2-19-2142/23 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.02.2020. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-2142

Tsiviilasi

DKLex OÜ, D Li ja K S hagi Register OÜ vastu

ebaõigete andmete ümberlükkamise, ebaõigete andmete

avaldamise lõpetamise ja kahju hüvitamise nõudes

Hagi hind

16 300 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja arutamine

Hageja I: DKLex OÜ (registrikood: 12075090, asukoht

Tallinn, Narva mnt 7-634, 10117)

Hageja II: D L (isikukood xxxx, elukoht xxxx)

Hageja III: K S (isikukood xxxx, elukoht xxxx)

Hagejate lepinguline esindaja: Andrei Novikov (e-post:

lawyer.dklex@gmail.com

Kostja: Register OÜ (registrikood: 11735006; asukoht

Tartu, Raudtee tn 102, 51014)

Kostja lepingulised esindajad: Sergei Desjatnikov (e-post:

teie.jurist@gmail.com ja vandeadvokaat Karl-Morten Jõgi

(e-post: rask@rask.ee)

13.01.2020 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

DKLex OÜ, D Li ja K S hagi Register OÜ vastu jätta rahuldamata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Menetluskulud jätta võrdsetes osades DKLex OÜ, D Li ja K S kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb

apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt kostja kontrolli all on interneti portaal

xxxx. Nimetatud portaalis on võimalik näha andmeid äriühingute ja nende omanike ja

juhatuse liikmete jaoks. Hagejad avastasid, et nimetatud portaalis on ka olemas andmed

äriühingu DKLex OÜ kohta ja DKLex OÜ juhatuse liikmete kohta. Samas rubriigis olid ka

avaldatud andmed äriühingu tegevuse kohta ja juhatuse liikmete eelneva tegevuse kohta.

Hagejad pöördusid oma tähelepanu asjaolule, et avaldatud andmed DKLex OÜ peamise

tegevuse kohta üldse ei vasta tõele. Kõigepealt, avaldatud andmetest nähtub, et DKLex OÜ

tegeleb kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevusega. Samal ajal tegelikult DKLex OÜ osutab

Eestis õigusteenused äri-, maksu- ja tsiviilõigus valdkonnas.

2. Kostja kontrolli all portaal xxxx on Eestis populaarne ja paljud inimesed kasutavad seda

eesmärgiga saada üldist informatsiooni oma potentsiaalsete partnerite tõttu. Arvestades, et

portaalis avaldatud informatsioon ei vasta tõele DKLex OÜ on arvamusel, et nimetatud

asjaolu kahjustab DKLex OÜ huvisid. DKLex OÜ juba sai kätte oma potentsiaalsete

klientide poolt teavituse, et nad enam ei soovi kasutada DKLex OÜ teenuseid, kuna nende

arvamusel, DKLex OÜ tegevus ja reputatsioon on kahtlane. Nimetatud arvamus tekkis

vvvv portaalis avaldatud informatsiooni tõttu. DKLex OÜ omab reitingut 2 tähte viiest.

Jääb arusaamatuks, kuidas moodustatakse nimetatud reiting, millised parameetrid või

andmed on võitud aluseks ja mida see reiting üldse näitab. DKLex OÜ on edukas ettevõte,

omab A+ reitingu Krediidiinfo järgi, on Kaubandus ja Tööstuskoda liige, ja on 1% Eesti

edukamate äriühingute hulgas Gaselli reitingu järgi. Seega DKLex OÜ on arvamusel, et

portaalis avaldatud reiting ei vasta äriühingu tegeliku edukuse määrale, mis samuti saab

viia potentsiaalse klienti eksitusse, mis omal ajal võib põhjustada hagejale kahju.

3. Hageja 2 ja Hageja 3 kohta samuti oli avaldatud informatsioon nimetatud isikute juhatuse

all varem olnud äriühingute majandusliku seisundi kohta. Hageja 2 ja hageja 3 jääb

arusaamatuks, miks oli avaldatud informatsiooni äriühingute kohta, millega nad juba ammu

pole seotud. Eriti hageja 2 ja hageja 3 soovivad pöörata tähelepanu sellele, kuidas

informatsioon oli avaldatud. Arusaamatul põhjusel hageja 2 oli seostatud äriühinguga xxx

OÜ, mille juhatamisega hageja 2 ei tegele juba mitu aastat ja ei saa olla vastutav või üldse

olla seotud asjaoluga, et nimetatud äriühingul on praegu maksuvõlg. Kuid igal isikul, kes

külastab portaali võib tekkida arvamus, et hageja 2 on ebakompetentne juhataja.

4. Sama olukord on hagejaga 3, kes samuti oli mingil põhjusel seostatud äriühinguga xxxx

OÜ, mille juhatamisega ta enam ei tegele ja järelikult ei saa olla seotud sellega, kas

nimetatud äriühingul on palgatatud töötajad või mitte.

5. Hageja 2 ja hageja 3 on arvamusel, et portaalis avaldatud informatsioon on esitatud kujul,

mis võib tekkida tavapärase portaali külastajal vale informatsiooni hageja 2 ja hageja 3

kompetentsuse kohta, kahjustades nende hea maine ja hea nime, kui edukate Eesti

äriühingute juhatajate.

6. Hageja 1 on arvamusel, et asjaolu, et tema potentsiaalsed kliendid keelduvad koostööst

kostja kontrolli all portaalis avaldatud andmete tõttu ja põhjustab hagejale 1 kahju saamata

jäänud tulu vormis VÕS § 128 lg 2 järgi, mis on otsene varaline kahju. Hageja 1 kliendid

kirjavahetuses otseselt viitasid sellele, et nende otsuse keelduda koostööst põhjustasid

portaalis vvvv avaldatud andmed äriühingu DKLex OÜ kohta.

7. Seega, hageja on seisukohal, et kostja tegevuse tõttu hagejal tekkis kahju kasu saamise

võimaluse vormis summas, mis on võrdne potentsiaalse tuluga nimetatud klientides.

Mainitud kliendid olid esialgselt huvitatud DKLex OÜ teenustest äriühingute asutamiseks

Eestis. Vastavad teenuste väärtuse DKLex OÜ nimetatud ajal kehtiva tariifide järgi on

1250,00 eurot iga kliendi kohta (650,00 eurot – äriühingu asutamisega seotud teenused,

300 eurot – juriidilise aadressi teenus üheks aastaks, 200,00 eurot – kontaktisiku teenus

üheks aastaks). Seega kokku kostja põhjustas hagejale kahju summas vähemalt 2300,00

eurot ja hageja 1 nõuab saamata jäänud tulu hüvitamist kostja poolt summas 2300,00 eurot.

8. Hagejad on palunud kostja kustutada ülal nimetatud andmed portaalist, edastades vastava

nõudekirja. Kostja aga keeldus ja edastas oma hinnakirja selgitades, et see on tasuline

teenus tema portaalis. Seega selgub, et kostja nõuab tasu asjakohase ja korrektse andmete

avaldamise eest Eestis registreeritud äriühingute kohta. Hageja hindab niisugust käitumist

kui väljapressimist ja on seisukohal, et ebakorrektsete andmete avaldamine on teostanud

eesmärkiga nõuda tasu. Hageja on arvamusel, et kostja käitumine on pahauskne.

9. Hageja 1 palub kohustada kostjat eksitavate andmete hageja 1 peamise tegevuse kohta

ümberlükkamist kostja kulul.

10. Hageja 2 ja hageja 3 on seisukohal, et kostja kontrolli all oleva portaalis vvvv andmed

nende kohta on põhimõtteliselt kontekstist välja tõmmatud. On avaldatud andmed juhatuse

liikmete seoste kohta äriühingutega, mille juhatamisega isikud pole juba ammu seotud.

Hageja 2 ja hageja 3 ei vaidlusta seda, et nad olid nimetatud äriühingute juhatuses mitu

aastat tagasi, aga jääb arusaamatuks, miks vaid need andmed oli avaldatud, eriti arvestades,

et tegemist on ebaedukate äriühingute, kus ühel on maksuvõlg Eestis. Niisuguste

kontekstist välja tõmmatud andmete tõttu igal külastajal võib tekkida vaid üks mulje, et

nimetatud isikud on ebakompetentsed ja ebaedukad ärijuhid. Samal ajal, selleks, et saada

tervisliku pildi, külastajad peab tasuma.

11. Hageja 2 ja hageja 3 on arvamusel, et oma käitumisega kostja kahjustas hageja 2 ja hageja

3 head mainet ja au, põhjustades nendele mittevaralise kahju. Asjaolu, et kostja kontrolli all

olevas portaalis olid avaldatud mingil põhjusel kontekstist välja tõmmatud, negatiivse

iseloomuga andmed hageja 2 ja hageja 3 endise tegevuse kohta, eriti arvestades, et hageja 2

ja hageja 3 üldse pole seotud nendega seostatud äriühingute tegevuse ja praeguse

seisundiga, ilmselgelt võivad tekitada portaali külastajatel vaid negatiivse mulje hageja 2 ja

hageja 3 kompetentsuse ja professionaalsuse kohta, mida hageja 2 ja hageja 3 tõlgendavad

kui oma hea maine ja au kahjustamist.

12. Hageja 2 ja hageja 3 paluvad kohtul määrata kahju hüvitamiseks kuuluv summa kohtu

parema äranägemisel. Samuti hageja 2 ja hageja 3 VÕS § 134 lg 6 alusel paluvad kohut

mõjutada kostja hoiduma edasisest kahju tekitamisest, seal hulgas kohustada kostja avalda

oma portaalis ebaõigete andmete ümberlükkamist.

13. Hagejad leivad, et kostja on kahju tekitamises süüdi ja et ei esine tema süü välistavaid

asjaolusid.

14. Hageja 1 palub mõista kostjalt hageja 1 kasuks 2300,00 eurot ja kohustada kostjat lükata

ümber eksitavad andmed hageja peamise tegevuse kohta kostja kulul. Hageja 2 palub

mõista kostjalt hageja 2 kasuks välja hüvitise summa kohtu paremal äranägemisel. Hageja

3 palub mõista kostjalt hageja 3 kasuks hüvitise summa kohtu parema äranägemisel.

Hageja 1, hageja 2 ja hageja 3 paluvad mõjutada kostjat hoiduma edasisest kahju

tekitamisest, kohustada kostjat avalda oma portaalis ebaõigete andmete ümberlükkamist

hageja 1, hageja 2 ja hageja 3 suhtes.

15. Hagejad leiavad, et kostja peab avaldama ebaõigete andmete ümberlükkamise oma

internetiportaalis vvvv 1 kuu jooksul pärast vastava kohtuotsuse jõustumist. Teade peab

olema järgmise sõnastusega: “Arvestades asjaoluga, et meie portaalis äriühingu DKLex

OÜ suhtes olid varem avaldatud ekslikult ebaõiged andmed, käesolevaga teavitamine, et

äriühingu DKLex OÜ peamine tegevusala on õigusalaste teenuste osutamine äriõiguse,

tsiviilõigus ja maksuõigus valdkonnas. DKLex OÜ osutab äriühingute asutamise teenused,

tegevuslubade taotlemise teenused ja muud õiguslased teenused mis toetavad äri alustamist

ja arendamist. Samuti meie portaalis olid avaldatud kontekstist välja tõmmatud andmed

DKLex OÜ juhatuse liikmete – K S ja D L kohta, mis moodustasid vale negatiivse mulje

nimetatud isikute suhtes. Käesoleva teatega me edastame võimaluse tutvuda kogu

informatsiooniga nimetatud isikute äritegevuse suhtes, mis on avalikult kättesaadav.”

16. Hagejad leiavad, et peale teadet peab olema interneti link leheküljele, kust veebilehekülje

külastajad võivad saada kogu informatsiooni K S ja D Li äritegevuse kohta, seal hulgas

informatsioon, milliste äriühingutega nad on või olid varem seotud, mis oli nende äriühingu

edukuse tase perioodil, kui hageja 2 ja hageja 3 olid nende äriühingutega seotud.

KOSTJA VASTUS

17. Kostja ei tunnista hagi ja leiab, et hagi on tõendamata ja põhjendamatu ning hagiavaldus

tuleb jätta rahuldamata.

18. Kostja ei võta omaks ühtegi hageja poolt hagiavaldusega nimetatud asjaolu, mistõttu hageja

peab tõendama iga oma väidet ja nõuet. Kostja leiab, et hagile lisatud materjalide alusel ei

ole võimalik tuvastada hageja nõuet kostja vastu, seega ei ole võimalik objektiivse vastuse

esitamine.

19. Hagiavalduses esitatud asjaolud ei ole tõesed. Hageja poolt ei ole tõendatud hagiavalduses

esitatud olulisi ja asja õigeks lahendamiseks tähtsust omavaid väiteid, mistõttu hagi on

alusetu. Asjas on tõendamata kostja õigusvastane käitumine, kahju suurus, kahju olemasolu

ja põhjuslik seos kahju ja kostja väidetavalt õigusvastase käitumise vahel. Kostja on

seisukohal, et avaldatud andmed vastavad tõele ja andmete avaldamine ei ole õigusvastane.

VÕS § 1047 lg 3 järgi ei ole ebaõigete andmete avaldamine õigusvastane, kui kostjal oli

vastavate andmete avaldamise suhtes õigustatud huvi ning ta kontrollis vastavaid andmeid

piisava põhjalikkusega.

20. Hagiavaldusest tulenevalt kostja käitumine on õigusvastane, sest avaldatud andmetest

nähtub, et DKLex OÜ tegeleb kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevusega, aga tegelikult

DKLex OÜ tegeleb õigusteenuste osutamisega äri-, maksu- ja tsiviilõiguse valdkonnas.

21. Andmete avaldamisel ettevõtja tegevuste kohta lähtub kostja äriregistri andmetest ja

EMTAK 2008 klassifikaatorist. DKLex OÜ peamiseks tegevusalaks äriregistris on

märgitud 69109 (muud juriidilised toimingud), mis kuulub EMTAK 2008 klassifikaatori

järgi

sektorisse

M

(KUTSE-,

TEADUS-

JA

TEHNIKAALANE

TEGEVUS).

Inforegister.ee portaal kuvab edasi äriregistrist pärinevat informatsiooni ning seetõttu ei saa

olla vastutav äriühingu maine olla kahjustatud. Avaldatud andmed hageja tegevuse kohta

on õiged ja kontrollitud piisava põhjalikkusega.

22. Hagiavalduses hageja väitis: „DKLex OÜ juba sai kätte oma potentsiaalsete klientide poolt

teavituse, et nad enam ei soovi kasutada DKLex OÜ teenuseid, kuna nende arvamusel,

DKLex OÜ tegevus ja reputatsioon on kahtlane. Nimetatud arvamus tekkis vvvv portaalis

avaldatud informatsiooni tõttu. Isegi olukorras, kui andmete avaldamine oleks

õigusvastane, ka sellisel juhul kahju olemasolu ja kahju suurus peab olema nõuetekohaselt

tõendatud. Kirjavahetusest ei tulene, nagu oleks poolte vahel sõlmitud leping, millest

kolmas isik loobus, ei tulene vastava teenuse tellimine kolmandate isikute käest. Sealjuures

ei ole kumbki nimetud isik G K ega D T täna äriregistri andmetel ühegi ettevõttega seotud.

Ettevõtteid ei asutata teenusepakkujate jaoks, vaid ikka enda ettevõtluse edendamiseks.

