2-19-122635/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-19-122635

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. veebruar 2020. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-122635

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finants hagi Keith Baumanni vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

495,45 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja OÜ Aktiva Finants (registrikood: 10746479;

asukoht: Weizenbergi 20, 10150 Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja Maarja Radziwill (e-post:

jurist@julianus.ee)

Kostja Keith Baumann (isikukood: XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ Aktiva Finants hagi Keith Baumanni vastu osaliselt.

2. Mõista Keith Baumannilt välja OÜ Aktiva Finants kasuks põhivõlgnevus 316,88

eurot ja 19.12.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 63,48 eurot, kokku

380,36 eurot.

3. Mõista Keith Baumannilt välja OÜ Aktiva Finants kasuks viivis protsendina

põhinõudelt alates 20.12.2019 kuni põhinõude summas 316,88 eurot täitmiseni VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

4. Jätta hagi käsitlustasu 70 euro ja sellelt arvestatud viivise osas rahuldamata.

5. Jätta menetluskulud OÜ Aktiva Finants kanda 18,11% ulatuses ja Keith Baumanni

kanda 81,89% ulatuses.

6. Mõista Keith Baumannilt välja OÜ Aktiva Finants kasuks menetluskulu summas

163,78 eurot.

7. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

8. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

9. Toimetada otsus kätte pooltele.

Kaja esitamine

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul

oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse

riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 415, §

142 lg-d 1 ja 2).

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, §

633 lg 7).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud ja menetluse käik, kohtu põhjendused

OÜ Aktiva Finants esitas 19.08.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult 628,94 euro saamiseks. Kohtunikuabi lõpetas 02.12.2019 määrusega maksekäsu

kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses,

sest võlgnikule ei õnnestunud makseettepanekut mõistliku aja jooksul kätte toimetada.

19.12.2019 esitas OÜ Aktiva Finants Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles palub kostjalt

välja mõista põhivõlgnevuse 386,88 eurot (sh käsitlustasu 70 eurot), sissenõutavaks

muutunud viivise summas 77,50 eurot ning viivise alates 20.12.2019 kuni põhinõude

summas 386,88 eurot täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Hagiavaldusest nähtuvalt nõude aluseks on kostja ja Elisa Eesti AS-i vahel XX.XX.XXXX

sõlmitud liitumisleping nr XXX, XX.XX.XXXX sõlmitud osamaksetega vara müügileping

nr XXX ja XX.XX.XXXX sõlmitud liitumisleping nr XXX. Kostja jättis tasumata arve nr

XXX summas 386,88 eurot, maksetähtajaga 18.06.2017. Elisa Eesti AS loovutas 15.01.2019

kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on

kostjale avalikult kätte toimetatud dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud

Teadaanded 07.01.2020. TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel loeb kohus menetlusdokumendid

kostjale avalikult kättetoimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada

osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407

lg-le 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus

tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.

Hagiavalduse kohaselt sisaldas kostja võlgnevus muu hulgas käsitlustasu summas 70 eurot,

mille tasumise kohustus tulenes osamaksetega vara müügilepingu tingimustest, mille

kohaselt kui Elisa Eesti AS lõpetab kliendiga lepingu kliendi poolse rikkumise tõttu, siis on

Elisa Eesti AS-il õigus nõuda lepingu lõpetamisega seotud kulutuste katteks käsitlustasu ja

antud hetkeks vara eest tasumata kõigi osamaksete korraga tasumist. Kohus leiab, et

nimetatud osamaksetega vara müügilepingu tingimus on tüüptingimus VÕS § 35 lg 1

tähenduses. Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud

nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei

ole sellele tuginenud. Kohus leiab, et nimetatud tingimus on VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1

järgi tühine. Osamaksetega vara müügilepingu tingimus, mille kohaselt Elisa Eesti AS-il oli

õigus nõuda käsitlustasu tasumist, toob kaasa tarbija kohustuse maksta lepingu lõpetamisel

käsitlustasu kindlaks määratud summas, sõltumata kahju tekkimisest ning arvestamata

tegelikku kahju suurust. Käsitlustasu 70 eurot tuleb pidada ebamõistlikult suureks. Eeltoodut

arvestades kuulub hageja põhinõue rahuldamisele 316,88 euro (386,88 - 70) ulatuses.

Arvestades et käsitlustasu nõue ei ole õiguslikult põhjendatud, ei ole hagejal õigus nõuda ka

viivist käsitlustasu maksmisega viivitamise eest. Hageja on arvestanud viivist alates arve

maksetähtajale järgnevast kuupäevast 19.06.2017 kuni hagiavalduse koostamise kuupäevani

19.12.2019 (914 päeva) seadusjärgses määras (8% aastas) kokku summas 77,50 eurot.

Arvestades viivist põhivõlgnevuse rahuldatud osalt, kuulub viivisenõue rahuldamisele 63,48

euro ulatuses.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Arvestades hagi osalist rahuldamist jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel

hageja kanda 18,11% ulatuses ja kostja kanda 81,89% ulatuses.

Hageja palub kostjalt menetluskuluna välja mõista tasutud riigilõivu 100 eurot ning

lepingulise esindaja kulu 240 eurot (ajakulu 2 tundi, tunnihind 120 eurot, ilma

käibemaksuta). Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud 200 euro ulatuses –

riigilõiv 100 eurot ning lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik kulu 100 eurot (TsMS §

175 lg 1). Lepingulise esindaja kulude puhul kohus arvestab, et antud hagi näol on tegemist

nn masshagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult

ühetaolised. Arvestades menetluskulude jaotust, kuulub kostjalt hageja kasuks välja

mõistmisele 163,78 eurot (200 x 0,8189).

Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik