4-19-6163/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-19-6163

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

20. veebruar 2020, Tallinn Väärteoasja number 4-19-6163 (2302,19,016093) Kohtunik Elina Elkind Kohtuistungi sekretär Kätlin Tikerpe Väärteoasi

V.D (V.D) kaitsja kaebus Politseija

Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 20. novembri 2019. a otsusele

(üldmenetluses) väärteoasjas

nr 2302,19,016093, millega V.D karistati LS § 238 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot Menetlusalune isik

V.D – isikukood: XXX; elukoht: xxxx Kaitsja

Vandeadvokaadi abi

Indrek Kukk, Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi esindaja Triinu Riigor

RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku ( § § VTMS) 132 p-st 1 ja -dest 133-134 maakohus otsustas:

1. Jätta muutmata ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo Politsei-

liiklusjärelevalvekeskuse 2019. a otsus väärteoasjas 20. novembri

nr 2302,19,016093, millega V.D karistati LS § 238 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot.

2. Rahatrahv 200 eurot tasuda

tuleb kassatsioonitähtaja jooksul kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri 10220195128146.

3. a, VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei järgi rahatrahvi tasumise tähtaeg saadetakse lahendi koopia, , millele on tehtud märge jõustumise kohta kümne päeva jooksul kohtutäiturile.

4. Menetlusaluse isiku kaitsja kaebus .

jätta rahuldamata

4-19-6163

5. Jätta rahuldamata kaitsja taotlus hüvitada V.D-le valitud kaitsjale makstud tasu. EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. MENETLUSE KÄIK

1. Politseirefektuur ja Piirivalveameti Põhja p koostas 29. oktoobril 2019 väärteoprotokolli, mille kohaselt V.D juhtis 18. septembril 2019 kell 10.30 xxxx xxxx tänaval

mootorsõidukit, kuid tal ei olnud veose veol kaasas veosedokumente. Sellega rikkus menetlusalune isik liiklusseaduse (LS) § 88 lg 6, mille kohaselt veoseveol peavad juhil lisaks muudele LS § 88 s võivad nimetatud dokumentidele olema kaasas veose saatedokumendid, mi olla ka elektroonsed.

2. Politsei-

20. novembri 2019. a otsusega karistati V.D ja Piirivalveameti Põhja prefektuur LS § 238 järgi, s.o mootorsõiduki või trammijuhi poolt sõitjate või veoseveo nõuete - - rikkumine s.o 200 eurot. rahatrahviga 50 trahviühikut,

3. V.D kaitsja vandeadvokaadi abi Indrek Kukk esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale Harju Maakohtule kaebuse, milles ta taotleb väärteomenetluse lõpetamist ja menetluskulude jätmist Eesti Vabariigi kanda. Kaebuse põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised.

3.1. Väärteoasjas ei ole kogutud tõendeid, mis kinnitaksid veenvalt väärteo toimepanemist, muu hulgas on tõendamata väide, et menetlusalune isik jättis politseiametnikule esitamata vajalikud (veose)dokumendid. Kaks pädevat menetlejat (piirkonnapolitseinik A K ja xxxx linnavalitsuse järelevalvespetsialist U ) jätsid sündmuskohal rikkumise jäädvustamata ja P

väärteomenetluse alustamata; veelgi enam, veokijuhil lubati liiklemist jätkata. Seetõttu on arusaamatu, miks alustati väärteomenetlus ja kuulati nimetatud tunnistajad üle alles 4. oktoobril 2019.

3.2. Tunnistajate ütlustega ei ole võimalik tõsikindlalt tõendada, et menetlusalune isik olnuks üldse mingi väärteo toime pannud. Erilist tähelepanu väärib U ütlustes märgitu, et ta nägi P veoauto kasti, mis oli ääreni täis killustikku. Arvestades kasti kõrgust, ei ole see eluliselt usutav ega võimalik. Lisaks jääb arusaamatuks, miks piirdusid ametnikud vaid dokumentide kontrolliga ega kaalunud sõidukit sündmuskohal.

3.3. Teises väärteoasjas (2302,19,016085) koostatud väärteoprotokollist nähtub, et sama menetleja peatas teise isiku sõiduki kell 10.23 xxxx, xxxx teel ja kontrollis dokumente, mis pidi samuti võtma aega. Praeguses väärteoasjas peatati sõiduk väidetavasti kell 10.30 xxxx tn xxxx, xxxx. Rakendusest

Google Maps nähtub, et need sündmuskohad asuvad teineteisest 4,7 km kaugusel ja lubatud kiirusega saaks seda vahemaad läbida 10 minutiga. Seega ei ole tunnistajate ütlused usaldusväärsed.

4-19-6163

3.4. Väärteoprotokollist ei selgu, milles menetlusalust isikut üldse süüdistatakse. LS § 88 lg 6 näeb ette, et veoseveol peavad juhil olema kaasas veose saatedokumendid, mis võivad olla ka elektroonsed. Nii väärteoprotokollis kui ka kohtuvälise menetleja otsuses heidetakse menetlusalusele isikule ette aga veosedokumentide puudumist, mis ei vasta seaduse sõnastusele. Seega ei ole väärteoprotokolli pinnalt võimalik tuvastada, et menetlusalune isik rikkus seaduses kirjeldatud kohustust. Kohus on seotud väärteoprotokollis kirjeldatud teo asjaoludeg

a ega saa asja arutamisel väljuda teokirjelduse piiridest.

4. Harju Maakohtus 23. jaanuaril 2020 toimunud kohtuistungil jäi menetlusaluse isiku kaitsja seisukoha juurde, et väärteo toimepanemine ei ole tõendatud või alternatiivselt, et kohtuvälise menetluse käigus on oluliselt rikutud väärteomenetlusõigust, sest väärteoprotokollis sisalduv teokirjeldus ei sisalda asjaolusid, mille pinnalt saaks tuvastada LS § 88 lg 6 rikkumise. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

6. Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse V.D-le ette seda, et ta juhtis 18. septembril

2019 kell 10.30 xxxx xxxx tänaval mootorsõidukit, kuid tal ei olnud veose veol kaasas veosedokumente. Sellega rikkus menetlusalune isik liiklusseaduse (LS) § 88 lg 6, mille kohaselt veoseveol peavad juhil lisaks muudele LS § 88 nimetatud dokumentidele olema kaasas veose saatedokumendid, mis võivad olla ka elektroonsed. Kohtuvälise menetleja otsusega karistati V.D LS § 238 järgi, s.o mootorsõiduki või trammijuhi poolt sõitjate või veoseveo - - nõuete rikkumine.

7. Esmalt leiab kohus, et kaitsja etteheide, mille kohaselt väärteoprotokolli teokirjelduses kasutatakse mõistet „veosedokumendid“, kuigi seadus räägib „veose saatedokumentidest“ ei tingi kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja menetlust lõpetamist. Kohtu hinnangul on tavainimesele mõistetav, et veosedokumentide all peetakse silmas veose saatedokumente; menetlusalune isik kasutas istungil ütlusi andes sõnu „koormalehed“ ja „kaalulehed“, nentides, et nende all mõistab ta veose saatedokumente; väärteoprotokol on viidatud LS § 88 lg lis -le 6, mis pidi võimalikke ebaselgusi kummutama. Seega ei väljunud kohtuväline menetleja otsuse tegemisel väärteoprotokollis sisalduva teokirjelduse piiridest ega rikkunud oluliselt väärteomenetlusõigust.

8. Järgnevalt käsitleb kohus väärteoprotokollis kirjeldatud teo tõendatust.

9. Kaitsja kaebuses tuuakse välja, et väärteoprotokolli märgitud isiku peatamise aeg ei saa olla õige, kuna vaid mõni minut enne protokolli märgitud kellaaega kontrollisid tunnistajad teise veoauto juht

i, mistõttu nad poleks kuidagi jõudnud peatada V.D juhitud sõidukit vä teoprotokollis nimetatud ajal. Seega on tunnistajate ütlused ebausaldusväärsed. är

Menetlusalune isik kinnitas kohtuistungil, et ta vedas koormaga xxxx karjäärist killustikku ja teda peatas politseiauto kell 10.30. Politseiametnikust tunnistaja A K selgitas kohtuistungil, et tegi 2019. aasta sügisel linnas liiklusjärelevalvet koos linna järelevalveametniku U xxxx xxxx

P, kontrollides veoautosid, sest neile tuli veoautod on teave, et rikutakse nõudeid – ülekoormatud ja veavad lahtist killustikku, mis kukub tänavatele. Esimene veoauto peatati xxxx

4-19-6163

kaubamaja juures ja selle kontrollimise käigus sõitis mööda xxxx maanteed teine veoauto. Kuna xxxx kaubamaja juu ehk menetlusaluse res seisva veoauto kontroll lõpetati, siis järgneti teisele isiku sõidukile, seejuures politseiauto lülitas sisse vilkurid ja sõitis kiiremini kui 50 km/h, kuid teine veoauto sõitis veelgi kiiremini ja peatus alles tänava tu xxxx pikus raudtee juures. Analoogselt kirjeldas peatamise asjaolusid ka tunnistaja U P. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et teo toimepanemise aja minutilisel täpsusel ei ole ilmselgelt määravat tähtsust igal juhul praeguses väärteoasjas.

10. Samuti nähtub menetlusaluse isiku enda ütlustest, et ta vedas jämedat killustikku, tema hinnangul lubatud kaalus, s.o umbes 15 tonni või vähem. Ka tunnistajad A K ja U P kinnitasid, et nägid veoautos killustikku. Kohus leiab, et kaitsja vastuväide, mille nii kõrge auto

kohaselt

puhul ei ole veost näha võimalik, ei ole põhjendatud, sest killustiku nägemise võimalikkus sõltubki sellest, mil viisil oli veos pakendatud veoauto kasti. Tunnistajad kinnitasid, et veos oli autos lahtiselt ja sellel ei olnud katet. Seega on tõendatud ka asjaolu, et menetlusaluse isiku sõidukil oli sel päeval peal veos – killustik.

11. Põhivaidlus on praeguses väärteoasjas selles, kas V.D olid veose vedamisel kaasas nõutavad veose saatedokumendid, nagu tuleneb LS § 88 lg-st 6. Veose saatedokumendid võimaldavad kontrollida selle omadusi (näiteks ohtliku veose puhul) ja ka seda, et sõiduki koormamisel ei ületataks lubatud mõõtmeid, masse ja teljekoormusi.

11.1. Nii menetlusalune isik ise kui ka tunnistajad U P ja A K kirjeldavad

V.D kontrollimise käigu asjaolusid ühetaoliselt. Ühel meelel olid tunnistajad ja menetlusalune isik selles, et politseiauto jäi seisma veoautost 5 sõidutee -7 meetri kaugusele,

äärde, sest veoauto oli raudtee ääres ja vahepealne maastik oli mudane. Tunnistaja U jäi P istuma autosse, sest tal ei ole politseiametnik K liiklusjärelevalve pädevust ja A. läks veoauto juhi juurde kontrollima dokumente. Saadud dokumente viis A. K autosse pildistamiseks. U. P ja A. K kinnitasid, et pilte tegi U. P, sest xxx linnavalitsus pidi asja edasi menetlema. väärteo