Kahju (saamata tulu) olemasolu ja suurus on tõendamata.

23. Kohtule esitatud kirjad ei ole usaldusväärsed ja vastuolulised. Näiteks, kirjas viidatud ajal,

ühel juhul 14.november ja teise juhul 15. november, ei olnud kirjas viidatud teksti üleval

juba 45 päeva. Lisaks sellele inimesed on oma kõnepruugis ja kirjapildis unikaalsed, siis

need kaks kirja on sisult peaaegu üks ühele ja pole seetõttu piisavalt usutavad.

24. Hagejad ei ole rahul DKLex OÜ profiili reitinguga. Hagejate arusaam on eksitav ja väär.

Inforegistris on DKLex OÜ profiilil toodud välja 7-l korral märgised: „Edukas“ ja 6-l

korral toodud välja krediidireiting: „Usaldusväärne“. Lisaks veelgi välja toodud

lisaselgitused krediidireitingule:

• Tõenäoliselt maksab ettevõte oma arved Sulle tähtaegselt

• Ettevõtte krediidiskoor on täna usaldusväärne

• Sellele ettevõttele võid tavatingimustel arve saata.

25. Tähekesed näitavad kui populaarne on vastava ettevõtte profiil google’is. Tegemist on

google populaarsuse näidikuga ning näitab selle lehekülje: xxxx külastatavust

(populaarsust) Google otsingumootoris. Google ostingumootor tõstab reitinguid ettevõtetel,

kes on avatud ja esitavad enda kohta rohkelt informatsiooni ehk meta-andmeid.

Inforegistris on see võimalus ettevõtetele andmeid esitada tasuta. Sealjuures puuduvad

Tähekeste juures hinnangud nii nagu on need välja toodud krediidireitingu ja

finantsreitingu juures.

26. Erinevalt kõikidest konkurentidest turul, annab Inforegister välja reitinguid niiviisi, et

kostja ei müü neid eraldi tasu eest, vaid on nähtavad tasuta kõigile.

27. DKLex OÜ profiili väljavõte on olnud muutumatu alates oktoobrist 2018, sealjuures on

eduka märgised olnud nähtavad profiili terve 2018 aastal, kuni tänaseni.

28. Hagiavalduse lisas esitletud info oli DKLex OÜ profiilil ja ei ole enam üleval vähemalt

pool aastat. Kuid minnes tagasi poole aasta vanusesse perioodi, siis kostja presenteeris seal

ajutiselt faktilisi asjaolusid sellel hetkel sõnumiga näidata infot, kuidas läheb firma juhtide

endistel ettevõtetel majandustegevus. Info oli avalikkusele pool aastat tagasi vaid loetud

päevad. Selle sõnumi eesmärk oli suunata Inforegistri kasutajaid liituma tasuta 14-

päevaseks prooviajaks, et nad saaksid näha ettevõtjate vahelisi äriseoseid (äride, juhtide ja

omanike võrgustikke). Lisaks on antud kliendile teada võimalus andmete muutmisest ja

täiendamisest, sealjuures pakutud tasuta 14 päeva Inforegistri täislahenduse kasutamist,

mille ettevõtja jättis kasutamata. Täislahenduses on olemas finantsraport, krediidiraport,

ärivõrgustik jms, mida oleks saanud kasutada, kui seda oleks soovitud teha.

29. Sealjuures on loomulik eeldada, et ka Inforegister pakub ettevõtjatele oma teenuseid,

näiteks brändijuhtmist (reklaamid jms) eraldi tasu eest, nii nagu on hageja maksnud oma

sertifikaatide eest Creditinfole ja Äripäevale.

KOHTU PÕHJENDUSED

30. Kohus, uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt leiab, et

hagi tuleb jätta rahuldamata.

31. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud

on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

TsMS § 5 lg 1 ja 2 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste

alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja

vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta

oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS §

230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

32. Kohus tuvastab, et kostja kontrolli all on interneti portaal vvvv ja nimetatud portaalis on

avaldatud alljärgnev postitus:

DKLex OÜ (registrikood 12075090) on küpses eas firma, mis asutati üle 7 aasta tagasi.

Ettevõte on käibemaksukohustuslane. DKLex OÜ tegutseb peamiselt kutse-, teadus-ja

tehnikaalase tegevuse sektoris ning tema põhitegevuseks on muud juriidilised toimingud.

Firma käive oli eelmisel kvartalil umbes 114,1 tuhat eurot ja seal töötas sel ajal 5 inimest.

Kuidas läheb firma endiste või praeguste juhtide teistel ettevõtetel? Tänasel päeval on

probleemseim xxxx OÜ, mille juhiks on olnud D L ja mis on praegu võlgu riigile umbes

1,5 tuhat eurot. Edukaim on xxxx OÜ, mille juhiks on olnud K S ja kus eelmisel kvartalil

polnud töötajaid palgatatud. Käivet tegi firma siis umbes 43,8 tuhat eurot.

Teisi seoseid firma juhtide ja ettevõtete vahel saad vaadata inforegistri ärivõrgustikust.

Ärivõrgustiku nägemiseks proovi inforegistri täislahendust 14 päeva tasuta või logi sisse,

kui oled juba lepinguline kasutaja.

Firma on kohusetundlikult esitanud majandusaasta aruandeid.

