tund, nagu väidab hageja.

25. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et põhjendatud esindajakuluks, mille TsMS § 175

lg 1 kohaselt vastaspool peaks hüvitama, ei ole kulu ringkonnakohtu otsuse ja

kassatsioonkaebuse esindaja poolt esindatavale tõlkimisele. Tõlkimine ei eelda õigusteadmisi

ning vastaspoolele ei saa panna kohustust hüvitada hagejale menetlusdokumentide kõnekeele

tasemel tõlkimist õigusteenuse hinnaga. Maakohus on seega jätnud õigustatult kostjalt välja

mõistmata ajakulu 4 t ulatuses, mis kulus hageja esindajal ringkonnakohtu 11. mai 2017. a

otsuse tõlkimiseks hagejale ning ajakulu 1 t ulatuses 12. juuni 2017 kassatsioonkaebuse

tõlkimiseks hagejale.

26. Ringkonnakohus leiab, et hageja määruskaebus ei ole põhjendatud seoses esindaja tunnitasu

suurusega. Hageja on palunud mõista välja menetluskulud tunnihinnaga 125 eurot, millele

lisandub käibemaks 20%. TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetlusosaline menetluskuludelt

8 (8)

arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa

muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega pidi hageja käibemaksu

hüvitamiseks kinnitama, et ta ei saa esindajakuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja seda

teinud ei ole. Seega tuli hageja kasuks välja mõista menetluskulud ilma käibemaksuta (vt ka

Riigikohtu 3. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16).

Maakohus ei ole pidanud tsiviilasja keskmisest keerukamaks. Kuigi Riigikohus on varasemas

praktikas aktsepteerinud ka kõrgemat tunnihinda, kui maakohtu poolt põhjendatuks loetud

120 eurot, ei tähenda see, et olenevalt tsiviilasja keerukusest ei võiks tunnihind olla kõrgem või

madalam. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega selles, et tegemist ei olnud

õiguslikult keeruka vaidlusega. Asjas ei ole olnud vaja süstemaatiliselt tõlgendada erinevate

õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat, Euroopa Liidu õigust vms, mis

annaks alust lugeda tsiviilasja keerukaks (vt Riigikohtu 9. novembri 2009. a määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-112-09, p 17). Vaidlus seisnes sisuliselt üksnes poolte kompromissilepingu

tõlgendamises. Mh ei muuda üksnes ka tsiviilasja menetlemise ajaline kestus poolte vaidlust

õiguslikult keerukaks. Ringkonnakohtu hinnangul vastab tunnitasu 120 eurot ligikaudu sarnase

õigusteenuse keskmisele hinnale. Seega ei ole maakohus ka hageja lepingulise esindaja

tunnitasu suuruse hindamisel kaalumispiire ületanud.

27. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

28. Vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi tööjaotusplaani p-le 15 asendab töölt

eemal olevat kohtukoosseisu liiget Liis Arrakut Kaija Kaijanen.

29. Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3

esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale

edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud

isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vahur-Peeter Liin

Kaija Kaijanen

Ande Tänav