11.2. Küll aga lahknevad ja menetlusaluse isiku ütlused kardinaalselt selles, tunnistaja A K

milliseid dokumente V.D käest küsiti. kinnitas oma ütlustes, et veoautosid Tunnistaja A K kontrolliti just eesmärgil selgitada välja veosega seotud asjaolude lubatavust, sest politseile tuli linnavalitsusest kaebus, et veoautod on ülekoormatud ja killustik pudeneb tänavale. Seetõttu läksid nad veoautosid kontrollima koos linnavalitsuse järelevalveametnikuga ja sel põhjusel küsis ta kindlasti veoauto juhilt ka veose saatedokumente, kontrollimaks, kui palju killustikku veoautole laaditud on. Neid aga menetlusalusel isikul kaasas ei olnud ja V.D selgitas, et neile (veoauto juhtidele) ei antud neid dokumente kaasa. Tunnistaja ei mäletanud täpselt, kumb see oli, kas V.D või teine veoautojuht, keda samal päeval kontrolliti, kuid üks juhtidest ütles

A. K Tunnistaja kontrolli käigus, et dokumendid saab kätte alles õhtul pärast tööpäeva lõppu.

U. P ütluste kohaselt ei viibinud ta dokumentide küsimise juures, aga kontrolli eesmärk oli selgitada välja veosega seotud asjaolusid. Pärast autojuhiga vestlemist tuli A. K auto juurde ja andis U. P pildistamiseks juhiluba ja xxxx linnavalitsuse luba ning ütles, et muid dokumente autojuhil ei olnud. Kaudselt kinnitavad seega U. P ütlused tunnistaja A. K ütlusi.

11.3. Menetlusalune isik kinnitas kohtuistungil antud ütlustes, et tema käest küsiti vaid juhiluba ja xxxx linnavalitsuse luba mootorsõidukile sõitmiseks liiklusmärgi „Veoauto sõidu keeld“ mõju piirk tõepoolest onda, mida ta ka esitas. Vastavad dokumendid on pildistatud ja lisatud

4-19-6163

väärteoasja materjalile (väärteotoimiku lk 6-7) ning U. P selgitas, et ta tegi pilte pärast seda, kui

A. K V.D selgitas kohtumenet tõi dokumendid politseiautosse. luses antud ütlustes

kohtuvälise menetlejale vastates, et veosega seotud dokumendid saab kaalumajast ja neid antakse kätte iga õhtu pärast tööpäeva lõppu. Samuti selgitas menetlusalune isik, et l l alles ajal, mil politsei teda peatas, oleks dokumente saanud küsida karjäärist. Hiljem kaitsjale vastates muutis menetlusalune isik oma ütlusi, väites algselt, et ei mäleta, kas väärteoprotokollis nimetatud päeval anti talle juba hommikul nn koormalehed ehk veosedokumendid kaasa, sest „ “, seejärel täpsustades, et ikka anti küll ja need dokumendid olid autos, kuidas kunagi juhtub

kuid nende olemasolu ei küsitud. Hiljem kohtu täpsustavale küsimusele vastates möönis menetlusalune isik, et ta ei tea täpselt, aga ikkagi pidi saama vastavaid dokumente, kui koorma vedas. Vastates kohtu küsimusele, milliseid dokumente siis antakse pärast tööpäeva lõppu, selgitas V.D, et neidsamu, aga siis ikkagi „kuidas kunagi“. Kohus nendib, et menetlusalune isik tundis end ütlusi andes ilmselgelt ebamugavalt ega soovinud anda üheseid ja selgeid vastuseid konkreetsetele küsimustele, kuid rõhutas samal ajal, et ta on korralik töötaja ja tal ei ole varem probleeme olnud.

11.4. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku ütlused ei ole usaldusväärsed ja tuleb kõrvale jätta osas, mis puudutab asjaolu, et tal olid veose saatedokumendid kaasas, kuid politseiametnik ei küsinud neid, ning seda järgmistel põhjustel. Esiteks ei olnud V.D ise oma sellekohastes ütlustes kohtuistungil vähimalgi määral järjepidev, selgitades esmalt, et veosedokumente tal kaasas ei olnud ja neid oleks saanud kätte karjäärist alles õhtul ja see langeb märkimisväärselt kokku tunnistaja A. K ütlustega selle kohta, milliseid selgitusi andis üks sel päeval kontrollitud veoautojuhtidest dokumentide puudumise kohta juba sündmuskohal. Tegemist on võrdlemisi spetsiifilise selgitusega ja võttes arvesse, et tunnistaja ei saanud kuulda menetlusaluse isiku ütlusi, veenab see kohut täiendavalt tunnistaja A. K ütluste usaldusväärsuses.

