2-18-18729/25 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-18-18729

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Helina Luksepp

Kohtujurist

Beata Skitiba

Määruse tegemise aeg ja koht

18.veebruar 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-18729

Tsiviilasi

M M avaldus Tallinn, K tn 1 korteriühistu vastu

korteriühistu

juhatuse

kohustamiseks

teabe

andmiseks

ja

dokumentidega

tutvumise

võimaldamiseks

Tsiviilasja hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: M M (isikukood xxx, elukoht xxx);

Avaldaja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Ene Soop

(Advokaadibüroo Narlex, e-post ene.soop@narlex.com);

Puudutatud isik: Tallinn, K tn 1 korteriühistu

(registrikood xxx, asukoht xxx);

Puudutatud isiku lepinguline esindaja: vandeadvokaat

Meris Velling (Advokaat Meris Velling FIE, e-post

legal@velling.ee).

Asja läbivaatamine

13.06.2019 ja 12.11.2019 ärakuulamisel, osalesid avaldaja

M M ja avaldaja lepinguline esindaja vandeadvokaat Ene

Soop ning puudutatud isiku lepinguline esindaja

vandeadvokaat Meris Velling ning seaduslikud esindajad

juhatuse liikmed M S ja M M.

RESOLUTSIOON

1. Jätta avaldus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

3. Kohtumäärus saata menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust

ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot.

2-18-18729

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta

seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha

tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni.

Menetluse käik

1. M M (avaldaja) esitas 11.12.2018 Harju Maakohtule avalduse Tallinn, K tn 1 korteriühistu

(puudutatud isik/ KÜ) vastu juhatuse kohustamiseks teabe andmiseks ja dokumentidega

tutvumise võimaldamiseks ja täpsustas seda 19.12.2018.

2. Kohus võttis avalduse 20.12.2018 määrusega menetlusse, kaasas KÜ ning küsis tema

seisukohta.

3. KÜ vastas avaldusele 11.02.2019. Avaldaja vastas sellele omakorda 22.04.2019 ja esitas

täiendavad tõendid 05.06.2019.

4. Kohus kuulas menetlusosalised ära 13.06.2019 istungil, kus osalesid avaldaja ja avaldaja

lepinguline esindaja ning KÜ lepinguline esindaja ning seaduslikud esindajad juhatuse liikmed

M S ja M M.

Menetlusosalised leppisid kohtuistungil kokku, et KÜ võtab järgmisele istungile kaasa KÜ

angakonto väljavõtted ja laenutaotluse, et esitada need avaldajale tutvumiseks.

5. KÜ esitas 13.06.2019 avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks.

6. Avaldaja esitas täiendava seisukoha 04.11.2019.

Järgmine kohtuistung tsiviilasjas toimus 12.11.2019 istungil, kus osalesid samad

menetlusosalised. KÜ oli istungile kaasa võtnud pangakonto väljavõtted ja laenutaotlused,

millega avaldaja tutvus ja tegi endale (foto)koopiad.

7. Avaldaja esitas menetluskulude nimekirja 15.11.2019 ja seisukoha KÜ menetluskuludele

22.11.2019.

8. Avaldaja esitas täiendava seisukoha 09.12.2019. KÜ vastas sellele 16.12.2019.

Avaldaja nõuded

9. Avaldaja palub esialgses avalduses kohustada KÜ juhatust esitama avaldajale järgmise teabe

ja dokumendid:

1) kõik dokumendid, mis on seotud KÜ poolt elamu renoveerimistöödeks 2018. aastal

võetud laenuga AS-ist SEB Pank (sh koopiad 30.10.2018 laenulepingu nr xxx lisadest,

laenutaotlusest, kirjavahetusest pangaga);

2) kõiki dokumendid, millest nähtub KÜ renoveerimistööde omaosaluse 104 485 eurot

tasumine (sh koopiaid kõikidele liikmetele esitatud omaosaluse arvetest ja konto

väljavõttest nende arvete laekumiste kohta. Kui omaosalus on kantud millegi muu

arvelt, siis asjakohast selgitust);

3) kirjavahetus sihtasutusega K (edaspidi K), mille alusel on KÜ juhatus suurendanud

remondifondi makset 3,1 eurolt/m2 kohta kuus 3,4 eurole/m2 kohta kuus;

4) korteri nr 12 uute lagede ehitustööde vastuvõtuakti koopia, töövõtja poolt KÜ-le

nimetatud tööde eest esitatud arve koopia ja teave arve tasumise kohta.

