3-19-1932/10 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Janar Jäätma ja Oliver

Kask

Määruse tegemise aeg ja koht

19. veebruar 2020, Tallinn

Haldusasja number

3-19-1932

Haldusasi

Mihkel Mathieseni Mälestusfondi ja XX kaebus

Muinsuskaitseameti tegevuse peale

Menetlusosalised

Kaebajad – Mihkel Mathieseni Mälestusfond ja XX

Vastustaja – Muinsuskaitseamet

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 13. detsembri 2019. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Mihkel Mathieseni Mälestusfondi ja XX määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse Mihkel Mathieseni Mälestusfondi ja XX määruskaebus Tallinna

Halduskohtu 13. detsembri 2019. a määruse peale haldusasjas nr 3-19-1932.

2. Jätta Mihkel Mathieseni Mälestusfondi määruskaebus rahuldamata ja Tallinna

Halduskohtu 13. detsembri 2019. a määruse resolutsiooni punkt 1 muutmata.

3. Jätta XX määruskaebus rahuldamata.

4. Muuta Tallinna Halduskohtu 13. detsembri 2019. a määruse resolutsiooni punkti 2 ja

sõnastada see järgmiselt:

„2. Lugeda XX kaebus nõudes kohustada Muinsuskaitseametit andma

kooskõlastus Sindi linnas Pärnu mnt 25 kinnistule püstitatud monumendi

projektile esitatuks kaebetähtaega rikkudes, jätta kaebetähtaja ennistamise

taotlus rahuldamata ning lõpetada selle nõude osas haldusasja nr 3-19-1932

menetlus.

Ülejäänud osas tagastada XX kaebus läbivaatamatult.“

5. Tagastada määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 100 eurot XX Swedbank AS-s

asuvale arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 124 lg 3,

§ 155 lg 5, § 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-19-1932

2(7)

1. Tori vallas Sindi linnas Pärnu mnt 25 kinnistul asuvad ehitismälestised: Pärnu mnt 25

korterelamu (registri nr 16783) ja Kooli tn 2 korterelamu (registri nr 16754). Kaks Pärnu mnt

25 elamu korteriomandit kuulub Tori vallale (üks alates 2019. a-st). Kinnistust üle tee asub

Sindi õigeusu kirikupark (registri nr 16779) ning kirik (registri nr 16778).

2. XX nimetab end Mihkel Mathieseni Mälestusfondi toimkonna esimeheks. Ta pöördus 2018.

a märtsis Tori valla poole sooviga püstitada Pärnu mnt 25 kinnistule ehitismälestiste

kaitsevööndisse Mihkel Mathieseni mälestuseks graniitmonument.

3. Monumendi püstitamiseks andis nõusoleku enamik korteriomandite omanikest ja Tori

vallale kuuluva korteri üürnik. Tori Vallavalitsus ei toetanud monumendi rajamist. Valla

vastuseisust hoolimata alustas XX ehitustöid.

4. Tori vald esitas Pärnu Maakohtule 11.09.2018 (täiendatud 21.09.2018) hagi omandiõiguse

rikkumise kõrvaldamiseks ja kinnistu taastamiseks endisel kujul, nõudes graniitmonumendi ja

kahe lipumasti likvideerimist ning likvideerimise tagajärjel tekkivate aukude mullaga katmist

ning uue murukatte istutamist (tsiviilasi nr 2-18-13565). Hagiavaldusele oli lisatud hagi

tagamise taotlus. Pärnu Maakohus rahuldas 14.09.2018 määrusega hagi tagamise taotluse ja

keelas XX-l jätkata graniitmonumendi püstitamist Pärnu mnt 25 kinnistul.

5. Muinsuskaitseamet (MKA) tegi 13.09.2018 ettekirjutuse nr 5.1-15/36 monumendi tööde

teostamise peatamiseks. Ettekirjutuse kohaselt toimuvad ehitismälestiste kaitsevööndis

projektita ja loata ehitus- ja kaevetööd mälestusmärkide ning lipumasti aluste paigaldamiseks.

Mälestusmärgid kahjustavad õigeusu kiriku pargi kui kultuuriväärtusliku struktuurielemendi

säilimist ruumilises kontekstis, millel ei ole seost õigeusu kirikuga. Tööde jätkamiseks tuli

esitada kooskõlastamiseks ehitusprojekt ning taotleda tööde luba. Ettekirjutuses on

adressaadina märgitud Mihkel Mathieseni Mälestusfond ning see on saadetud e-posti aadressile

YYY.