Edasi asus menetlusalune isik oma ütlusi muutma, kinnitades, et dokumendid siiski olid autos olemas, kuid ka siis ei välistanud V.D võimalust, et võib la siiski ei olnud, sest mõnikord anti neid talle -ol

ka õhtul pärast tööd. Ühtlasi ei pea kohus usaldusväärseks menetlusaluse isiku selgitusi, et peatamisel ei küsitud talt veost puudutavaid dokumente, võttes arvesse, et kontrolli eesmärk oli tuvastada just nimelt veosega seonduvaid asjaolusid, millele viitavad nii tunnistajate ütlused kui ka eraldivõetuna see asjaolu, et konstaabli töösse oli kaasatud linnavalitsuse esindaja.

Vähemalt kaudselt kinnitavad A. K ütlusi dokumentide puudumise kohta U. P ütlused, kes selgitas, et vahetult pärast väärteoprotokollis kirjeldatud tegu võeti V.D tööandjalt ära luba xxxx xxxx linna sissesõitmiseks, sest ettevõte keeldus veose saatedokumentide esitamisest. linnavalitsus tegi 19. septembril 2020 ametiabi taotluse politseile, et kahe sõiduki kohta (üks nendest registreerimismärgiga , s.o väärteoprotokolli kohaselt menetlusaluse isiku juhitud xxxx sõiduk) vastavad dokumendid xxxx AS-lt (xxxx karjäär) kätte saada (väärteotoimiku lk 11-12), kuid U. P

Iseenesest kinnitas ka ütluste kohaselt dokumentide väljastamisest keelduti. menetlusalune isik, et pärast sel päeval peatamist nad xxxx linna enam killustikku ei vedanud ja neile öeldi, et järgmis päeval pärast toimunut kontrolli tühistati sesõidu luba ära.

el

linna sis

11.5. Kohus ei näe aga põhjust pidada ebausaldusväärseks tunnistaja A. K ütlusi, et peatamisel ei olnud V.D esitada veose saatedokumente, kuigi politseiametnik palus neid esitada.

Samuti ei ole kohtul põhjust kahelda U. P ütluste usaldusväärsuses, mis kajastavad veosedokumentidega kaasnevat sündmustikku tervikuna. Nagu juba eelnevalt analüüsitud

4-19-6163

langevad A. K ütlused suuresti kokku mitte ainult U. P, vaid ka V.D enda ütlustega, välja arvatud vahetult dokumentide esitamist puudutavas osas. Seejuures veoautode kontrollimine, nagu kinnitavad nii A. K kui ka U. P suunatud just ütlused kui ka hilisem ametiabi taotlus oli veosega ja usutav veose seotud asjaoludele, mistõttu on igati loomulik , et veoautojuhilt küsiti

saatedokumente. Samuti selgitasid nii A. K kui ka U. P, et veoautot ei saanud kontrollida sündmuskohal, sest selleks puudub tehniline võimekus. Kuigi kohus peab seda kahetsusväärseks, on siiski mõistetav, et xxxx piirkonnapolitseinikule vastava varustuse eraldi väljastamine ei pruugi olla majanduslikult põhjendatud. Ühtlasi peab kohus üldjuhul vajalikuks sündmuskoha ja menetlusaluse isiku küsitlemise jäädvustamist foto või videosalvestuse abil, - et vältida sõna sõna vastu olukorda. Kokkuvõttes on kohus siiski praegusel konkreetsel juhul veendunud, et eespool esitatud uuritud tõendid kogumis (A. K ütlused, U. P ütlused, U. P ametiabi taotlus, osaliselt V.D enda ütlused selle kohta, mis asjaoludel toimus sõiduki peatamine ja l

oa äravõtmise kohta) kinnitavad üheselt seda, et V.D ei olnud veose veol kaasas veose saatedokumente.