DKLex OÜ tegevuslugu ja tausta kokkuvõte on genereeritud 2018-09-09 seisuga.

Ettevõtete tegevuslugude kohta saad lähemalt lugeda Inforegistri ärimeediast. Kui soovid

oma firma tegevusaruande asendada brändi, toodete ja teenuste tutvustustega, ühenda

inforegistri kasutaja oma ettevõttega ID-kaardi abil (tlk 19).

Hageja 1 nõue kostja vastu

33. Hageja 1 palub mõista kostjalt hageja 1 kasuks kahju hüvitise 2300,00 eurot, kohustada

kostjat lükata ümber eksitavad andmed hageja 1 peamise tegevuse kohta ja kohustada

kostjat hoiduma hagejale 1 edasisest kahju tekitamisest.

34. Hageja 1 leiab, et portaalis inforegister.ee avaldatud andmed DK Lex OÜ peamise tegevuse

kohta ei vasta tõele. Avaldatud andmetest nähtub, et DKLex OÜ tegeleb kutse-, teadus- ja

tehnikalase tegevusega. Tegelikult hageja 1 DKLex OÜ osutab Eestis õigusteenuseid äri-,

maksu- ja tsiviilõiguse valdkonnas. Seega hageja 1 leiab, et kostja poolt portaalis

inforegister.ee on avaldatud järgmine ebaõige faktiväide: DKLex OÜ tegeleb kutse-,

teadus- ja tehnikalase tegevusega.

35. Hageja 1 nõuab ebaõige faktiväite ümberlükkamist kostja poolt. Nimetatud nõude

õiguslikuks aluseks on VÕS § 1047 lg 4, mille kohaselt ebaõigete andmete avaldamise

korral võib kannatanu andmete eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või

paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest kas avaldamine oli õigusvastane.

VÕS § 1047 tähenduses nimetatakse kohtupraktikas andmete avaldamist ka faktiväidete

avaldamiseks. VÕS § 1047 lg 4 eeldab, et avaldatud on faktiväiteid. Faktiväide on

põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Seetõttu

ei ole võimalik tõendada isiku kohta antud ja avaldatud väärtushinnang sisu tõesust ja

väärust (vt Riigikohtu lahendid 3-2-1-161-06. p 10, nr 3-2-1-5-07, p 26 ja nr 3-2-1-53-07, p

18).

36. Riigikohtu otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05 p-s 21 on leitud, et avaldatud faktiväited

tuleb võtta sellisena, nagu need on, st kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja

mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. See, mida avaldaja ise silmas pidas, ei

ole oluline. Avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele

teatavaks tegemine (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-95-05, p 25). Mõistet „avaldamine“ tuleb

sisustada konkreetse tsiviilasja raames tuvastatud asjaolude alusel. Käesoleval juhul on

andmete avaldamine toimunud portaalis inforegister.ee ja vaidlust pole selle üle, et

avaldajaks on kostja.

37. Kohus asub seisukohale, et kostja poolt portaalis inforegister.ee avaldatud väite, et DKLex

OÜ tegeleb kutse-, teadus- ja tehnikalase tegevusega, näol on tegemist faktiväitega, sest

selle väite tõelevastavust saab kontrollida.

38. Hageja leiab, et tegemist on ebaõige väitega, sest tegelikult hageja DKLex OÜ osutab

Eestis õigusteenuseid äri-, maksu- ja tsiviilõiguse valdkonnas. Kostja on seisukohal, et

andmete avaldamisel ettevõtja tegevuse kohta lähtub kostja äriregistris andmetest ja

EMTAK 2008 klassifikaatorist ja hageja peamiseks tegevusalaks äriregistris on märgitud

69109, mis kuulub EMTAK 2008 klassifikaatori järgi sektorisse M (Kutse-, teadus- ja

tehnikaalane tegevus). Inforegister.ee portaal kuvab edasi äriregistrist pärinevat

informatsiooni ning seetõttu ei saa olla hageja 1 maine kahjustatud ja kostja tegevus

õigusvastane.

39. Kohus tuvastab, et 17.04.2019 e-äriregistri Teabesüsteemi väljavõtte kohaselt ettevõtja

DKLex OÜ tegevusala on põhitegevusalana muud juriidilised toimingud, EMTAK 2008

69109 ja lisategevusalad on raamatupidamine, maksualane nõustamine, EMTAK 69202

(tlk 62-64). Kohus tuvastab, et Registrite ja Infosüsteemi Keskuse poolt avaldatud

klassifikaatori otsingu järgi EMTAK 2008 kohaselt EMTAK kood 69109 kuulub EMTAK

klassifikaatori järgi sektorisse M KUTSE-, TEADUS-, JA TEHNIKALANE tegevus, mille

alamklass on 69109 – muud juriidilised toimingud (tlk 64). Kohus asub seisukohale, et

kuna EMTAK klass 69109 – muud juriidilised toimingud kuulub EMTAK klassifikaatori

järgi sektorisse M KUTSE, - TEADUS- JA TEHNIKALANE TEGEVUS, siis ei ole kostja

poolt avaldatud ebaõiged andmed hageja 1 tegevusala kohta. Kohus märgib, et lisaks

sellele on kostja poolt avaldatud, et hageja 1 põhitegevusala on muud juriidilised

toimingud, seega on keskmisele mõistlikule inimesele arusaadav, et kostja 1 tegeleb

peamiselt muude juriidiliste toimingutega.

40. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja ei ole avaldanud hageja 1 kohta ebaõigeid

andmeid.

41. Hageja 1 leiab, et portaalis inforegister.ee avaldatud hageja 1 omab reitingut 2 tähte 5

tähest. Hagejale 1 jääb arusaamatuks, millised parameetrid on võetud või andmed on

nimetatud reitingu aluseks ja mida see reiting üldse näitab. Hageja 1 on edukas ettevõte

omades A+ reitingut Krediidinfo järgi. Portaalis avaldatud reiting ei vasta äriühingu

tegeliku edukuse määrale ja saab viia potentsiaalse kliendi eksitusse, mis võib põhjustada

hagejale kahju. Kostja on selgitanud, et tähekesed näitavad kui populaarne on vastava

ettevõtte profiil google’is. Tegemist on google populaarsuse näidikuga ning näitab selle

lehekülje:

xxxx

külastatavust

(populaarsust)

Google

otsingumootoris.

Google

ostingumootor tõstab reitinguid ettevõtetel, kes on avatud ja esitavad enda kohta rohkelt

informatsiooni ehk meta-andmeid.

42. Kohus leiab, et portaalis inforegister.ee hageja 1 kohta avaldatud tähtede näol on tegemist

väärtushinnanguga. Portaalis inforegister.ee hageja 1 kohta avaldatud tähtede näol on

tegemist väärtushinnanguga, sest nimetatud tähtede tõelevastavust ei ole võimalik

kontrollida ja tegemist on subjektiivse arvamusega.

43. Kuna kohus asub seisukohale, et kostja ei ole avaldanud hageja 1 kohta ebaõigeid andmeid,

siis jätab kohus rahuldamata hageja 1 nõude kohustada kostjat hageja 1 kohta käivad

ebaõiged andmed ümberlükkama.

44. Järgnevalt hindab kohus hageja 1 ebaõigete andmete avaldamise lõpetamise nõuet. Nõude

aluseks on VÕS § 1055 lg 1, mille kohaselt kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev

või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda

ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist.

Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste

rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist

(lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste

abinõude rakendamist. Selle õiguskaitsevahendi kohaldamise eelduseks on ebaõigete

andmete avaldamise õigusvastasuse tuvastamine. Tegemist on deliktilisel vastutusel

rajaneva nõudega (VÕS § 1043). Viidatud normi kohaselt vastutab teisele isikule

(kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja), kui ta on kahju tekitamises

süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1047 lg 1 kohaselt on

isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või

tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku

või eksitava avaldamisega õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud

avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma.

VÕS § 1047 lg 2 kohaselt teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku

asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu

vastab tegelikkusele. VÕS § 1047 lg 3 kohaselt hoolimata käesoleva paragrahvi lõigetes 1

ja 2 sätestatust, ei loeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või

isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja

kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele.

45. Käesoleval juhul on kohus eelnevalt tuvastanud, et kostja ei ole avaldanud hageja 1 kohta

ebaõigeid andmeid. Kohus ei ole tuvastanud ebaõigete andmete õigusvastasust, mis annaks

aluse VÕS § 1055 lg 1 kohaldamiseks. Seega tuleb jätta rahuldamata hageja 1 nõue

kohustada kostjat ebaõigete andmete avaldamine lõpetada.

46. Hageja 1 on esitanud kostja vastu kahju hüvitamise nõude. Hageja leiab, et portaalis

inforegister.ee avaldatud andmete tõttu on hagejal 1 tekkinud kahju saamata jäänud tulu

vormis VÕS § 128 lg 1 järgi summas 2300 eurot. Hageja 1 leiab, et kostja on hageja 1 koha

avaldanud ebaõiged andmed ja ebakohaseid väärtushinnanguid.

47. VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju

tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise

eest vastavalt seadusele. VÕS 53. ptk 1. jaos sätestatust tulenevalt on süül põhineva

deliktilise vastutuse aluseks kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille elementideks on 1)

objektiivne teokoosseis; 2) õigusvastasus ja 3) süü. Seejuures toimub loetletud elementide

olemasolu tuvastamine etapiviisiliselt, eespoolnimetatud järjekorras. Juhul kui ei ole

täidetud objektiivne teokoosseis, puudub vajadus hinnangu andmiseks õigusvastasuse ja

süü osas jne. Objektiivse teokoosseisu juures peab hageja tõendama, et kostja põhjustas

oma teoga kahju, mille hüvitamist hageja nõuab.

48. VÕS § 1045 lg 1 p 4 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see

tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. VÕS § 1045 lg 1 p 7 on kahju tekitamine

õigusvastane siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega.

Vastavalt VÕS § 1046 lg-s 1 sätestatule on isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase

väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse

või muu isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.

Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet

rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. VÕS § 1046 lg 2 sätestab, et

isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades

muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve.

Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide

võrdlevast hindamisest. VÕS § 1046 lg 1 kohaselt on õigusvastane isiku au teotamine.

Milline au ja väärikus riive on au teotamine, on fakti, asjaolude ja hinnangu küsimus.

Õiguskirjanduse (Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne- Juura, Õigusteabe AS, Tallinn

2002, lk 14) kohaselt üheks au teotamise oluliseks tunnuseks on teadlikkus ning

pahausksus. Igasugune puudutatuna tundmine ei ole veel teotamine, riive kvalifitseerimine

teotamisena vajab teatud tugevusmäära. Oluliseks teguriks on kontekst ning väitluse aines,

ulatus ja ühiskondlik tähendus, milles au ja head nime kahjustavad teod ja hinnangud aset

leidsid.

49. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja ei ole avaldanud hageja 1 kohta ebaõigeid

andmeid ja kostja poolt portaalis inforegister.ee hageja 1 kohta avaldatud tähtede näol on

tegemist avaldatud väärtushinnanguga. Hageja 1 ei ole tõendanud on tegemist oleks

õigusvastse väärtushinnanguga. Seega puudub kostja teos objektiivne teokoosseis, mistõttu

jätab kohus kostja vastutuse eeldused muus osas analüüsimata. Kohus jätab hagi 1 nõude

kahju hüvitise väljamõistmiseks rahuldamata.

Hageja 2 ja hageja 3 nõue kostja vastu

50. Hageja 2 ja hageja 3 paluvad mõista kostjalt hageja 2 ja hageja 3 kasuks välja

mittevaralise kahju hüvitise summa kohtu paremal äranägemisel. Hageja 2 ja hageja 3

paluvad mõjutada kostjat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, kohustada kostjat avalda

oma portaalis ebaõigete andmete ümberlükkamine hageja 2 ja hageja 3 suhtes.

51. Hageja 2 leiab, et portaalis inforegister.ee on arusaamatul põhjusel seostatud hageja 2

äriühinguga xxxx OÜ, mille juhatamisega hageja 2 ei tegele juba mitu aastat ja ei saa olla

vastutav või üldse seotud asjaoluga, et nimetatud äriühingul on praegu maksuvõlg. Hageja

3 leiab, et portaalis inforegister.ee oli mingil põhjusel seostatud hagejat 3 äriühinguga xxxx

OÜ, mille juhatamisega ta enam ei tegele ja järelikult ei saa olla seotud sellega, kas

nimetatud äriühingul on palgatatud töötajad või mitte. Hagejad 2 ja 3 leiavad, et portaalis

inforegister.ee on esitatud informatsioon kujul, mis võib tekkida tavapärase portaali

külastajal vale informatsiooni hageja 2 ja hageja 3 kompetentsuse kohta, kahjustades nende

head mainet ja head nime.

52. Oma kirjalikes seisukohtades ei ole kostja hageja väidetele sisulisi vastuväiteid esitanud.

13.01.2020 toimunud kohtuistungil on kostja selgitanud, et tema poolt avaldatud andmed

on saadud äriregistrist ja andmete avaldamise ajal olid need kehtivad ja ebaõiged.

53. Hageja 2 ja hageja 3 nõuavad ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist kostja poolt. Kohus

on eelnevalt välja toonud, et nimetatud nõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 1047 lg 4,

mille kohaselt ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete eest

vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul,

sõltumata sellest kas avaldamine oli õigusvastane.

54. Kohus asub seisukohal, et kostja poolt portaalis inforegister.ee avaldatud väite, et tänasel

päeval on probleemseim xxxx OÜ, mille juhiks on olnud D L ja mis on praegu võlgu riigile

umbes 1,5 tuhat eurot, näol on tegemist faktiväitega, sest selle väite tõelevastavust saab

kontrollida. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja 2 on olnud xxxx OÜ juhatuse liige ja kostja

poolt eelnimetatud andmete avaldamise ajal oli xxxx OÜ riigile võlgu riigile umbes 1,5

tuhat eurot. Seega ei ole tegemist iseenesest ebaõige faktiväite avaldamisega.

55. Kohus asub seisukohal, et kostja poolt portaalis inforegister.ee avaldatud väite, et edukaim

on xxxx OÜ, mille juhiks on olnud K S ja kus eelmisel kvartalil polnud töötajaid

palgatatud, käivet tegi firma siis umbes 43,8 tuhat eurot, näol on tegemist faktiväitega, sest

selle tõelevastavust saab kontrollida. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja 3 on olnud xxxx

OÜ juhatuse liige ning vaidlusalusel perioodil xxxx OÜ polnud töötajaid palgatud ja firma

tegi siis käivet umbes 43,8 tuhat eurot.

56. Samas hageja 2 ja hageja 3 leiavad, et portaalis inforegister.ee on esitatud informatsioon

kujul, millest võib tekkida tavapärasel portaali külastajal vale informatsiooni hageja 2 ja

hageja 3 kompetentsuse kohta, kahjustades hageja 2 ja hageja 3 head mainet ja head nime.

Hageja 2 hinnangul pole arusaadav, miks on avaldatud hageja 2 suhtes vaid seosed

äriühinguga, mis omab maksuvõlgnevust. Arusaadav võiks olla, et külastajate pakutakse

võimalust tutvuda kõikide seostega, mida hageja 2 omab Eestis tegutsevate äriühingutega,

koos võimalusega hinnata nende äriühingute edukust aja jooksul, kui hageja 2 oli nende

äriühingute juhatuses. Veebilehel infortegister.ee on aga esikohale pandud vananenud

andmed ja seosed, mis iseloomustavad hagejat 2 negatiivselt kui ebakompetentset juhatajat.