2-18-18729

10. Avaldaja täpsustas 09.12.2019 oma nõuet järgmiselt. Avaldaja palub kohustada KÜ

juhatust esitama avaldajale järgmise teabe ja dokumendid:

1) kõik dokumendid, mis on seotud pangast laenu võtmisega (sh maksegraafikud,

laenumaksete taotlused, laenu väljamaksed (pangakonto väljavõte 01.09.2018-

30.10.2019), tagatislepingud).

2) kõik dokumendid, millest nähtub omaosaluse tasumine (sh liikmetele esitatud

omaosaluse arved).

3) kirjavahetus seoses K nõudega remondifondi osas (sh excel tabel remondifondide/laenu

arvestustega).

4) ehitustööde aktid, arved, tasumine seoses korter 12 peal pööningu vahelae

(talad/katmine) ehitustöödega, pööningu puhastamisega.

11. Avaldaja palub määrata kindlaks lahendi täitmise kord selliselt, et KÜ on kohustatud kahe

nädala jooksul alates määruse jõustumisest edastama teabe ja dokumendid avaldaja e-posti

aadressile xxx.

Avalduse aluseks olevad asjaolud ja avaldaja seisukohad

12. Avaldajale kuulub korteriomand asukohaga xxx (registriosa nr xxx) ja ta on KÜ liige.

13. Avaldaja pöördus 29.11.2018 avaldusega KÜ juhatuse poole, milles soovis korteri

omanikuna järgmist teavet ja tutvuda järgmiste dokumentidega:

1) kõiki dokumente, mis on seotud KÜ poolt elamu renoveerimistöödeks 2018 võetud

laenuga AS-ist SEB Pank (sh koopiaid laenulepingust koos lisadega, laenutaotlusest,

kirjavahetusest pangaga);

2) kõiki dokumente, millest nähtub KÜ renoveerimistööde omaosaluse 104 485 eurot

tasumine (sh koopiaid kõikidele liikmetele esitatud omaosaluse arvetest ja konto

väljavõttest nende arvete laekumiste kohta. Kui omaosalus on kantud millegi muu

arvelt, siis asjakohast selgitust);

3) kirjavahetust K-iga, mille alusel on KÜ juhatus suurendanud remondifondi makset 3,1

eurolt/m2 kohta kuus 3,4 eurole/m2 kohta kuus;

4) K tn 1 kahekordse majaosa katuse renoveerimise käigus ilmnes, et korteri nr xxx laed

olid amortiseerunud pideva vihmavee läbijooksu tõttu. Nimetatud korter on seisnud

kütmata ja elaniketa aastaid. Soovin teada kellele on esitatud uute lagede tegemise arve?

Soovin tehtud tööde akti koopiat. Kuna kahekordse maja pööning oli asju täis, siis

kellele on esitatud pööningu puhastamise arve? Soovin kahekordse maja pööningu

puhastamise arve koopiat.

14. Avaldus jäeti KÜ juhatuse 30.11.2018 vastusega rahuldamata.

15. KÜ on põhjendanud remondifondi maksete suurendamist Ki poolt seatud tingimustega.

Avaldajal on põhjendatud huvi teada saada, kas see on ka tegelikult sellest tingitud, kas on

vastavad nõusolekud või juhatus on oma volitusi rikkunud.

16. KÜ ei ole esitanud kõiki olemasolevaid dokumente avaldajale tutvumiseks. Kõik avaldaja

poolt küsitud dokumendid peavad puudutatud isikul olemas olema:

 Ärakuulamisel esitatud e-kirjavahetus pangaga oli välja prinditud paberil (ja esitati vaid

istungil vaatamiseks) ning puudusid kõik e-kirjadesse lisatud lisad, sh maksete

arvutustabelid, mistõttu ei ole võimalik tegelikku sisu ja arvestust näha. Vajalik on

2-18-18729

esitada 10.10.2018 e-kirjades nimetatud lisa excel tabel, kus peaks nähtuma kirjas

märgitud arvestuste alused.

 Kohtusse esitatud avalduses ei olnud küsitud ainult laenulepingut ja lisasid, vaid kõiki

laenu võtmisega seotud dokumente. Laenulepingu osaks on kindlasti maksegraafik(ud)

lepingu sõlmimisel ja väljamakse(te) tegemisel, mida samuti esitatud ei ole, kuid mis

on vajalikud. Laenuvõtmisega seotud dokumendid on ka laenu väljamaksed ja

väljamaksete teostamise aeg ja suurus.

