2-12-7166/154 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-12-7166

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kohtukoosseis

kohtunik Maimu Laumets

Määruse tegemise aeg ja

koht

19. veebruar 2020, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-12-7166

Tsiviilasi

Axxxxx Ixxxxx kohustustest vabastamise menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik/usaldusisik

Axxxxx

Ixxxxx

(pankrotis,

ik

4xxxxxxxxxx

elukoht

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

xxxxxxxxe)

võlausaldaja I AS Swedbank (rg-kood 100607, asukoht

Liivalaia 8, 15040 Tallinn, e-post info@swedbank.ee)

võlausaldaja II Bigbank AS (rg-kood 10183757, asukoht

Riia 2, 51004 Tartu, e-post info@bigbank.ee)

võlausaldaja III ERA Liisingu Inkassoteenused AS (rg-

kood 10625474, asukoht Tartu mnt 24-15, 10115 Tallinn, e-

post kristjan@erainkasso.ee)

võlausaldaja IV IPF Digital Estonia OÜ (rg-kood

11034137, endine nimi MCB Finance Estonia OÜ, asukoht

Lõõtsa 5, 11415 Tallinn, e-post est-legal@ipfdigital.com)

võlausaldaja V AS Koduliising (rg-kood 14080830, enne

jaotumist OÜ Koduliising, asukoht Posti 30, 90504 Haapsalu,

e-post info@liisi.ee)

võlausaldaja VI Telia Eesti AS (rg-kood 10234957, endine

nimi AS EMT, asukoht Mustamäe tee 3, 15033 Tallinn, e-post

info@telia.ee)

võlausaldaja VII Aktiva Finance OÜ (rg-kood 10746479,

asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn, e-post

ylar@julianus.ee)

võlausaldaja

VIII

ITM

Inkasso

OÜ

(registrikood

11100041, asukoht F. R. Kreutzwaldi 4, 10120 Tallinn, e-post

inkasso@itm.ee)

võlausaldaja IX Tartu Linnavalitsus (rg-kood 75006546,

asukoht Raekoda, 50089 Tartu, e-post lv@raad.tartu.ee)

võlausaldaja X AR Partnerid OÜ (rg-kood 11174766,

aadress Erala keskus 1-4, 60505 Tartu maakond, e-post

arpartnerid@hot.ee)

võlausaldaja XI Svea Finance AS (rg-kood 11200943,

endine

nimi

Svea

Finantseerimine

OÜ,

asukoht

Hallivanamehe 4, 11317 Tallinn, e-post info@svea.ee)

võlausaldaja XII Tartu kohtutäitur Anne Böckler (büroo

asukoht

Õpetaja

9a,

Tartu

51003,

e-post

anne.bockler@taitur.just.ee)

võlausaldaja XIII Tartu kohtutäitur Jaanika Pajuste

(büroo

asukoht

Õpetaja

9a,

Tartu

51003,

e-post

jaanika.pajuste@taitur.just.ee)

võlausaldaja XIV Tartu kohtutäitur Reet Rosenthal

(büroo

asukoht

Õpetaja

9a,

Tartu

51003,

e-post

reet.rosenthal@taitur.just.ee)

Menetlustoiming

võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine, võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise otsustamine

Kohtuistungi aeg

11. veebruar 2020

RESOLUTSIOON

1. Vabastada Axxxx Ixxxxx (ik xxxxxxxxxxx) pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest.

Pankrotivõlausaldajate nõuded Axxxxx Ixxxxxx vastu lõpevad, sealhulgas ka nende

pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt

tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.

Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma

kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta

kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu. Kui võlgnik on

võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.

2. Lõpetada Axxxxx Ixxxxxx kohustustest vabastamise menetlus.

3. Vabastada Axxxx Ixxxxxx usaldusisiku kohustustest Axxxxx Ixxxxxx kohustustest

vabastamise menetluses.