Hageja 3 arvates pole arusaadav, miks on avaldatud hageja 3 suhtes seoses äriühinguga

xxxx OÜ, mille juhatamisega ta enam ei tegele ja järelikult ei saa olla seotud sellega, kas

nimetatud äriühingul on palgatud töötajad või mitte.

57. Riigikohus on oma 31.05.2006 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05 punktis 12 leidnud

järgmist: Isikut võidakse üldsuse ees kujutada ebaõigesti sel teel, et esitatakse kaudseid

asjaolusid, millest mõistlikult saab järelda mingeid otseseid fakte, mis käivad hageja kohta.

Kolleegium leiab, et VÕS § 1047 lg 4 on ka nimetatud juhtudel rakendatav. Kannatanu

saab sellisel juhil nõuda avaldaja kulul asjaolu ümberlükkamist, mis avaldatust järeldub.

58. Kohus ei nõustu hageja 2 ja hageja 3 seisukohaga, et kostja poolt avaldatud andmete põhjal

tekib tavapärasel inforegister.ee külastajal vale informatsioon hageja 2 ja hageja 3

kompetentsuse kohta. Kostja on avaldanud info vaid ühe hagejaga 2 seotud äriühingu kohta

ja ühe hagejaga 3 seotud äriühingu kohta. Kostja avaldatu kohaselt on küll välja toodud, et

hageja 1 juhatuse liikme hageja 2 poolt varasemalt juhitud äriühingul xxxx OÜ on riigi ees

maksuvõlgnevus 1,5 tuhat eurot, kuid selle väite põhjal ei saa kohtu hinnangul järeldada, et

kostja on mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldanud, et kõik kostjaga 2

varasemalt seotud äriühingud on maksuvõlglased ja mõistlik inimene asuks kostja poolt

avaldatud andmete põhjal seisukohale, et hageja 2 näol on tegemist ebakompetentse

juhatajaga. Kostja on avaldatu kohaselt on küll välja toodud, et hageja 1 juhatuse liikme

hageja 3 poolt varasemalt juhitud xxxx OÜ-l on käive, kuid puuduvad töötajad, kuid selle

väite põhjal ei saa järeldada, et kostja on mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele

avaldanud, et kõik kostjaga 3 varasemalt seotud äriühingud omavad käivet, kuid nendel

äriühingutel puuduvad töötaja. Lisaks ei saa kohtu hinnangul kostja poolt hageja 3 kohta

avaldatud andmete põhjal asuda seisukohale, et hageja 3 on ebakompetentne ja mitteedukas

ärijuht. Kostja poolt inforegsiter.ee DKLexOÜ kohta avaldatud andmete kohaselt on

võimalik teisi seoseid DKLex OÜ juhtide ja ettevõtete vahel vaadata inforegistri

ärivõrgustikust ning ärivõrgustiku nägemiseks on huvilistel võimalik proovida inforegistri

täislahendust 14 päeva jooksul tasuta. Seega oli kõigil isikutel, kes soovisid rohkem teada

saada hageja 2 ja hageja 3 tegevuse kohta äriühingu juhatuse liikmena võimalik tutvuda

inforegistri vahendusel hagejat 2 ja hagejat 3 puudutavate andmetega.

59. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja ei ole avaldanud hageja 2 ja hageja

3 kohta veebilehel inforegister.ee ebaõigeid andmeid ja hageja 2 ja hageja 3 poolt kostja

vastu esitatud ebaõigete andmete ümberlükkamise nõue tuleb jätta rahuldamata.

60. Kuna kohus on asunud seisukohale, et kostja ei ole avaldanud hageja 2 ja hageja 3 kohta

ebaõigeid andmeid, siis tuleb jätta rahuldamata hageja 2 ja hageja 3 nõue kohustada kostjat

lõpetama hageja 2 ja hageja 3 kohta ebaõigete andmete avaldamine käesoleva kohtuotsuse

punktides 44-45 toodud põhjendustel.

61. Hageja 2 ja hageja 3 on esitanud kostja vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõude.

Kuivõrd kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja ei ole avaldanud hageja 2 ja hageja 3

kohta ebaõigeid andmeid, siis ei ole täidetud kostja vastutuse aluseks olev objektiivne

teokoosseis, mistõttu jätab kohus kostja vastutuse eeldused muus osas analüüsimata

käesoleva kohtuotsuse punktides 47-48 toodud põhjendustel. Seega tuleb hageja 2 ja hageja

3 mittevaralise kahju hüvitise nõue jätta rahuldamata.

62. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

63. TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

64. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluses kannab kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 165 lg 1 kohaselt kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks,

vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei

määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude

jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Kuna käesoleval juhul on kohus jätnud kõigi

hagejate hagid kostja vastu rahuldamata, siis jätab kohus menetluskulud TsMS § 165 lg 1

esimese lausa alusel võrdsetes osades hageja 1, hageja 2 kanda ja hageja 3 kanda.

65. Kohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul käesolevas

tsiviilasjas tehtud otsuse jõustumisest TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik