2-17-14238/50 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtuniku nimi

Liili Lauri

Määruse tegemise aeg ja koht

19. veebruar 2020.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-14238

Tsiviilasi

M H (pankrotis) pankrotimenetlus

Menetlustoiming

Pankrotimenetluse lõpetamine lõpparuande kinnitamisega,

kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik

M

H

(pankrotis,

isikukood

xxxx,

elukoht xxxx, e-post: xxxx)

Pankrotihaldur Eve Selberg (Advokaadibüroo CLARUS,

asukoht Parda 12, 10151 Tallinn, e-post: eve@clarusab.ee)

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada M H (pankrotis, isikukood xxxx) pankrotimenetluses lõpparuanne ja lõpetada

M H (pankrotis) pankrotimenetlus.

2. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses on jäänud raha saamata:

Võlausaldaja

Rahuldamata nõude jääk (eurodes)

311 Invest OÜ

42 959,03

P T

395 693,01

Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu)

252,73

AS PlusPlus Capital

1 092,98

R-Estate OÜ

343 310,64

OÜ Spacestar

202 107,85

4P Energia OÜ

247 306,88

AS SEB Liising

17 976,94

AS SEB Pank

189 570,56

4P Energia OÜ

22 885,96

Eesti Energia AS

1 462,36

M R

47 902,30

Artrega Marketing OÜ

3 955,95

Kaskaad Investeeringute OÜ

279 924,25

J K

43 01,46

3. Võlgnik M H (pankrotis) võlausaldaja nõuetele vastuväiteid esitanud ei ole.

4. Jätta pankrotihaldur Eve Selberg täitma pankrotihalduri kohustusi M H (pankrotis)

pankrotimenetluses kuni kriminaalasja nr 1973000028 lõpetamiseni.

5. Jätta pankrotimenetluse kulud võlgniku M H (pankrotis) kanda.

6. Kinnitada pankrotimenetluse kulud summas 3 100,02 eurot ja masskohustused summas

10 711,40 eurot.

7. Määrata M H (pankrotis) pankrotihaldur Eve Selberg tasuks 6 914,90 eurot, millele

lisandub käibemaks summas 1 382,98 eurot, kokku 8 297,88 eurot. Väljamakse teostada

Advokaadibüroo CLARUS arvelduskontole.

8. Jätta M H (pankrotis) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatamata.

9. Avaldada teade M H (pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest PankrS § 164 lg 1 alusel võlgnik. PankrS § 164

lg 2 kohaselt võib võlausaldaja pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale esitada kaebuse, kui

ta menetluse lõpetamise avalduse vastu esitas vastavalt käesoleva seaduse § 161 lõikele 2 või §

163 lõikele 2 vastuväite. Määruse peale, millega kohus on jätnud võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamata, võib võlgnik esitada määruskaebuse vastavalt PankrS § 171

lg-le 3. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Asjaolud

Harju Maakohtu 09.01.2018.a määrusega kuulutati välja M H pankrot ja pankroti-halduriks

nimetati Eve Selberg. Harju Maakohtu 22.05.2019.a määrusega kinnitati pankroti-menetluses

jaotusettepanek.

21.01.2020.a esitas pankrotihaldur Eve Selberg kohtule M H (pankrotis) pankroti-menetluses

koostatud lõpparuande. Teade lõpparuandega tutvumise kohta on avaldatud 30.12.2019.a.

väljaandes Ametlikud Teadaanded. Harju Maakohtule vastuväiteid lõpparuandele esitatud ei ole.

Pankrotihaldur Eve Selberg’i poolt M H (pankrotis) pankrotimenetluses koostatud ja kohtule

esitatud lõpparuanne on menetlusdokumendina võetud käesoleva tsiviilasja juurde.

Kohtumääruse põhjendused

Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega.

PankrS § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse

lõpetamise pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse.

Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus PankrS § 163 lg-te 4 ja 5 kohaselt, millises

ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele

nõuetele esitas võlgnik vastuväite ja kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo

tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu.