6. Mihkel Mathieseni ja Eesti Kodanike Komiteede mälestuseks püstitatud monument avati

15.09.2018.

7. MKA jättis 25.10.2018 kirjaga nr 5.1-17.6/530-1 XX esitatud Mihkel Mathieseni ja Eesti

Kodanike Komiteede monumendi ehitusprojekti kooskõlastamata. Kirja kohaselt kahjustavad

mälestusmärgid Sindi õigeusu kiriku pargi maa-ala kultuuriväärtusliku struktuurielemendi

säilimist ruumilises kontekstis, omamata seost Sindi õigeusu kiriku ja selle pargiga. Loata

teostatud lahendus ei võimalda ehitismälestisi häirimatult vaadelda. Monumendid tuleb

teisaldada.

8. Pärnu Maakohus rahuldas 07.06.2019 tagaseljaotsusega nr 2-18-13565 Tori valla hagi XX

vastu, keelas XX-l omandiõigust rikkuda ning kohustas teda taastama Pärnu mnt 25 kinnistu

osa endisel kujul ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. XX-l tuli likvideerida

graniitmonument, kaks lipumasti ning taastada kinnistu osa, kus asuvad monument ja lipumast,

täites likvideerimise tagajärjel tekkivad augud mullaga ja istutades uue murukatte.

9. XX

esitas

05.08.2019

tsiviilasjas

nr

2-18-13565

Tallinna

Ringkonnakohtule

apellatsioonkaebusena pealkirjastatud avalduse, milles palus tuvastada Pärnu Maakohtu

07.06.2019 otsuse tühisus. Tallinna Ringkonnakohus käsitles apellatsioonkaebust kajana ning

edastas selle lahendamiseks Pärnu Maakohtule. Pärnu Maakohus jättis 18.12.2019 määrusega

kaja avalduse rahuldamata ning menetluse taastamata. XX esitas 18.12.2019 määruse peale

määruskaebuse, mille menetlus on pooleli Pärnu Maakohtus.

10. XX esitas 10.10.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 28.02.2019,

18.03.2019, 09.07.2019) erinevate tuvastamis-, tühistamis-, kohustamis- ja hüvitamisnõuetega

seoses erinevate tsiviilkohtumenetluses ja haldusmenetluses esitatud dokumentidega (haldusasi

nr 3-18-1938). Kaebusest ja selle täiendustest nähtus tahe tagada halduskohtu kaudu Pärnu mnt

3-19-1932

3(7)

25 kinnistul asuva Mihkel Mathieseni ja Eesti Kodanike Komiteede mälestuseks püstitatud

monumendi kavandamine, paigaldamine ja püsimine muutmata kujul. Tallinna Halduskohus

tagastas kaebuse 26.08.2019 määrusega läbivaatamatult. Halduskohus selgitas 18.09.2019 ja

02.10.2019 XX-le määruskaebuse esitamise korda.

11. Tallinna Halduskohtus registreeriti 15.10.2019 XX ja Mihkel Mathieseni Mälestusfondi

kaebus (täiendatud 11.11.2019, 14.11.2019), mille lõplikuks nõudeks jäi MKS 13.09.2018

ettekirjutuse nr 5.1-15/36 ja 25.10.2018 kirja nr 5.1-17.6/530 tühistamine või tühisuse

tuvastamine ning MKA kohustamine (haldusasi nr 3-19-1932).

XX tutvus Pärnu Maakohtu kohtumajas 17.09.2019 tsiviilasja nr 2-18-13565 toimikuga, kust

avastas muu hulgas MKA 13.09.2018 ettekirjutuse, mis oli adresseeritud Mihkel Mathieseni

Mälestusfondile ja saadetud e-posti aadressil YYY. E-kirjas olev link ettekirjutusele ei

avanenud. Ei ole aru saada, kuidas jõudis ettekirjutus tsiviilasja toimikusse. Fond on loodud

kodanike algatusena ega pea vajalikuks registreerida end juriidilise isikuna. Fondil on oma

pangaarve. Tsiviilasjas on kasutatud MKA ettekirjutust fondi tegevuse halvustamiseks.

XX pöördus ehitusprojekti kooskõlastamiseks MKA poole 20.09.2018. MKA on 25.10.2018

kirjaga kooskõlastuse andmisest õigusvastaselt keeldunud.

Kaebajad palusid ennistada MKA 13.09.2018 ettekirjutuse ja 25.10.2018 kirja vaidlustamise

kaebetähtaeg.

12. Tallinna Halduskohus tagastas 13.12.2019 määrusega Mihkel Mathieseni Mälestusfondi

kaebuse (resolutsiooni p 1) ja lõpetas XX kaebuse osas menetluse seda menetlusse võtmata

(resolutsiooni p 2).

MKA 13.09.2018 ettekirjutuse osas on kaebajaks Mihkel Mathieseni Mälestusfond. Fond ei ole

juriidiline isik, vaid vastab seltsingu tunnustele. Selliste isikute halduskohtumenetlusteovõime

on HKMS § 44 lg 3 kohaselt äärmiselt piiratud ning lubatud vaid seaduses sätestatud juhtudel,

nt keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 31 lg 1 p 2 kaudu sama seaduse § 30 lg 2

alusel. Praegu ei ole tegemist keskkonnaasjaga. Arvestades, et fondile ei tulene kaebeõigust ka

muudest seadustest, tuleb kaebus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada. Kaebeõiguse

puudumise tõttu puudub vajadus lahendada kaebetähtaja ennistamise taotlust.

MKA 25.10.2018 kirja osas on kaebajaks XX. Kirja ei ole võimalik tühistada, sest tegemist ei

ole haldusaktiga. Tuvastamisnõude esitamine ei ole lubatud, sest XX õiguste kaitseks on

tõhusamaid õiguskaitsevahendeid. XX tahet arvestades saab esitada kaebuse MKA

kohustamiseks anda kooskõlastus mälestusmärgi ehitusprojektile.

Kohustamiskaebuse esitamisel on aga kaebetähtaega rikutud. MKA teavitas XX ehitusprojekti

kooskõlastamata jätmisest 25.10.2018 kirjaga, mis edastati samal päeval XX-le. Haldusasja nr

3-18-1938 materjalidest nähtub, et XX on selle kirja kätte saanud ja pöördunud sellega seoses

11.12.2018 Tori Vallavolikogu liikmete poole. Seega oli XX MKA 25.10.2018 kirjast ja sellest,

et ehitusprojekti ei kooskõlastata, teadlik hiljemalt 11.12.2018. XX ei pöördunud kohtusse 30

päeva jooksul kirjast teadasaamisest. Kaebetähtaega on ilmselgelt ületatud. XX on esitanud

üldsõnalise taotluse kaebetähtaja ennistamiseks, kuid ei ole viidanud ühelegi asjaolule, mis

õigustaks tähtaja möödalaskmist ja annaks aluse kaebetähtaja ennistamiseks. Seega ei ole

kaebetähtaja ennistamine põhjendatud. Menetlus tuleb kaebetähtaja ületamise tõttu lõpetada

HKMS § 124 lg 2, § 152 lg 1 p 2 ja § 152 lg 3 alusel.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

13. Mihkel Mathieseni Mälestusfond ja XX esitasid 27.12.2019 määruskaebuse Tallinna

Halduskohtu 13.12.2019 määruse tühistamiseks.

3-19-1932

4(7)

Põhiseaduse (PS) § 13 kaitseb riigi omavoli eest igaüht, sh kodanikke ühendavat seltsingut.

Fond on seltsinguna püstitanud Pärnu mnt 25 kinnistule Mihkel Mathieseni mälestuseks

monumendi, mis on pühendatud Eesti Vabariigi 100. aastapäevale, Tartu rahulepingu 100.

aastapäevale ning Eesti Kodanike Komiteede vabadusvõitluse 30. aastapäeva tähistamisele.

MKA põhimääruse § 6 lg 1 kohaselt on MKA tegevusvaldkonnaks kultuuripärandipoliitika

ning arengukavade elluviimine, sh eespool nimetatud sündmuste tähistamine. MKA on

seltsingut tunnustanud, sest MKA 13.09.2018 ettekirjutus on adresseeritud fondile.

Ettekirjutusega sai fond tutvuda alles 2019. a oktoobris-novembris, kui tutvus tsiviilasja nr 2-

18-13565 toimikuga. Mihkel Mathieseni Mälestusfond palub ennistada kaebetähtaeg MKA

13.09.2018 ettekirjutusele. Vajadusel palub Mihkel Mathieseni Mälestusfond algatada

ringkonnakohtul seaduste väljatöötamine, et tunnustataks seltsingu kaebeõigust.

XX ei nõustu menetluse lõpetamisega. MKA ei ole täitnud kooskõlastust andmata jättes

järelevalve eesmärki – tagada mälestise projektikohasus ja muinsuskaitse nõuetele vastavus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

14. Mihkel Mathieseni Mälestusfondi ja XX määruskaebus tuleb HKMS § 207 lg 1 alusel võtta

menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1; § 121

lg 4, § 124 lg 3, § 155 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS

§-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS §

104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Ringkonnakohus ei pea määruskaebuse kiiremaks

lahendamiseks vajalikuks küsida MKA seisukohta.

II

15. Halduskohus leidis, et MKA 13.09.2018 ettekirjutuse nr 5.1-15/36 osas on kaebajaks

Mihkel Mathieseni Mälestusfond. Kuna halduskohtu arvates puudus mälestusfondil ilmselgelt

kaebeõigus, tagastas ta mälestusfondi kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel seda sisuliselt läbi

vaatamata.

16. Haldusakti adressaat on isik, kellele haldusakt on suunatud (haldusmenetluse seaduse

(HMS) § 11 lg 1 p 2). See on isik, kellel tekib haldusakti tagajärjel mingisugune õigus või

kohustus teatud viisil käituda.

MKA 13.09.2018 ettekirjutuse päises on adressaadiks märgitud Mihkel Mathieseni

Mälestusfond ning kontaktaadressiks YYY. Ettekirjutuse muudes osades, sh selle põhjendustes

või resolutsioonis ei ole kordagi nimetatud Mihkel Mathieseni Mälestusfondi. Ettekirjutuse

sisust nähtuvalt on see suunatud isikule, kes teostas Pärnu mnt 25 kinnistul ehitustöid (püstitas

graniitmonumenti) seda tegevust MKA-ga kooskõlastamata.

Halduskohus pidas ettekirjutuse adressaadiks Mihkel Mathieseni Mälestusfondi ja sellest

tulenevalt leidis kaebuse käiguta jätmise määruses, et ettekirjutuse peaks vaidlustama

mälestusfond, mitte XX (vt 25.10.2019 määruse põhjenduste p 4).

17. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb MKA 13.09.2018 ettekirjutuse adressaadina käsitleda

XX, mitte Mihkel Mathieseni Mälestusfondi, ja lugeda ettekirjutust puudutavas osas kaebajaks

XX vastavalt tema 15.10.2019 kaebuses märgitule.

Mihkel Mathieseni Mälestusfond ei ole juriidiline isik. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtuga, et fond sarnaneb enim seltsinguga. Seltsinguleping võib olla ka suuline.

Seltsingul puudub aga õigusvõime – võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi.

Eraõiguses ei käsitata seltsingut iseseisva isikuna (Riigikohtu 28.11.2006 otsus nr 3-3-1-43-06,

p 21). Kui analüüsida juriidilise isiku staatust mitteomavate ühenduste regulatsiooni avalikus

3-19-1932

5(7)

õiguses, nähtub sealt tahe muuta sellised ühendused õiguse teatud valdkonnas subjektiivsete

õiguste kandjateks ja avalik-õiguslike kohustuste adressaadiks vaid seaduses otsesõnu

sätestatud juhtudel (nt KeÜS § 31 lg 1 p 2 ja KeÜS § 30 lg 1, maksukorralduse seaduse § 6 lg

4 p 1, konkurentsiseaduse § 2 lg 1, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 311 lg

1).

MKA tegi 13.09.2018 ettekirjutuse enne 01.05.2019 kehtinud muinsuskaitseseaduse (MuKS

v.r.) § 443 lg 4 alusel, kohustades lõpetama monumendi ehitustööd, s.o lõpetama

korrarikkumine. Teisisõnu tegi MKA ettekirjutuse avaliku korra rikkumise eest vastutavale

isikule korrakaitseseaduse (KorS) § 15 lg 1 tähenduses. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole

seltsing isik, kes saaks vastutada avaliku korra rikkumise eest. Sarnaselt ei vastuta avaliku korra

rikkumise eest õigusvõime puudumise tõttu loom või asi (KorS § 15 lg-d 4–6). KorS-s puudub

norm, mis reguleeriks kohustuste üleminekut õigusvõimet mitteomavalt isikute ühenduselt selle

liikmetele (praegu seltsinglastele). MuKS v.r.-st ei tulene ka erisätet, mis muudaks juriidilise

isiku staatust mitteomava isikute ühenduse avalik-õigusliku kohustuse adressaadiks.

Eelnevat, samuti MKA 13.09.2018 ettekirjutuse eesmärki, sisu ja sõnastust arvestades ei pea

ringkonnakohus mõistlikuks tõlgendust, et MKA soovis ettekirjutuse suunata sellisele isikute

ühendusele, kes ei saanud olla avalik-õiguslike kohustuste adressaadiks. Toimikus sisalduvad

teised tõendid viitavad sellele, et 13.09.2018 ettekirjutus oli tegelikult suunatud XX-le, kes on

erinevates ametiasutustes ja meedias esinenud Mihkel Mathieseni Mälestusfondi toimkonna

nimel. XX korraldas ka Pärnu mnt 25 kinnistule graniitmonumendi püstitamise (vt tl 9–12, 27–

57, 65) ning täitis osaliselt MKA 13.09.2018 ettekirjutuse, koostades mälestusmärgi

püstitamise ehitusprojekti ja esitades selle MKA-le kooskõlastamiseks. MKA 25.10.2018 kiri,

millega jäeti ehitusprojekt kooskõlastamata (tl 56–57), on samuti adresseeritud XX-le.

18. Halduskohtusse saab reeglina pöörduda isik oma subjektiivsete avalike õiguste kaitseks

(HKMS § 44 lg 1). Isikute ühendus, kes ei ole juriidiline isik, võib kaebuse esitada vaid

seaduses sätestatud juhul (HKMS § 44 lg 3). Ringkonnakohtu eespool toodud selgitustest

tulenevalt ei ole Mihkel Mathieseni Mälestusfondil MKA 13.09.2018 ettekirjutuse

vaidlustamiseks kaebeõigust, sest seadus ei näe seltsingule kõnealuses asjas kaebeõigust ette.

Kui aga möönda, et seltsingul võib tekkida kaebeõigus pelgalt asjaolust, et talle on haldusaktiga

pandud mingi avalik-õiguslik kohustus, puudub Mihkel Mathieseni Mälestusfondil käesolevas

asjas kaebeõigus põhjusel, et MKA 13.09.2018 ettekirjutuse adressaatide real on teda nimetatud

ekslikult. Ettekirjutuse sisust tulenevalt ei puuduta see mälestusfondi ega saa seetõttu ilmselgelt

mälestusfondi subjektiivseid avalikke õigusi rikkuda. Mälestusfondile kui seltsingule ei tule

13.09.2018 ettekirjutusest keelde ega kohustusi.

19. Seega kokkuvõttes on halduskohus Mihkel Mathieseni Mälestusfondi kaebuse määruse

resolutsiooni p-s 1 õigesti tagastanud kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu (HKMS § 121 lg

2 p 1).

20. Ringkonnakohtu hinnangul puudub ka XX-l ilmselgelt kaebeõigus MKA 13.09.2018

ettekirjutuse vaidlustamiseks.

21. MKA 13.09.2018 ettekirjutuse sisuks on korraldus peatada Pärnu mnt 25 kinnistul

graniitmonumendi püstitamiseks tehtavad tööd ja esitada MKA-le kooskõlastamiseks

asjakohane ehitusprojekt. Halduskohtule kaebuse esitamise ajaks oli mälestusmärgi ehitamine

lõpetatud ning XX oli esitanud ehitusprojekti MKA-le kooskõlastamiseks. Seega oli ettekirjutus

käesolevas asjas kohtusse pöördumise ajaks sisuliselt ammendunud ja seeläbi oma kehtivuse

kaotanud (vt HMS § 61 lg 2). Eelneva tõttu ei saanud XX enam nõuda 13.09.2018 ettekirjutuse

tühistamist.

22. MKA 13.09.2018 ettekirjutuse tühisuse või õigusvastasuse tuvastamise nõue ei oleks

ringkonnakohtu hinnangul samuti lubatav, arvestades HKMS § 38 lg-s 4 ja § 45 lg-s 2 sätestatud

3-19-1932

6(7)

piiranguid. XX kaebuse eesmärk on seadustada tagantjärele Pärnu mnt 25 kinnistule püstitatud

mälestusmärk ja vältida selle lammutamist. MKA 13.09.2018 ettekirjutuse tühisuse või

õigusvastasuse tuvastamine ei aitaks seda eesmärki saavutada. Kuna monument on juba

püstitatud ja XX on esitanud MKA-le ehitusprojekti, ei ole tõenäoline, et MKA annab uue sama

sisuga ettekirjutuse. Sunnirahahoiatust ei ole ettekirjutuses tehtud. XX-l on õigus vaidlustada

haldusorganite edasisi otsustusi, mis välistavad püstitatud mälestusmärgi tagantjärele

seadustamise või kohustavad XX seda lammutama.

23. Kuna XX kaebus tuleb MKA 13.09.2018 ettekirjutust puudutavas osas kaebeõiguse

puudumise tõttu tagastada (HKMS § 121 lg 2 p 1), mitte selles osas menetlust lõpetada, tuleb

vastavalt muuta halduskohtu määruse resolutsiooni p-i 2.

III

24. MKA 25.10.2018 kirja on vaidlustanud üksnes XX. Selles osas nõustub ringkonnakohus

halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (HKMS § 201 lg 4

ja § 203 lg 2).

25. Halduskohus selgitas õigesti, et MKA 25.10.2018 kiri on menetlustoiming, mille

tühistamist ei saa kaebaja nõuda, ning kõnealuse kirja tühisuse või õigusvastasuse

tuvastamiseks ei oleks XX-l kaebeõigust tõhusamate õiguskaitsevahendite olemasolu tõttu. XX

kaebuse eesmärki on põhimõtteliselt võimalik saavutada nõudega kohustada MKA-d andma

kooskõlastus Mihkel Mathieseni ja Eesti Kodanike Komiteede mälestuseks püstitatud

monumendi projektile.

26. Kohustamisnõuet ei saa aga kohus menetleda, sest selle esitamisel on ületatud

kaebetähtaega. XX-l tuli esitada kohustamisnõue 30 päeva jooksul arvates MKA 25.10.2018

kirja kättesaamisest (HKMS § 46 lg 2). Haldusasja nr 3-18-1938 materjalidest nähtub, et XX

oli MKA 25.10.2018 kirjast teadlik hiljemalt 11.12.2018 (muu hulgas taotles ta haldusasjas nr

3-18-1938 kõnealuse kirja tühisuse tuvastamist või tühistamist, vt 09.07.2019 kaebuse

täiendus). Halduskohus tagastas XX kaebuse 26.08.2019 määrusega nr 3-18-1938

läbivaatamatult, kuid XX ei esitanud selle peale määruskaebust ringkonnakohtule. XX pöördus

uue kaebusega halduskohtusse alles 15.10.2019.

27. Kaebaja taotlus kaebetähtaja ennistamiseks on üldsõnaline. Kuna puuduvad mõjuvad

põhjused kaebetähtaja ületamiseks, on halduskohus jätnud õigesti kaebetähtaja ennistamise

taotluse rahuldamata ning lõpetanud menetluse HKMS § 124 lg 2 ja § 155 lg 1 p 2 alusel.

28. Ringkonnakohus märgib, et kaebetähtaja ennistamise taotlus on menetluslik taotlus, mis

lahendatakse määrusega (HKMS § 124 lg 2, § 178 lg 1). Otsustus tähtaja ennistamise taotluse

kohta tuleks märkida määruse resolutsiooni, sest see on edasikaevatav (HKMS § 124 lg 3).

Kuna halduskohus ei ole määruse resolutsioonis kaebetähtaja ennistamise taotluse osas

seisukohta võtnud, kuigi on selle lahendanud, muudab ringkonnakohus selguse huvides

halduskohtu määruse resolutsiooni p 2 sõnastust.

IV

29. Kokkuvõttes tuleb Mihkel Mathieseni Mälestusfondi kaebus tervikuna läbivaatamatult

tagastada. XX kaebuse menetlus tuleb lõpetada MKA kohustamise nõude osas põhjusel, et

rikutud on kohtusse pöördumise tähtaega ja tähtaja ennistamiseks ei ole alust. Ülejäänud osas

tuleb ka XX kaebus tagastada seda sisuliselt läbi vaatamata.

30. Ringkonnakohus selgitab kaebajatele täiendavalt, et kõik kohtule esitatud dokumendid on

salvestatud digitaalselt kohtute infosüsteemis, mistõttu puudub vajadus esitada iga

menetlusdokumendiga juba esitatud dokumente. Korduvate dokumentide esitamine koormab

toimikut ning muudab selle raskesti jälgitavaks.

3-19-1932

7(7)

31. Määruskaebuse esitamisel on tasutud riigilõivu 50 eurot kummagi kaebaja eest.

Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9 kohaselt on alates 01.01.2018 haldusasjas määruskaebuse

esitamine riigilõivuvaba. Ringkonnakohus tagastab tasutud riigilõivu XX Swedbank AS-s

asuvale arvelduskontole XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX (HKMS § 104 lg 8).

(allkirjastatud digitaalselt)