2-18-17106/24 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

2-18-17106

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtul põhinev otsus (Osaotsus)

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Otsuse tegemise aeg ja koht

19. veebruar 2020 Jõhvi Tsiviilasja number 2-18-17106 Kohtuasi K K hagi A G vastu põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: K K (ik xxx, elukoht xxx) Hageja seaduslik esindaja: K B (ik xxx, elukoht xxx) Kostja: A G (ik xxx, elukoht: xxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada K K hagi A G vastu isaduse tuvastamise nõudes õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Tuvastada et K K (ik xxx) põlvneb A Gist (ik xxx).

3. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

4. Kohtuotsus on aluseks lapse perekonnaseisuandmetes muudatuste, sh. isa kande tegemiseks.

5. Saata kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele ja peale jõustumist Jõhvi Vallavalitsusele perekonnaseisuandmetes vajalike muudatuste tegemiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

I HAGEJA NÕUE

1. Viru Maakohtu menetluses on K K hagi A G vastu põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja hageja isa, kuid kanne isa kohta puudub.

2-15-4830 II KOSTJA VASTUS

2. Kostja A G võttis 18.02.2020 toimunud kohtuistungil omaks, et on K K isa.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja võttis 18.02.2020 toimunud kohtuistungil hageja isaduse tuvastamise nõude õigeks.

4. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest ja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta. Otsuse põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. TsMS § 450 lg 1 kohaselt kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet või kui ühes hagis esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest nõudest või esitatud vastuhagi puhul üksnes hagi või vastuhagi lõplikuks otsustamiseks valmis, võib kohus teha neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist. Lahendamata nõuete osas jätkab kohus menetlust. Tsiviilasja menetlus jätkub elatise nõude osas.

5. Perekonnaseaduse (PKS) § 95 esimese lause kohaselt otsustab isaduse tuvastamise kohus lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu.

Isaduse tuvastab kohus, kui ühtki meest ei ole lapse isana kindlaks tehtud (PKS § 94 lg 1). Rahvastikuregistris ja toimiku materjalide juures olevas K K sünnitõendis puudub kanne isa kohta. Põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest (PKS § 94 lg 2). Hagi on tõendatud kostja õigeksvõtuga.

PKS § 84 lg 1 p 3 kohaselt lapse isa on mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees kelle isaduse on tuvastanud kohus. PKS § 82 kohaselt tulenevad vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras.

Perekonnaseisutoimingute seaduse § 25 lg 2 kohaselt lapse isa andmed kantakse rahvastikuregistrisse põlvnemise tuvastamise kohtulahendi alusel.

Tsiviilasja hind

TsMS § 122 lg 1 kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. Tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi esitamise aeg (TsMS § 123). Mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3500 eurot (TsMS § 132 lg 1). Kuna põlvnemise tuvastamise nõue on mittevaraline nõue, on selle nõude hinnaks 3500 eurot.

Menetluskulude jaotus

Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 1 ja 2).

TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Tulenevalt eeltoodust jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda.

2-15-4830 Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/