M H (pankrotis) pankrotihaldur on koostanud ning esitanud lõpparuande kohtule kinnitamiseks.

Lähtuvalt PankrS § 163 lg 1 on teade lõpparuandega tutvumise ja vastuväidete esitamise

võimaluste kohta avaldatud 30.12.2019.a. elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Lõpparuandele vastuväiteid esitatud ei ole. Lõpparuandest ei nähtu, et pankroti-menetluses oleks

rikutud võlgniku või võlausaldaja õigusi, mis PankrS § 163 lg 6 kohaselt oleks aluseks

lõpparuande kinnitamata jätmisele. Kohus leiab, et lõpparuanne vastab PankrS § 162 lg-te 2 ning

3 nõuetele ja kuulub kinnitamisele.

Halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks AS Kodu Grupp, mille juhataja võlgnik

oli, pankrotistumine 19.09.2017. Seega on M H (pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu

PankrS § 162 lg 3 mõttes.

PankrS § 168 kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on

jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus M H (pankrotis)

pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas võlausaldajatele täitedokumendiks.

Vastavalt PankrS § 65 lg 1 on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära

kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus

halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Vastavalt PankrS § 65 lg-le 2 arvestab kohus

tasu suuruse määramisel halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi. PankrS § 65 lg 5

kohaselt määrab kohus haldurile tasu üldjuhul PankrS § 651 lg-s 1 nimetatud alammääras ning

alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul. PankrS § 66 lg 1 kohaselt on

halduril õigus lisaks tasule nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.

Lõike 3 kohaselt kontrollib kohus lõpparuande kinnitamisel halduri kohustuste täitmiseks tehtud

kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

Pankrotihaldur Eve Selberg on palunud määrata võlgniku M H (pankrotis) pankrotihalduri tasuks

6 914,90 eurot, millele lisandub käibemaks summas 1 382,98 eurot, kokku 8 297,88 eurot.

Pankrotihalduri tegevuse tulemusena on pankrotivarasse laekunud 54 500 eurot. Vastavalt PankrS

§ 651 lg-le 1 on pankrotihalduri tasu alammäär sel juhul 6 914,90 eurot. Pankrotihaldur palub

määrata tasu alammääras.

Pankrotitoimkonna liikmed on detsembris 2019. aastal toimunud pankrotitoimkonna koosolekul

toetanud haldurile tasu määramist eeltoodu alusel. Võlgnik M H (pankrotis) on kirjalikult

kinnitanud, et on nõus pankrotihalduri tasuga summas 8 297,88 eurot (sh käibemaks). Kohus leiab,

et pankrotihalduri esitatud tasu taotlus on põhjendatud ning taotletud tasu suurus vastab halduri

tehtud töö mahule ja vastutusele. Kohus leiab, et halduri tasu kinnitamine ei riku võlausaldajate ja

võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri

kutseoskustega ning vastab PankrS § 651 toodud piirmääradele. Eeltoodust tulenevalt kinnitab

kohus M H (pankrotis) pankrotihalduri tasuks 6 914,90 eurot, millele lisandub käibemaks summas

1 382,98 eurot, kokku 8 297,88 eurot.

Haldur on palunud kinnitada pankrotimenetluse kuluna pankrotihalduri poolt tehtud vajalikud

kulutused summas 3 100,02 eurot ja masskohustused summas 10 711,40 eurot. Pankrotitoimkonna

liikmed on detsembris 2019. aastal toimunud pankrotitoimkonna koosolekul viidatud kulud

kinnitanud. Tulenevalt eelnevast kinnitab kohus pankrotimenetluse kuluna pankrotihalduri poolt

tehtud vajalikud kulutused summas 3 100,02 eurot ja masskohustused summas 10 711,40 eurot.

Tulenevalt eeltoodust kuulub M H (pankrotis) pankrotimenetlus lõpetamisele seoses lõpparuande

kinnitamisega.

PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest

ei tulene teisiti. Pankrotihaldur on esitanud taotluse jätta pankrotihaldur Eve Selberg täitma

pankrotihalduri kohustusi M H (pankrotis) pankrotimenetluses kuni kriminaalasja nr 1973000028

lõpetamiseni. Kohus rahuldab pankrotihalduri taotluse.

M H (pankrotis) on 10.12.2019 esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamiseks. Koos avaldusega on võlgnik esitanud tähtaja ennistamise

avalduse, milles selgitab, et ei saanud viidatud taotlust esitada seaduses ettenähtud tähtajal, kuna

pankroti väljakuulutamisel ja võlausaldajate esimese koosoleku toimumise ajal puudusid tal

vahendid õiguskaitse kasutamiseks, mistõttu ma ei olnud ta teadlik seaduses sätestatud tähtajast.

Samuti oli ta psühholoogiliselt ja materiaalselt väga raskes olukorras, kuna kaotas kogu oma vara

ja elutöö. Eeltoodust tulenevalt palub võlgnik ennistada kohustustest vabastamise menetluse

algatamise avalduse esitamise tähtaja. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid

tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173

nimetatud kohustusi.

Võlausaldaja P T palub jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatamata, kuna see ei

ole põhjendatud. Võlausaldaja väitel on võlgniku suhtes esitatud nii tema enda pankrotihalduri

Eve Selbergi, võlausaldaja esindaja K L kui ka Kodu Grupp AS (pankrotis) pankrotihaldurite poolt

ühine avaldus kriminaalmenetluse läbi viimiseks ning nimetatud menetlust ei ole lõpetatud. Lisaks

on leidnud tõendamist asjaolu, et M H on rikkunud karistusseadustiku (KarS) §-s 381¹ toodud

kohustust, kui on jätnud pankrotihaldurile üle andmata temaga seotud äriühingute

raamatupidamisdokumendid. Samuti on M H jätnud üle andmata kõik JTP Arenduse OÜ, Jüri

Tehnopargi OÜ ja Timetrade OÜ raamatupidamisdokumendid nimetatud äriühingute uuele

juhatuse liikmele. Täiendavalt toetub võlausaldaja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamata jätmisel PankrS § 171 lg 2 p-le 4, kuna on veendumusel, et võlgnikul on kogu

pankrotimenetluse kestel olnud sissetulekuid, mida võlgnik on pankrotihalduri eest varjanud.

Lõpparuandest nähtub, et võlgnik on alates 2018.a. novembrist saanud palka Maren Disain OÜ-st,

kuid igakuiselt on laekunud pankrotivarasse alguses ca 100 eurot kuus ning 2019.a. kõigest 5 eurot

kuus, mis tähendab, et võlgniku töötasu on olnud algselt kõigest 639,84 eurot kuus ja alates juunist

2019.a. 545 eurot kuus. Samuti on oluline märkida, et Maren Disain OÜ juhatuse liige ja osanik

on võlgniku abikaasa M H, mistõttu on selge, et nimetatud sissetulek on üksnes tekitatud selleks,

et näidata, et võlgnik midagigi teenib, kuid tegelikud sissetulekud lähevad ilmselgelt abikaasa

äriühingusse. Tegelikkuses on M H ilmselt töötanud teistel töökohtadel, kust talle on tasutud palka

erinevatele osaühingutele arvete alusel. Võlausaldaja viitab 25.11.2019.a. ilmunud artiklile, milles

M H on esinenud kui xxxx arendava ettevõtte Fi Arendused OÜ esindajana ja räägib arendatavatest

laopindadest. On ilmselge, et isik ei võtaks ajakirjanduses mõne äriühingu esindajana sõna juhul,

kui tal puuduks kokkulepe selle äriühingu esindajaks olemise kohta. Lisaks märgib võlausaldaja,

et 09.01.2020.a. õhtul ehk samal päeval, kui toimus võlgniku menetluses võlausaldajate

üldkoosoleku, kus M H selgitas, et keegi ei võta teda tööle, avaldas tema sõber P O oma

sotsiaalmeedia portaali Facebook kontol foto, millel on tema koos võlgnikuga xxxx piirkonna

baaris. Võlausaldaja hinnangul on selge, et isikul, kellel on palk kõigest 545 eurot kuus, ei ole

võimalik endale sellist reisi ja väljaminekuid lubada. Eelneva pinnalt järeldab võlausaldaja, et

võlgnik on kogu pankrotimenetluse kestel tegelenud oma varade ja sissetulekute varjamisega ning

sellises olukorras võlgniku võlgadest vabastamise menetluse algatamine oleks ilmselgelt

ebaõiglane võlgniku võlausaldajate suhtes.

09.01.2020 võlausaldajate üldkoosoleku protokollist nähtub, et võlausaldajatel P T, Kaskaad

Investeeringute OÜ ja 4P Energia OÜ on vastuväide võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisele, kuna võlgnik ei ole tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega, võlgnik varjab

sissetulekuid ja tema suhtes on pooleli kriminaalmenetlus.

Pankrotihaldur toetab M H (pankrotis) avaldust ja palub kohtul algatada M H (pankrotis)

kohustustest vabastamise menetlus.

PankrS § 171 lg 2 p 5 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamata, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või

ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti

rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.

Kohus leiab, et pankrotihalduri ja võlausaldajate poolt välja toodud informatsiooni põhjal saab

järeldada, et võlgnik ei ole esitanud oma vara ja sissetulekute osas täielikke ja tõeseid andmeid.

Arvestades võlausaldaja poolt välja toodud 25.11.2019 artiklit, millest nähtub võlgniku esinemine

xxxx arendava ettevõtte Fi Arendused OÜ esindajana ja tema elustiili (sh võlausaldajate

üldkoosolekule järgnenud õhtu veetmine Londoni luksuspiirkonnas), ei ole kohtu hinnangul

eluliselt usutav, et võlgniku ainsaks sissetulekuks on sisuliselt miinimumpalk abikaasale kuuluvast

ettevõttest Maren Disain OÜ. Lisaks nähtub toimiku materjalidest, et võlgnik on rikkunud PankrS

§-st 85 tulenevat teabekohustust, kui on jätnud pankrotihaldurile üle andmata temaga seotud

äriühingute raamatupidamisdokumendid. Kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile

võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik

kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete

rahuldamiseks. PankrS § 171 lg 2 p 5 eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele

suunatud tegevust, samuti võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust (RKTKm

17.04.2013 nr 3-2-1-46-13, p-d 10-11). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske

hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus

õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Kohtu hinnangul

on vara ja sissetulekute varjamine võlgniku poolne tahtlik tegevus, mille puhul võlgnik teab ja

saab aru, et sellisel viisil käitudes kahjustab ta võlausaldajate huve. Kuivõrd kohustustest

vabastamise menetluse kestel peab võlgnik andma endast parima võlausaldajate nõuete

rahuldamiseks, siis võlgniku senisel viisil käitumine ei ole kooskõlas kohustustest vabastamise

menetluse eesmärgiga.

Kohtul on PankrS § 171 lg 2 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas kohustustest vabastamise

menetlus algatada või mitte. See tähendab, et kui esineb mõni PankrS § 171 lg 2 p-des 1-5

sätestatud menetluse algatamata jätmise alus, võib kohus võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamisest keelduda (RKTKm 08.02.2017, nr 3-2-1-155-16, p. 16). Eeltoodust

tulenevalt on kohus seisukohal, et käesoleval juhul esineb PankrS § 171 lg 2 p-s 5 sätestatud alus

ning kohus jätab võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamata.

PankrS § 175 lg 3 kohaselt määruse peale, millega kohus on jätnud võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamata, võib võlgnik esitada määruskaebuse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liili Lauri

Kohtunik

osaliselt tühistatud Tallinna RK lahendiga