11.6. Puutuvalt kaitsja etteheidetesse väärteomenetluse alustamisega viivitamise osas, märgib kohus, et seadus ei näe ette, kui kiiresti väärteo tunnuste ilmnemise järel peab alustama väärteomenetlust, piirates vastavaid võimalusi vaid aegumise regulatsiooniga. Kohtu hinnangul selgitas A. K usutavalt, et sündmuskohal tegutses ta algselt liiklusjärelevalve normistiku kohaselt, lähtudes sellest, et xxxx linnavalitsus kui menetleja tegeleb edaspidi väärteomenetlusega osas, mis puudutab võimalikke rikkumisi seoses veose veoga xxxx linnas. Kui hilisemalt aga leiti, et dokumentide esitamata jätmine vastab liiklusväärteo tunnustele, on igati seadusega kooskõlas, et alustati väärteomenetlust sõiduki juhi toimepandud väärteo osas.

11.7. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et V.D pani toime talle väärteoprotokolli kohaselt etteheidetava teo ja tegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 66 lg 2 rikkumisena ja LS § 238 järgi alusel karistatava teona. KARISTUS

12. Kohtuvälise menetleja otsusega karistati V.D LS § 238 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 200 eurot, s.o sanktsiooni keskmises määras. Kohus leiab, et isikule mõistetud karistus vastab tema süü suurusele. Ühest küljest dokumentide puudumine raskendas konkreetse koorma veoga seotud asjaolude tuvastamist, samas on väärteoasjas tuvastatud asjaoludel mõistetav, et teo toimepanemine ehk võis olla veose saatedokumentide puudumine

tingitud ka isiku tööandjast ja kolmandast isikust (veose lähtekoht) tulenevatest asjaoludest. Kohtu seisukoht tugineb eeskätt U. P ütlustel selle kohta, et veosega seonduvaid andmeid ei olnud hiljem võimalik välja nõuda ka karjääris tegutsevalt ettevõttelt, kus veos peale xxxx laaditi. See ei välista aga autojuhi enda vastutust, kes peab järgima liiklusseadusest tulenevaid kohustusi. Kohus ei tuvastanud ka karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid. Seega leiab kohus, et

isikule mõistetud karistus vastab seadusele. LÕPPJÄRELDUS

13. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus muutmata Politsei ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri -

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 20. novembri 2019. a otsus väärteoasjas nr 2302,19,016093, millega V.D karistati LS § 238 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku

4-19-6163

ulatuses, s.o 200 eurot. Rahatrahv 200 eurot tuleb kassatsioonitähtaja jooksul tasuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri 10220195128146. Menetlusaluse isiku kaitsja kaebus e jätab kohus rahuldamata.

14. Menetlusaluse isiku kaitsja taotles hüvitada menetlusalusele isikule valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu, mis on taotluse kohaselt osutatud tunnihinnaga 140 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 7 tunni 36 minuti ulatuses, millele lisandub kohtuistungi aeg. Taotluse kohaselt on arve väljastatud Graniidikeskuse OÜ-le, kellele menetlusalune isik kohustub vastava summa hüvitama. VTMS § 23 kohaselt hüvitatakse menetlusalusele isikule valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu väärteomenetluse lõpetamisel VTMS § 29 lg 1 p-des 1-3 ja 5-6 sätestatud alusel. Kuna kohus jätab kohtuvälise menetleja otsuse muutmata, puudub kaitsja tasu hüvitamiseks õiguslik alus.

(allkirjastatud digitaalselt) Elina Elkind Kohtunik