2-19-19278/7 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. veebruar 2020, Pärnu

Tsiviilasja number

2-19-19278

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi R. R. vastu

võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

17 255,66 eurot (10 496,62 + 6759,04)

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood:

11919806; asukoht: Tartu mnt 83-601, Kesklinna

linnaosa,

Tallinn,

Harju

maakond)

lepinguline

esindaja Carlo Kask (e-post carlo.kask@plusplus.ee)

Kostja: R. R. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht

hagiavalduses: xxxxx xx xx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxx,

Pärnu maakond; e-post: xxx)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista R. R.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks Swedbank AS-i ja kostja

vahel sõlmitud väikelaenulepingust nr 15-081354-VL tulenev võlgnevus kokku

9715,87 eurot (millest 7807,51€ põhivõlgnevus, 241,29€ intress, 35,00€ sissenõudekulud

ja 1632,07€ põhivõlalt määras 10% aastas arvestatud ja sissenõutavaks muutnud viivis

perioodi eest 07.11.2017 kuni 09.12.2019) ja krediitkaardi kasutamise lepingust tulenev

võlgnevus kokku 6347,17 eurot (millest 5148,26€ põhivõlgnevus, 300,69€ intress, 35,00€

sissenõudekulud ja 863,22€ põhivõlalt perioodi eest 07.11.2017 kuni 11.12.2019

sissenõutavaks muutunud viivis), kokku 16 382,50 eurot.

3. Välja mõista R. R.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks sissenõutavaks muutunud

viivis arvestatuna väikelaenulepingu nr 15-081354-VL võla põhiosalt (s.o 7807,51

eurot) alates 10.12.2019 kuni otsuse tegemiseni, so kuni 18.02.2020 summas 151,59

eurot.

4. Välja mõista R. R.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis arvestatuna

väikelaenulepingu nr 15-081354-VL võla põhiosalt (otsuse tegemise seisuga 7807,51

eurot) alates 19.02.2020 määras 10% aastas kuni põhivõla täieliku tasumiseni.

Tsiviilasi nr: 2-19-19278

2 (7)

5. Välja mõista R. R.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks sissenõutavaks muutunud

viivis arvestatuna krediitkaardi kasutamise lepingu võla põhiosalt (s.o 5148,26 eurot)

alates 12.12.2019 kuni otsuse tegemiseni, so kuni 18.02.2020 summas 77,71 eurot.

6. Välja mõista R. R.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis arvestatuna

krediitkaardi kasutamise lepingu võla põhiosalt (s.o 5148,26 eurot) alates 19.02.2020

kuni põhivõla täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

7. Menetluskulud jätta R. R. kanda.

8. Määrata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital põhjendatud ja vajalike menetluskulude

suuruseks 892 eurot (sh riigilõiv 700 € ja hageja esindaja kulud 192 €), mis mõista R.

R.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja.

9. Väljamõistetud menetluskuludelt on R. R. kohustatud tasuma Aktsiaseltsile PlusPlus

Capital viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

10. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale tagaseljaotsuse teinud kohtule kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS §

415 lg 1). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 1), kohtuistungile ilmumata

jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 2),

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1 p 3).

Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada

(TsMS § 415 lg 2).

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (TsMS

§ 416 lg 2), sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon

tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT:

EEUHEE2X) AS-s SEB Pank või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X)

Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-

s või a/a EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) AS-s LHV Pank, märkides

selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi.

Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS §

442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-

2-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11).

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Tsiviilasi nr: 2-19-19278

3 (7)

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 09.12.2019 Pärnu Maakohtule hagiavalduse R. R. vastu

7807,51 euro põhivõlgnevuse, 241,29 euro intressi, 35,00 euro sissenõudekulude ja 1632,07

euro põhivõlalt perioodi eest 07.11.2017 kuni 09.12.2019 sissenõutavaks muutunud viivise

nõudes. Samuti palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise ajaks veel

sissenõutavaks mitte muutunud viivise kuni põhinõude (7807,51€) jäägi täieliku tasumiseni,

lugedes viivise määraks 0,027397% päevas alates 10.12.2019.

Hagiavalduse kohaselt Swedbank AS ja kostja sõlmisid 23.09.2015 väikelaenulepingu nr 15-

081354-VL. Lepingu kohaselt võimaldas Swedbank AS kostjale laenusumma 11 000,00 euro

kasutamist tema vajaduste finantseerimiseks ning kostja kohustus kasutatud laenu tagastama

maksegraafiku alusel igakuiste maksetena 14.-ks kuupäevaks. Lepingu põhitingimuste kohaselt

oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 10% aastas. Kostja rikkus lepingut ning ei taganud

arvelduskontol piisavate rahaliste vahendite olemasolu, mistõttu ütles pank laenulepingu üles

06.11.2017. a. Swedbank AS loovutas 26.01.2018 nõude kostja vastu hagejale.

Hageja soovib tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks

ei vasta. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuluna menetluses tasutud riigilõiv 600

eurot ja lepingulise esindaja kulud 420 eurot. Samuti palub hageja mõista kostjalt

väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

tasumata summalt.

2. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 11.12.2019 Pärnu Maakohtule hagiavalduse R. R. vastu

5148,26 euro põhivõlgnevuse, 300,69 euro intressi, 35,00 euro sissenõudekulude ja 863,22 euro

põhivõlalt perioodi eest 07.11.2017 kuni 11.12.2019 sissenõutavaks muutunud viivise nõudes.

Samuti palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise ajaks veel

sissenõutavaks mitte muutunud viivise kuni põhinõude (5148,26€) jäägi täieliku tasumiseni,

lugedes viivise määraks võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

0,021918% päevas alates 12.12.2019.

Hagiavalduse kohaselt Swedbank AS ja kostja sõlmisid 07.11.2017 krediitkaardi kasutamise

lepingu nr 17-140639-KX (hagile lisatud kostjaga sõlmitud krediitkaardi kasutamise leping nr

15-088087-RK). Lepingu kohaselt võimaldas Swedbank AS kostjale krediidilimiidi 5150,00

euro kasutamist tema jooksvate vajaduste finantseerimiseks ning kostja kohustus kasutatud

krediidi tagastama ja intressi tasuma igakuiste maksetena 13-ks kuupäevaks. Kostja rikkus

lepingut alates 13.08.2017. a ning ei taganud arvelduskontol piisavate rahaliste vahendite

olemasolu, mistõttu ütles pank laenulepingu üles 06.11.2017. a. Swedbank AS loovutas

26.01.2018 nõude kostja vastu hagejale.

Tsiviilasi nr: 2-19-19278

4 (7)

Hageja soovib tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks

ei vasta. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuluna menetluses tasutud riigilõiv 450

eurot ja lepingulise esindaja kulud 420 eurot. Samuti palub hageja mõista kostjalt

väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

tasumata summalt.

3. Pärnu Maakohus võttis hagiavaldused menetlusse 10.12.2019 ja 17.12.2019 määrusega ning

liitis tsiviilasja 2-19-19465 ühte menetlusse tsiviilasjaga 2-19-19278, jättes liidetud tsiviilasjade

ühiseks numbriks 2-19-19278.

4. Kostja kinnitas 10.12.2019 e-posti teel 09.12.2019 esitatud hagimaterjalide ja 10.12.2019

kohtumääruse kättesaamist. 11.12.2019 esitatud hagimaterjalide ja 17.12.2019 kohtumääruse

kättesaamist kinnitas kostja 18.12.2019 e-kirjaga. Seega kostjale vastamiseks määratud 14-

päevased tähtajad lõppesid vastavalt 28.12.2019 kell 24:00 (TsÜS § 136 lg 8) ja 02.01.2020

kell 24:00 (TsÜS § 136 lg 8). Kostja vastuseid kohtule esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus

lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu

määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid

asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse

lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

6. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel

subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise

otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja

on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14).

Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui

tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17).

7. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt

omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded kohtu hinnangul täies ulatuses õiguslikult

põhjendatud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 järgi laenulepinguga kohustub üks isik

(laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen),

laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas

koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on

krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või

kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Vaidlust ei ole, et kostja on tarbija VÕS § 1 lg 5

mõistes.

8. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui

kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb

kohustus täita sellel tähtpäeval.

Swedbank AS andis väikelaenulepingu nr 15-081354-VL alusel kostjale laenu summas 11 000

eurot ning kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena alates

14.11.2015 summas 235,89 eurot kuni viimase osamakseni 14.10.2020 summas 235,49 eurot.

Vaba tagasimaksega krediitkaardi alusel andis Swedbank AS kostjale kasutada 5150 eurot ning

kostja kohustus tagama, et maksetähtpäevaks (so iga kuu 13.-ks kuupäevaks) oleks

arvelduskontol piisavalt vahendeid, mille arvelt tasuda pangale kasutatud krediidilimiidi eest.

Tsiviilasi nr: 2-19-19278

5 (7)

Kostja ei ole täitnud Swedbank AS-ga sõlmitud väikelaenulepingust ja krediidilepingust

tulenevaid rahalisi kohustusi.

9. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, mille kohaselt kohustuse rikkumine on

võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas

täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib

võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha

maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on nõude omandanud

loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku

nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude

loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise

asemele. Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab hageja nõude põhivõlgnevuse summas 12 955,77

euro (7807,51€+5148,26€) väljamõistmiseks kostjalt.

10. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

Swedbank AS ja kostja on väikelaenulepingu sõlmimisel ja krediitkaardi kasutamise lepingus

intressimäära kokku leppinud. Kostja intressivõlgnevus kuni lepingute ülesütlemiseni on hagis

esitatud asjaoludel väikelaenulepingu alusel 241,29 eurot ja krediidikaardi kasutamise lepingu

alusel 300,69€. Kohus rahuldab hageja nõude intressi summas 541,98 euro väljamõistmiseks

kostjalt.

11. VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50

eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25

eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000

euro. Käesolevas asjas on kostjaga sõlmitud kaks lepingut. Hageja on asjaoludes välja toonud,

et ta on seoses väikelaenulepingu võlgnevusega edastanud kostjale kolm võlateatist ning seoses

krediitkaardi võlgnevusega edastanud kostjale kolm võlateatist. Kokku on hageja

sissenõudekulude hüvitise nõue 2 x 25,00 eurot. Kohus rahuldab hageja sissenõudekulude

hüvitise nõude summas 50 eurot väljamõistmiseks kostjalt.

12. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral

nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 esimene lause sätestab, et

võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või

lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või

lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või võlgnetavate

maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise

määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva

seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga

on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks

lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagis esitatud asjaoludel on väikelaenulepinguga ettenähtud

intressimäär 10% aastas ning krediitkaardilepingu viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

sätestatud määras.

TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on viivisenõude esitanud

selliselt, et kuni hagi esitamiseni nõuab hageja viivist kindla summana ja alates hagi esitamisest

Tsiviilasi nr: 2-19-19278

6 (7)

protsendina. Hageja nõuab kostjalt viivist, mis on arvestatud põhivõlgnevuselt 7807,51 eurot

(väikelaenulepingu võlgnevus) määras 0,027397% päevas (so 10% aastas) ajavahemiku eest

07.11.2017-09.12.2019 summas 1632,07 eurot ning alates 10.12.2019 määras 0,027397% kuni

põhinõude 7807,51 jäägi täieliku tasumiseni. Võlgnevuselt 5148,26 (krediitkaardi kasutamise

leping) nõuab hageja kostjalt viivist määras 0,021918% (so 8% aastas) ajavahemiku eest

07.11.2017-11.12.2019 summas 863,22 eurot ning alates 12.12.2019 määras 0,021918% kuni

põhinõude 5148,26 jäägi täieliku tasumiseni. Hageja arvutused vastavad viivise määrale 10%

ja 8% aastas.

Kohus rahuldab hageja nõude sissenõutavaks muutnud viivise väljamõistmiseks kostjalt

perioodi eest 07.11.2017-09.12.2019 summas 1632,07 eurot ja perioodi eest 07.11.2017-

11.12.2019 summas 863,22 eurot.

Tulenevalt TsMS § 367 mõistab kohus viivise alates hagi esitamisest kuni otsuse tegemiseni

välja kindla summana, so väikelaenulepingu alusel 151,59 eurot (7807,51€ x 10% / 365 kp x

22 kp perioodi eest 10.12.2019-31.12.2019 + 7807,51€ x 10% / 366 kp x 49 kp perioodi eest

01.01.2020-18.02.2020) ning alates 19.02.2020 protsendina VÕS § 113 lg-s 1 kolmandas lauses

sätestatud määras, so 10% aastas. Krediitkaardi kasutamise lepingu alusel summas 77,71 eurot

(5148,26€ x 8% / 365 kp x 20 kp perioodi eest 12.12.2019-31.12.2019 + 5148,26€ x 8% / 366

kp x 49 kp perioodi eest 01.01.2020-18.02.2020) ning alates 19.02.2020 protsendina VÕS §

113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras, so 8% aastas.

13. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud

ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon

ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on

menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes

põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse

hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja

lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu.

14. Menetluskulude kindlaksmääramisel lähtub kohus hagita menetluse reeglitest, lähtudes mh

uurimispõhimõttest (TsMS § 174 lg 8 ja § 477 lg-d 5-7). Kohus peab kontrollima lepingulise

esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust sõltumata sellest, kas vastaspool nende suurust

vaidlustab. Hageja on kostja vastu esitanud 09.12.2019 hagi Swedbank AS-ga sõlmitud

väikelaenulepingust tuleneva võlgnevuse, intressi ja viivise nõudes (tsiviilasi nr 2-19-19278) ja

11.12.2019 hagi Swedbank AS-ga sõlmitud krediitkaardilepingust tuleneva võlgnevuse, intressi

ja viivise nõudes (tsiviilasi nr 2-19-19465), millised hagid kohus liitis oma algatusel TsMS §

374 alusel ühte menetlusse.

Samade poolte vahel sisuliselt üheliigiliste asjade eraldi menetlemisega hagimenetluses

kulutatakse põhjendamatult nii kohtu kui ka poolte aega ja tekitatakse kuntslikult lisakulutusi.

Kohus leiab, et hageja ei kasuta enda menetlusõigusi heauskselt. Kohtule on üldteada asjaolu,

et hageja esitab temale samaaegselt loovutatud nõuete korral hagid võlgnike vastu mitte ühes

hagimenetluses, mis võimaldaks asjade kiiremat lahendamist ja lihtsustaks mh oluliselt

menetlust, vaid eraldi. Selliselt käitudes võtab hageja riski, et kohus ei pruugi hageja

menetluskulud täies ulatuses vajalikeks ja põhjendatuks lugeda. Mõlemast lepingust tulenevad

nõuded on hagejale loovutatud 26.01.2019. Kohtu hinnangul hagejal puudus vajadus esitada

nõuded eraldi ning selliselt esitades on hageja kunstlikult suurendanud menetluskulusid.

Tsiviilasi nr: 2-19-19278

7 (7)

Tsiviilasjas nr 2-19-19278 (väikelaenuleping) oli tsiviilasja hind hagi esitamisel 10 496,62

eurot ning tsiviilasjas nr 2-19-19465 (krediitkaardileping) oli tsiviilasja hind hagi esitamisel

6759,04 eurot. Hageja tasus hagide esitamisel riigilõivu kokku 1050 eurot (vastavalt 600,00€ +

425,00€). Pärast hagide liitmist on tsiviilasja hind, arvestades hageja nõudeid, summas

17 255,66 eurot, milliselt riigilõivu täismäär on 700,00 eurot. Kostja ei pea kandma neid

kulutusi, mida hageja on kunstlikult suurendanud ning kuigi kohus jättis menetluskulud täies

ulatuses kostja kanda, on põhjendatud ja vajalikuks kuluks hagi esitamisel tasutud riigilõivust

eeltoodud põhjendustel 700,00 eurot.

15. Hageja taotleb lisaks riigilõivule lepingulise esindaja kulude hüvitamist kokku summas 840

eurot (420 € + 420 €). 09.12.2019 hagiavaldustele lisatud 09.12.2019 arve nr 228954 kohaselt

hageja lepingulise esindaja esindustasu R. R. vastu kohtumenetluses on: dokumentide

komplekteerimine ja analüüs 1,5 h, 150 eurot ja hagiavalduse koostamine ja esitamine 2,0 h

200 eurot, milledele lisandub käibemaks 70,00 eurot. 11.12.2019 hagiavaldustele lisatud

11.12.2019 arve nr 230264 kohaselt hageja lepingulise esindaja esindustasu R. R. vastu

kohtumenetluses on: dokumentide komplekteerimine ja analüüs 1,5 h, 150 eurot ja

hagiavalduse koostamine ja esitamine 2,0 h 200 eurot, milledele lisandub käibemaks 70,00

eurot. Kohus lähtub eeldusest, et esindustasude näol on hagejal kohustus hüvitada esindajale

esindamisel tehtud kulud (s.h esindaja töötasu vastavalt õigusabi osutamiseks kulutatud

ajahulgale).

Kohus leiab, et esindaja ajakulu 3,5 tundi summas 420 eurot mõlema hagiavalduse puhul ei ole

selles asjas põhjendatud ega vajalik. Tegemist on trafaretsete hagidega, hagist ei nähtu analüüsi,

asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on

hageja esindaja vajalik ajakulu mõlema hagiavalduse puhul 1 tund ehk kokku 2 tundi. Kohus

leiab, et hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 100 eurot/tunnis (millele lisandub

käibemaks 20%) on põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites pidanud

põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 120 eurot nii koos käibemaksuga (vt Riigikohtu 1.

oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) kui ka ilma (vt Riigikohtu 2. oktoobri 2013.

a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13; 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13,

p 25; 09. detsembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13, p. 14; 01. juuni 2016. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-39-16, p. 13) ja ka 130,00 eurot, millele lisandub käibemaks (02. mai 2017.

a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p. 55), kuid kohus võttis siinjuures arvesse, et advokaadi

tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest

tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate

puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Neil kaalutlustel peab

kohus põhjendatud tasumääraks 80 eurot/tunnis. Hageja on kohtule kinnitanud, et ta ei ole

käibemaksukohustuslane ning ei saa käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada, mistõttu

kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud vastavalt TsMS § 174 lg 10 hüvitamisele koos

käibemaksuga kokku 192 eurot (2 h x 80 € + 20% käibemaks).

11. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Talu

Kohtunik