4. Määrus saata menetlusosalistele. Avaldada teade Axxxxx Ixxxxxx kohustustest

vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud,

võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 29.02.2012 määrusega kuulutas kohus välja Axxxxx Ixxxxxx pankroti ja

nimetas pankrotihalduriks Urmas Trossi. 05.09.2012 toimus nõuete kaitsmise koosolek.

Kohtule ei ole esitatud kinnitamiseks jaotusettepanekut.

14.09.2012 esitas pankrotihaldur kohtule teatise pankrotimenetluse raugemise tõttu koos

aruandega. 04.12.2012 lõpetas kohus Axxxxx Ixxxxxx pankrotimenetluse raugemise tõttu

pärast pankroti väljakuulutamist ning algatas võlgniku suhtes kohustustest vabastamise

menetluse. Usaldusisikuks määrati Kxxxx Sxxxxr-Sxxxxx. Kohtumääruse kohaselt

kohustus Kxxxx Sxxxxx-Sxxxxxx esitama kord kuue (6) kuu jooksul kohtule aruandeid,

mis peab sisaldama vähemalt selgitust võlgniku mõistliku tulutoova tegevuse kohta ja

mõlema arveldusarve konto väljavõtted. Esimene aruanne tuli esitada hiljemalt 1. mai 2013.

Kord aastas tuleb teha väljamakseid võlausaldajatele.

2. Usaldusisik esitas kohtule 31.01.2018 avalduse lõpetada Axxxxx Ixxxxxx võlgadest

vabastamise menetlus. Tartu Maakohtu 06.06.2018 määrusega pikendati Axxxxa Ixxxxxx

kohustustest vabastamise menetlust seitsme aastani, s.o kuni 04.12.2019. Kxxxx Sxxxxx-

Sxxxxxx vabastati usaldusisiku kohustustest ning võlgnikku ennast kohustati täitma

usaldusisiku kohustusi.

3. Võlgnik esitas 26.12.2019 kohtule avalduse menetluse lõpetamiseks. Kohtu poolt ette antud

määruse kohaselt pidi võlgnik koguma võlausaldajatele 5000 eurot. Võlgnikul õnnestus

koguda 2000 eurot ja seda oma sissetulekust, milleks on töötasu ligi 600 eurot ja peretoetus.

Ülalpidamisel on 3 alaealist last. Võlausaldajatele tehti maksed 8.11.2019 vastavalt ette

antud jaotusettepaneku järgi. Võlgnik midagi pärinud ei ole.

4. Kohus saatis 15.01.2020 võlausaldajatele päringu Axxxxa Ixxxxxx kohustustest

vabastamise taotluse osas seisukoha saamiseks.

5. OÜ AR Partnerid esitas oma seisukoha 15.01.2020. Võlausaldaja pole nõus kohustustest

vabastamisega enne, kui on kokku lepitud võlgnevus tasutud.

6. Telia Eesti AS esitas oma seisukoha 15.01.2020. Võlausaldaja on nõus menetluse

lõpetamisega.

7. Holm Bank AS esitas oma seisukoha 20.01.2020. Võlausaldaja palub lõpetada kohustustest

vabastamise menetlus ja keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast. Kokku on

kohustustest vabastamise menetluse kestel laekunud Holm Bank AS kontole 174,00 eurot.

8. Bigbank AS esitas oma seisukoha 21.01.2020.

Alates kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on võlgnik tasunud ühekordse

maksena 728,40 eurot võlausaldajale. Nõude jääk kohustustest menetluse alguse ajal oli 5

781,82 eurot ning käesoleva seisukoha esitamise seisuga 5 053,42 eurot. Võlausaldaja

soovib pöörata tähelepanu asjaolule, et alates kohustustest vabastamise menetlusest on

võlgnik tasunud oma nõudest vaid 12,6%.

Arvesse tuleb võtta, et kohustustest vabastamise eelduseks on see, et nõue oleks täidetud

arvestatavas ulatuses (erialakirjanduses viidatud nõude tasumine vähemalt 50%) ning

menetluse lõpetamine võlgniku suhtes soodsa otsusega riivab antud juhul võlausaldaja

õigusi.

9. Tartu Linnavalitsus esitas oma seisukoha 27.01.2020. Võlausaldaja nõustub nõude

menetluse lõpetamisega.

10. Swedbank AS esitas oma seisukoha 29.01.2020.

Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik ei ole täitnud oma seadusest tulenevaid kohustusi

nõuete päraselt. Samuti ei ole võlgnik täitnud lubadust tasuda võlausaldajatele kokku 5

000,00 eurot.

Võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg-st 1 tulenevat kohustust tegeleda tulutoova

tegevusega. Võlgnik on pea terve menetluse kestel teeninud töötasu, mis ei ületa Eesti

Vabariigis kehtivat töötasu miinimummäära. Ka siis, kui kohus otsustas menetlust

pikendada, ei otsinud võlgnik tasuvamat tööd, et saaks tasuda võlausaldajate nõudeid kohtu

poolt määratud ulatuses.

Võlgnik ei ole kordagi pidanud vajalikuks esitada Vxxxxxxxx Kohvik OÜ-ga sõlmitud

töölepingut, millest nähtuks, kas võlgnik töötab täistööajaga või osalise tööajaga, samuti

nähtuks töölepingust võlgniku töötasu, mis võlgniku sõnul on suurema osa menetluse kestel

tasutud sularahas.

Võlausaldajal on põhjendatud arvamus, et võlgnik töötab osalise tööajaga. Vxxxxxxxx

Kohvik OÜ 2018 aasta majandusaasta aruandest nähtub, et palgakulu töötajale on ühes

kalendrikuus ca 993 eurot, mis on suurem, kui võlgniku sõnul tema töötasu on. Selline

palgakulu on arvestatud Vxxxxxxxx Kohvik OÜ majandusaasta aruandest tulenevalt,

lähtudes töötajate arvust taandatuna täistööajale. Seega kui võlgnik töötaks täistööajaga,

oleks tema töötasu oluliselt suurem väidetavast töötasust.

Harju Maakohus on tsiviilasjas nr 2-13-41547 märkinud, et PankrS § 173 lg 1 mõtte

kohaselt peab võlgnik ise olema aktiivne ning otsima tööd, mille eest saadav sissetulek

võimaldaks lisaks enda igapäevavajaduste katmisele tasuda ka võlausaldajate nõudeid.

Võlgnik on tasunud võlausaldajatele 2 000,00 eurot, mis on oluliselt väiksem summa, kui

võlgnik kohustustest vabastamise menetluse pikendamisel tasuda lubas. Samuti ei ole

võlgnik esitanud tõendeid, et ta oleks otsinud tasuvamat tööd. Viidatud lahendis on kohus

selgitanud, et mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemiseks ei saa pidada ka aastaid samal

töökohal töötamist sisuliselt miinimumpalga eest. Võlgnik on samal töökohal töötanud

alates aastast 2008, ehk käesolevaks ajaks on võlgnik samal töökohal töötanud pea 12 aastat.

Selle aja jooksul ei ole võlgnik proovinudki leida tasuvamat tööd, kus teenida suuremat

sissetulekut. Piisavaks ei saa pidada seda, et aastate jooksul on võlgniku palk minimaalselt

suurenenud. Samuti, kui võlgnikul pole õnnestunud leida tasuvamat tööd, on võimalus

otsida lisatööd, eriti juhul, kui võlgnik töötabki osalise tööajaga või graafiku alusel.

Võlgnik kasvatab üksinda kahte alaealist last. Võlgnik ei ole esitanud teavet, kas ta on

pöördunud laste isa poole, kuivõrd ka laste isa on kohustatud tasuma elatist ning osalema

laste kasvatamisel. Võlgnik on selgitanud, et laste isa abiga oleks olnud võimalik tasuda

võlausaldajatele 5 000,00 eurot. Siiski ei ole võlgnik seda teinud. Samuti ei ole võlgnik

näidanud üles soovi tasuda võlausaldajate nõudeid suuremal määral.

Võlgnik ei teinud viie aasta jooksul võlausaldajale mitte ühtegi väljamakset. Alles siis, kui

kohus otsustas menetlust pikendada, tingimusel, et võlgnik tasub kahe aastaga

võlausaldajatele 5 000,00 eurot, tegi võlgnik võlausaldajale väljamakse. Võlgniku töötasu

suurenes sel perioodil marginaalselt, kuid siiski suutis võlgnik võlausaldaja nõuet

vähendada. See näitab ilmekalt võlgniku suhtumist oma kohustustesse ning näitab, et

võlgnik oleks ka varasemalt suutnud võlgnevusi ka väiksemas ulatuses vähendada.

Ilmselgelt puudus võlgnikul selleks motivatsioon, mis näitab, et võlgnik ei suhtu oma

kohustustesse tõsiselt.

Usaldusisiku esitatud aruanded sisaldavad endas üksnes paljasõnalist ning jutustavat

informatsiooni. Võlgnik ei ole avaldanud informatsiooni oma eluasemekulude kohta, kes

aitab tal neid kanda ning milline on tema tegelik sissetulek. Menetluse kestel esitatud

kontoväljavõtetelt ei nähtu võlgniku sissetulek ega võlgniku väljaminekud eluaseme

kulutustele ega muudele olmekuludele.

Pärast menetluse pikendamist on võlgnik enda usaldusisikuna esitanud väheinformatiivseid

aruandeid. 20.03.2018 toimunud ärakuulamisel selgitas võlgnik, et tema üks poeg ei ela

mitu aastat juba temaga ning teisel pojal arvelduskonto puudub. 11.07.2018 esitatud

aruandest selgub, et võlgnik kasutab oma lapse arvelduskontot. Võlausaldaja on seisukohal,

et võlgnik on kasutanud oma lapse kontot arveldamiseks menetluse kestel. Võlgnik oleks

pidanud oma lapse konto kasutamisest kohut varem teavitama. Seega on võlausaldaja

seisukohal, et võlgnik ei ole andnud tõest ja piisavat informatsiooni oma sissetulekute ja

väljaminekute kohta ning on neid oma lapse kontot kasutades varjanud.

Võlgniku sissetulek terve menetluse kestel on pigem jäänud alla töötasu alammäära, kuid

tasuvamat tööd ei ole võlgnik teadlikult otsinud. Võlgnik ei ole esitanud ka põhjendusi,

miks on võlgnik leppinud niivõrd madala töötasu teenimisega. Võlgnik on väljendanud

rõõmu, et saab tööle tagasi minna, mis näitab, et võlgnikku ei ole häirinud väikse töötasuga

töötamine. Võlgnik on oma kohustustest teadlik, kuid siiski ei ole võlgnik isegi kaalunud

suurema töötasuga töökoha otsimist.

Juhul kui võlgnikul ei õnnestu leida tasuvamat tööd, on võimalus ka lisatööd otsida. Ka seda

võimalust ei ole võlgnik kasutanud. Kui võlgnikul on teiste isikute ees rahalised kohustused,

ei saa võlgnik valida, millisel erialal sissetulekut teenida, vaid võlgnik peab seaduse mõtte

kohaselt tegema kõik endast oleneva nõuete vähendamiseks.

Võlgnik ei ole endiselt, käesolevaks ajaks juba seitse aastat kestnud kohustustest

vabastamise menetluses andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sh ta

ei ole tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega, millest tulenevalt leiab võlausaldaja, et

võlgnik on rikkunud tahtlikult PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustust ja kahjustanud

sellega võlausaldajate huve, sh võlausaldaja huvi saada oma nõue rahuldatud.

Võlgniku peamine kohustus kohustustest vabastamise menetluse raames on mõistlikult

tulutoova tegevusega tegelemine või sellise tegevuse otsimine. Võlausaldaja on seisukohal,

et võlgnik ei ole nimetatud kohustusi täitnud, samuti pole võlgnik täitnud teabe andmise

kohustust, sh tõendamiskohustust.

11. ERA Liisingu Inkassoteenused esitas oma seisukoha 29.01.2020.

Ärakuulamisel, kus arutati kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist või pikendamist

viie aasta möödumisel, tõi kohus välja, et võlgnik võiks rahuldada nõuded 5000 euro

ulatuses. Võlgnik on suutnud rahuldada nõudeid 2000 euro ulatuses. Võlgnik ei ole täitnud

enda kohustusi kohtu poolt välja toodud ulatuses, vähem on tasutud võlausaldajatele 3000

eurot. Võlgniku kohustusest vabastamise menetluse eesmärk on eelkõige võlausaldaja

nõuete rahuldamine, milles seisneb ka võlausaldajate huvi võlgniku kohustustest

vabastamise menetluses ja antud juhul ei ole võlgnik võlausaldajate nõudeid rahuldanud

kohtu poolt välja toodud ulatuses ja võlgnik ei ole teinud endast kõike olenevat, et

võlausaldajate nõudeid rahuldada kohtu poolt märgitud arvestatavas ulatuses.

Kohustustest vabastamine ei ole võlgniku õigus, vaid selleks peab võlgnik andma endast

parima, et ta saaks tegeleda tulutoovama tegevusega, mh tasuvama töö otsimisega ning

suutma seda ka kohtule põhjendada.

Riigikohus on oma 02.11.2016 lahendis ts.asjas nr 3-2-1-31-16 esile toonud, et usaldusisiku

roll võlgniku kohustusest vabastamise menetluses on tagada võlausaldajate huvide

kaitsmine, et olukorras, kus võlausaldajate nõuded pankrotimenetluses on jäänud

rahuldamata, saaksid nad kohustustest vabastamise menetluse käigus võlgniku tegevusest

maksimaalselt kasu. Antud juhul ei ole võlgnik põhjendanud, miks Ta ei ole otsinud endale

tasuvamat tööd kui talle on olnud selge, et ta ei suuda võlausaldajate nõudeid rahuldada

ulatuses, mis määrati kohtu poolt.

ERA Liisingu Inkassoteenused AS leiab, et tuleb lõpetada Axxxxx Ixxxxxx võlgadest

vabastamise menetlus ning mitte vabastada Axxxxx Ixxxxxxx tema kohustustest.

12. Võlausaldaja kohtutäitur Jaanika Pajuste esitas oma seisukoha 31.01.2020.

Võlausaldaja leiab, et menetluse lõpetamine ei ole käesoleval juhul sissenõudjate suhtes

õiglane kuna võlgnik ei ole üles näidanud oma parimat tahet rahuldada nõudeid vähemalt

5000 euro ulatuses. Oma avalduses väidab võlgnik, et tal on 3 alaealist last kuid

Rahvastikuregistri andmetel on üks tema lastest saanud täisealiseks seisuga xxxxxxxxxx. a.

Lisaks sai kontrolli käigus tuvastatud, et võlgniku nimele on tekkinud uus vara, nimelt

sõiduk Chrysler Voyager registreerimismärgiga xxxxxx (ehitusaasta 2002), mille

registreerimistunnistuse väljastamise kuupäev on 07.11.2019. a. Eeltoodust lähtuvalt ei

nõustu kohtutäitur Jaanika Pajuste menetluse lõpetamisega.

13. Võlgniku ärakuulamine seoses kohustustest vabastamise menetlusega toimus 11.02.2020.

Võlgnik selgitas, et esimesed viis aastat ei läinud tal väga hästi. Kohtunikuga sai

kokkuleppele, et ikkagi täidetaks oma kohustusi mingis ulatuses. Sai lubatud, et saab maksta

5000 eurot, aga tegelikult suuris koguda ainult 2000 eurot. Võlgnik lubas 5000 maksta, sest

ta vist ei saanud päris hästi aru, mida tegema peab ja palju kuus peaks kõrvale panema, et

see summa kokku saada. Varasemalt oli võlgnikul usaldusisik, kes juhendas võlgnikku.

Kohtuniku suhtumine ka hirmutas, ei julgenud öelda, et ei jõua nii palju koguda.

Võlgnik ütles, et üritas kõvasti ning null väljamaksetega ei tahtnud lõpetada. Võlgnikul oli

alguses võimalik toetuda laste isale, kes töötas välismaal, kuid peaaegu kohe pärast

menetluse pikendamist lahkus laste isa välismaa töölt. Võlgnik ei ela enam oma laste isaga

koos, isa ei maksa ka lastele elatist. Mingil määral ta ostab asju lastele, kui nad suhtlevad.

Tööl käib võlgnik täiskohaga, 660 eurot on sissetulek, ametikoht ettekandja. Võlgnik ei ole

üritanud leida paremat töökohta, ta on selles firmas aastaid töötanud ja usaldab oma

tööandjat: tööandaja võimaldab käia lastel lasteaias järel, saab ise oma vahetusi sättida ja

palk kunagi ei hiline. Seoses varaga- auto omandamisega- selgitas võlgnik, et sai selle

tuttavalt kingiks, see oli vana tööauto. Võlgnik saab töö juurest kiiresti liikuma nüüd ja tal

on lapsi parem vedada. Aruandesse seda varana ei märkinud, sest ta ise ei ostnud seda.

KOHTU SEISUKOHT

Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamine

1. PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku

kohustustest

vabastamise

menetluse

algatamisest

võlgniku

taotlusel

tema

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

2. PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole

põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast

mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei

või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest.

3. Tartu Maakohtu 04.12.2012 määrusega algatati Axxxxx Ixxxxx suhtes võlgniku

kohustustest vabastamise menetlus. 06.06.2018 määrusega pikendati Axxxxx Ixxxxxx

kohustustest vabastamise menetlust seitsme aastani, s.o kuni 04.12.2019. Axxxxx Ixxxxx

on taotlenud kohustustest vabastamist ja menetluse lõpetamist.

4. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1)

võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

5. Kohus on võlgniku taotluse üle otsustamisel lähtunud PankrS § 175 lg 2 sätestatust,

võlgniku usaldusisiku poolt avaldatust, võlausaldajate seisukohtadest ning võlgniku

selgitustest.

6. Kohus on Axxxxx Ixxxxxx taotluse üle otsustamisel esmalt kontrollinud, kas võlgnik on

täitnud PankrS § 173 sätestatud kohutusi ning, kas ei esine kohustustest vabastamise

absoluutseid keeldumise aluseid (PankrS § 175 lg 2 ja lg 4).

7. PankrS § 175 lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi

mõistmise pankrotikuriteos. Axxxxx Ixxxxxxx ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud.

8. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS § 173

nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul ka tuvastama, kas võlgnik on

rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

8.1. PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kohtule esitatud andmetel

on võlgnik olnud pikemat aega tööl OÜ xxxxxxxxx kohvikus. Kohtule teadaolevalt

muid töid võlgnik kahe aasta jooksul teinud ei ole, ka ei ole kohus teadlik mingitest

lisatöödest. Ka ärakuulamisel tõi võlgnik välja, et ta on töötanud ainult ühes kohas terve

menetluse vältel. Muud tööd ta ei ole otsinud.

Võlausaldajad toovad välja, et võlgnik oleks pidanud leidma tasuvamat tööd, et kokku

koguda ning võlausaldajatele välja maksta 5000 eurot.

Võlgnik oleks võinud otsida tasuvama töö, kuid kohus ja ka võlausaldajad peavad

arvestama teiste asjaolude ning omadustega, mis mõjutavad tulutoova tegevusega

tegelemise või selle leidmise võimalusi. Nimelt on võlgnikul ka lapsed, kelle tõttu ei

saa võlgnik vastu võtta igasugust tööd või otsida lisatööd. Võlgnik tõi välja asjaolu, et

pragune tööandja võimaldab tal oma graafikut sobitada selliselt, et tegeleda oma

lapsega ning tal on võimalik töö ajal näiteks käia vahepeal lapsel lasteaias järel ning

siis tööle tagasi minna. Laste isaga ei ole ka enam ühist leibkonda, kes oleks võlgnikule

abiks.

Praktikas on leitud, et laste kasvatamine võib olla põhjuseks, miks täistöökohaga

töötamine on välistatud. Lisaks on leitud, et kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova

tegevusega ei pruugi alati ja igas olukorras tähendada seda, et võlgnik peab otsima

tasuvama töö. Kui võlgnikul on asjaoludele mõistlik töö olemas, ei pruugi paremini

tasustatava töökoha otsimine võlgniku elukorraldust, võimeid jms asjaolusid

arvestades olla mõistlik ning jõukohane (2-11-24696 p 18, 19).

Kohus leiab, et arvestades asjaolusid ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 1

sätestatud kohustust.

8.2. PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja

usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning

vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle

otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

Võlgnik on kohtule esitanud aruandeid korralikult. Aruandele on lisatud nii tema enda

kui ka tema lapse konto väljavõtted. Kohtu päringutele ning küsimustele on võlgnik

vastanud. Võlausaldaja toovad välja, et võlgnik on saanud endale auto 2019. aasta

novembris.

Kohtuistungil võlgnik tõi välja, et võlgnik sai tuttavalt tema vana auto kingiks ning

kuna ta sai selle kingiks, siis ta ei lugenud seda oma varaks.

Kohtu hinnangul on võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 2 sätestatud kohustust. Seadus

näeb selgelt ette, et võlgnik peab anda kohtule teavet vara kohta. Seaduses ei ole välja

toodud, et tegemist peab olema konkreetselt mingisuguse varaga, vaid iga varaga, mida

võlgnik saab või omab olenemata sellest, kas tegemist on kinkega või võlgniku enda

ostuga.

8.3. PankrS § 173 lg 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise otsustamisel pakkus kohus võlgnikule,

et võlgnik võiks 2 aasta jooksul, mille võrra on võimalik menetlust pikendada,

rahuldada võlausaldajate nõudeid 5000 eurot ulatuses. Võlgnik leidis, et see oleks

võimalik, samas menetluse lõpetamise avalduses on võlgnik välja toonud, et 5000 euro

kogumine ning väljamaksmine ei olnud võimalik puudulike rahaliste vahendite tõttu.

Võlausaldajad toovad välja, et võlgnik oleks ikkagi pidanud oma lubadusest kinni

pidama ning 5000 eurot eraldama.

Tõsi on asjaolu, et võlgnik on lubanud eraldada 5000 eurot ning eeskujulik oleks ka

olnud nimetatud summa koguda ja välja maksta, kuid arvestada tuleb ka teiste

asjaoludega. Esiteks pakkus just kohus võlgnikule sellises konkreetses summas raha

eraldamise. Võlgnik tõi istungil välja, et ta küll ei pidanud seda summat reaalseks, kuid

ei julgenud ka kohtule vastu vaielda.

Kohus nendib, et kohtu poolt väljapakutud summa võis olla võlgniku majanduslikku

olukorda arvestades ebareaalne. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlust

pikendati kahe aasta võrra. Selle kahe aasta jooksul oleks pidanud võlgnik eesmärgi

täitmiseks eraldama umbes 208 eurot kuus. Arvestades võlgniku töötasu, asjaolu, et

laste isa ei toeta võlgnikku, võlgniku ülalpeetavate arvu ning asjaolu, et võlgnik pidi

tasuma ka usaldusisiku tasu, siis nimetatud summa kõrvalepanemine ei olnud reaalselt

võimalik. Samas oleks kohus oodanud seda, et võlgnik ei nõustu kohtu igasuguse

pakkumisega, kui see pole talle jõukohane.

Peaaegu terve menetluse kestel (7 aastat) on võlgnikul olnud 3 ülalpeetavat, kellest üks

sai täisealiseks hiljuti – 2019 aasta novembris. Kogu menetluse jooksul on võlgniku

sissetulek olnud selline, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Seega

on võlgnik pidanud võimalikuks oma mittearestitavast sissetulekust võlausaldajate

nõuete rahuldamist. Kuigi võlgnik ei saanud kokku kohtu poolt pakutud summat, on ta

kogunud ja välja maksnud sellise summa, mis on talle olnud tema olukorda arvestades

jõukohane. Kohus leiab, et sellega on võlgnik näidanud piisavalt oma tahet

võlausaldajate nõuet täita. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud PankrS § 173 lõigetes

3-5 sätestatud kohustusi.

Kohus peab põhjendatuks ka märkida, et seaduse kohaselt peab võlausaldajate nõuded

olema rahuldatud arvestatavas ulatuses, kui kohus kaalub võlgniku vabastamist kolme

aasta möödumisel, kuid enne viit aastat. Kui kohustustest vabastamist otsustakse viie

aasta möödumisel, siis ei ole nõuete rahuldamine arvestatavas ulatuses vabastamise

eelduseks. Viie aasta möödumisel võib kohus vabastada võlgniku olenemata sellest,

kas nõuded on arvestatavas ulatuses rahuldatud või mitte.

8.4. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik

rikkunud PankrS § 173 lg 6 sätestatud kohustust.

8.5. PankrS § 175 lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma

kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna,

keeldub

kohus

võlgnikku pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest

vabastamast. Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet. Kohtul

puudub teadmine, et võlgnik kohtu eest mingit konkreetset infot varjanud oleks.

9. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega

võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte

kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104

kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud

juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku

süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104

lg 2).

Võlgnik on rikkunud teabe andmise kohustust vähemalt hooletult, kuid kohus leiab, et

tegemist ei ole olnud sellise rikkumisega, mis kahjustaks võlausaldajate huve. Nimetatud

info varjamine ei mõjutanud kuidagi seda, millises ulatuses võlausaldajate nõudeid

rahuldatakse. Kuna võlgnik sai auto kinkena, siis ei olnud võlgnikul lisa väljaminekuid, mis

oleksid vähendanud võlgniku poolt võlausaldajatele eraldatavaid summasid. Lisaks on

tegemist autoga, mis on valmistatud aastal 2002. Arvatavasti ei ole võimalik nimetatud autot

realiseerida võlausaldaja nõuete katteks suuremas summas kui võlgnik on juba

vabatahtlikult oma mittearestitavast sissetulekust võlausaldajatele tasunud.

10. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et puuduvad alused jätta võlgnik kohustustest

vabastamata. Kohus leiab, et Axxxxx Ixxxxx tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastada.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

11. PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest,

lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise

menetluse. Kuna kohus on otsustanud xxxxxx Ixxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka Axxxxx Ixxxxxx pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastamise menetluse.

12. PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab

usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna

kohus lõpetab Axxxxx Ixxxxxx kohustustest vabastamise menetluse, tuleb Axxxxx

xxxxxxxvabastada usaldusisiku kohustustest Axxxxx Ixxxxxx kohustustest vabastamise

menetluses.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik

Maimu Laumets