 Laenulepingu punkt 1.2.2 sätestab tingimused, mille täitumisel pank üldse laenumakse

välja maksab (sh oli vajalik esitada pangale laenu kasutamisega seotud arved

vastuvõetud ja teostatud tööde alusel).

 Maksegraafikud peavad olema panga poolt Stud/esitatud, taotlus(ed) väljamakseks

peavad olemas olema korteriühistul (kuna need tuli esitada pangale). Maksete tegemine

(pangalaenu väljamakse) peavad olema nähta ka KÜ pangakontolt, väljavõtte võtmine

internetipangast on KÜ-le lihtne. Vastavalt laenulepingu punktile 1.3 on laenu

väljamakse tähtaeg kuni 30.10.2019. Seega oleks vajalik esitada ka pangaväljavõte, mis

hõlmab laenu väljamakseid nimetatud tähtajani.

 Avaldaja hinnangul ei oma tähtsust, kas nimetada tagatislepinguid laenulepingu

lisadeks või laenulepinguga seotud lepinguteks. Ka seotud lepingud on tavaliselt

lisadeks - antud juhul on laenulepingu punktis 5 eraldi märgitud nii Ki käendus, kui ka

õiguste pant, mispuhul antud lepingud on laenulepingu osaks. Seega on vajalik esitada

lisaks maksegraafikutele ka käendusleping (graafikutega) ja õiguste pandi leping.

 Korteriühistu esitas istungil 12.11.2019 korteriühistu panga väljavõtte ajast 01.05.2018-

01.09.2018. Sealt nähtuvad korteriühistu liikmete poolt tehtud erinevad maksed, kuid ei

nähtu alused. Avaldaja peab vajalikuks näha kõikidele korteriühistu liikmetele esitatud

arveid seoses omaosaluse maksega.

 Avaldaja esitatud tõendist (ehitaja e-kiri 17.12.2018) ning KÜ tellitud projekti

muudatuse kirjeldusest nähtuvalt on tõendatud korter xxx peal vahelae tööd. Pangale

laenu väljamakseteks pidi KÜ esitama tööde vastuvõtu aktid. Nendest dokumentidest

nähtub, kas tööd olid läbi viidud või mitte ja kuidas olid need tööd rahastatud.

 Küsitud oli ka 2-kordse osa pööningu puhastamise arvet ning infot, kes kandis need

kulud., mida ei ole esitatud. 2-kordse osa katuse ja pööningutalade tööd teostati ehituse

esimeses etapis ning on juba teostatud. Vastasel juhul ei oleks saanud ka pangalaenu

makset, kuna selleks oli vaja esitada arved tehtud töödest.

 Vastavalt laenulepingu punktile 1.2.1 ettemaksuarveid ei finantseerita. Vastavalt

ehituslepingule (Peatöövõtuleping nr xxx 31.07.2018) punkt 8.3 Töövõtja esitab Tellija

volitatud esindajale ja ehitusjärelevalvele aktsepteerimiseks teostatud ehitustööde akti

üks kord kuus. Töövõtjal oli õigus esitada arve teostatud ehitustööde eest tasu saamiseks

ehitustöö akti kinnitamisega või kinnitatuks lugemisega.

17. Avaldaja taotleb menetluskulude jätmist puudutatud isiku kanda. Avaldaja vaidleb

puudutatud isiku menetluskuludele vastu.

Puudutatud isiku vastuväited

18. Puudutatud isik vaidleb avaldusele vastu ja toob esile järgmised vastuväited:

 Teabenõude punktis 1 ja 2 esitatud taotluse rahuldamine ei ole võimalik, sest selles ei

ole piisavalt määratletud, milliste dokumentidega peaks korteriühistu võimaldama

2-18-18729

avaldajal täpsemalt tutvuda. Korteriühistule ei ole arusaadav, millise teabe esitamist

temalt soovitakse või esitamiseks kohustatakse.

 Korteriühistu esitas laenulepingu koopia avaldajale koheselt pärast teabenõude

esitamist. Laenulepinguga seonduv informatsioon oli kaebajale aga juba enne

teabenõude esitamist teatavaks tehtud. Laenulepingu läbirääkimiste käigust ning

tingimustest anti korteriühistu juhatuse poolt ülevaade mitmetel üldkoosolekutel, kus

laenu võtmine otsustati ning mille käigus või millele eelnevalt võimaldati

korteriomanikel tutvuda asjakohaste dokumentidega. Laenu võtmist ja tingimusi arutati

muuhulgas 22.05.2018, 04.07.2018 ja 25.08.2018 korteriühistu üldkoosolekul.

 Kõikvõimalike laenu võtmisega seonduvate dokumentide ning korteriühistu ja panga

vahelise e-kirjavahetuse avaldaja jaoks komplekteerimine, mis hõlmaks kogu lepingu

eelsete läbirääkimiste perioodi alates 2018. a maist, on äärmiselt töömahukas ning

koormaks korteriühistut ja selle tavapärast tegevust ebamõistlikult.

 Avaldaja on teabenõude punktis 1 nimetatud taotluse esitanud pahauskselt eesmärgiga

leida põhjuseid üldkoosoleku poolt otsustutud laenuga seotud kohustuste täitmisest

keeldumiseks.

 Teabenõude punktis 2 nõutud dokumendid on raamatupidamislikud, millega tutvumise

võimalust korteriühistu raamatupidaja juures on avaldajale juhatuse poolt korduvalt

selgitatud. Korteriühistu juhatusele teadaolevalt on avaldaja ka mitmel korral

korteriühistu dokumentidega raamatupidaja juures tutvunud. Paraku on avaldaja

kasutanud enda õigust tutvuda raamatupidamisdokumentidega sedavõrd pahatahtlikult,

et see on viinud lepingute lõpetamiseni korteriühistu koostööpartnerite poolt või teiste

korteriühistu liikmete huvide ja õiguste olulise kahjustumiseni.

 Avaldajal ei saa olla teabenõude punktis 3 küsitud teabe vastu mõistlikult põhjendatud

huvi, mistõttu on vastav nõue esitatud pahauskselt korteriühistu liikmete huvide

kahjustamise eesmärgil. Esiteks, on avaldajale olnud K käendusega seotud tingimused

ja mu informatsioon teada juba enne teabenõude esitamist. Teiseks, avaldaja ega ükski

teine korteriomanik ei ole (tähtaegselt) vaidlustanud remondifondi kindlaksmääramise

otsuseid, st kõik korteriomanikud on nõustunud vastava remondifondi suurusega.

Avaldaja kasutaks saadud informatsiooni pahauskselt, otsides põhjuseid üldkoosoleku

otsuste mittetäitmiseks ning remondi- ja reservfondi makstest keeldumiseks, mis

potentsiaalselt võib tuua kaasa elamu renoveerimistööde edasilükkumise ning uued

kohtuvaidlused.

 Korteriühistu on teabenõude punktis 4 küsitud teabe esitanud 30.11.2018 e-kirjas

avaldaja 07.11.2018 samasisulisele teabenõudele - avaldaja nõutud dokumente ei

olemas ning tegemist on eraomandit puudutavad küsimusega.

 Avaldajale oli juba enne teabenõude esitamist teada, et iga korteriomanik tasub

isiklikult tema poolt pööningule ladustatud isiklike asjade eemaldamise ja utiliseerimise

eest (vastav teavituse esitatud avaldajale 12.11.2018). Kahekordse maja pööningul olid

korterite nr xx ja nr xxx omanike isiklikud asjad, mille äraviimise ja utiliseerimisega

seotud kulud eest tasusid nimetatud korterite omanikud sarnaselt avaldaja kohustusele

neile vastavaid töid teostanud ettevõte esitatud arvete alusel. Korteriühistul vastavaid

arveid ei ole.

 Avaldaja on 09.12.2019 täpsustanud oma nõuet. Avaldaja nõue väljub esialgse taotluse

piiridest. 09.12.2019 menetlusdokumendis kirjeldatud dokumendid ei ole esialgse

teabenõudega hõlmatud, mistõttu ei saa avaldaja nõudeid antud menetluse raame

2-18-18729

rahuldada. Korteriühistu täitis avaldaja esialgse nõude 12.11.2019 kohtuistungil. Kõik

täiendavad dokumendid olid esitatud istungil avaldajale tutvumiseks hea tahte märgina.

 Avaldaja ei saa nõuda dokumentide edastamist e-postile elektrooniliselt. Avaldaja saab

tutvuda kõikide dokumentidega korteriühistu asukohas ja juhatuse kontrolli all.

 Korteriühistul ei ole võimalik täita avaldaja teabenõudeid viisil, mil mistahes

dokumendi tutvustamisele järgneb uus (põhjendamatu) teabenõue. See takistab

korteriühistu tavapärast tegevust, sest korteriühistu juhatusel tuleks igapäevaselt täita

avaldaja teanõudeid, mille sisu on tihti piisavalt määratlemata või äärmiselt mahukas

või milline teave on avaldajal juba olemas. Avaldajal ei ole võimalik lõputult oma

teabenõuet täpsustada.

19. Puudutatud isik leiab, et kõik menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda. Puudutatud isik

vaidleb avaldaja menetluskuludele vastu.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

20. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 45 lg 3 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 475 lg 1 p 13 alusel vaatab kohus käesoleva avalduse läbi hagita menetluses.

TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt,

arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 5 lg 3 esimese lause järgi hagita

asjas selgitab kohus ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette

nähtud teisiti. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste

ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama sätte

lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul,

kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajatelt

tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.

21. Avaldaja nõude aluseks on KrtS § 45 lg 1, mille kohaselt on korteriomanikul õigus saada

juhatuselt teavet ühistu tegevuse kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega. KrtS § 45 lg 2

annab juhatusele õiguse keelduda teabe andmisest ja dokumentide esitamisest, kui on alust

eeldada, et see võib tekitada olulist kahju teise korteriomaniku või kolmanda isiku õigustatud

huvidele.

22. Korteriomanik võib juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega

tutvumise võimaldamisest, nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks

korteriomanike üldkoosolek, või esitada kahe nädala jooksul juhatuse keeldumise saamisest

arvates või nelja nädala jooksul taotluse esitamisest arvates, kui juhatus sellele ei ole vastanud,

hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega

tutvumist võimaldama. (vt ka KrtS § 45 lg 3.)

23. Menetlusosalised ei vaidle, et avaldaja on KÜ liige, kes on 29.11.2018 pöördunud ühistu

poole käesoleva määruse p 13 nimetatud küsimustega ja KÜ on 30.11.2018 keeldunud

vastamisest viitega KrtS § 45 lg 2. (vt ka t lk 16-17).

24. Kohtu hinnangul on korteriomanikul küll KrtS § 45 lg 1 tulenev teabe saamise õigus, kuid

selle kohtu kaudu maksma panek on siiski piiratud TsMS § 3 lg-ga 1, mille järgi võib iga isik

pöörduda kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks, kui ka KrtS §

12 lg 2, mille kohaselt peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes

korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huvidega.

See tähendab seda, et korteriomanikul tuleb oma õiguste realiseerimisel lähtuda sellest, et teave,

mida korteriomanik soovib, on vajalik tema õiguste kaitseks või huvides, et seda teavet ei ole

talle muul viisil antud ning see arvestab ka teiste isikute põhjendatud õigustega.

2-18-18729

25. Avaldusele on lisatud KÜ registrikaardi andmete väljatrükk seisuga 11.12.2018, mille 4.

kanne kinnitab, et KÜ-l on SEB pangast võetud laen 15-aastaks summas 206 563 eurot (t lk 7).

Avaldusele on lisatud KÜ 04.07.2018 üldkoosoleku protokoll, mille p 1 kohaselt on otsustatud

võtta pangast laenu kuni 200 000 eurot elamu restaureerimiseks ja selleks on p 3 alusel antud

volitused KÜ juhatusele (t lk 8-9).

Samuti on avaldusele lisatud 30.10.2018 KÜ ja AS-i SEB Pank vahel sõlmitud laenuleping

Tallinnas K tn 1 korterelamu renoveerimiseks, laenusumma 206 563 eurot (t lk 10-13).

26. 22.05.2018 toimus KÜ üldkoosolek (protokoll t lk 34-36), mille p 8 nähtub fakt, et

avaldajale on majandusaasta aruande dokumendid Stud e-kirja teel.

27. 25.08.2018 on KÜ üldkoosolek võtnud vastu restaureerimistööde finantseerimisotsused ja

remondifondi maksete suuruse otsused üldkoosolekut kokku kutsumata (t lk 43).

28. Seega on KÜ ja avaldaja juba kohtumenetluse eelselt kestvalt suhelnud elamu

renoveerimistööde ja nende finantseerimisega seonduvalt, korteriomanikele on jagatud teavet

üldkoosolekutel ja avaldajal on olemas ka laenulepingu koopia.

12.11.2019 kohtuistungi tutvustas KÜ avaldajale KÜ pangakonto väljavõtteid, KÜ esitas

tutvumiseks laenutaotlused ja vastused neile, kirja omaosaluse % kujunemise kohta. KÜ esitas

tutvumiseks kirjavahetuse SEB pangaga, millest nähtub, et alguses keelduti laenu andmisest

ning hiljem anti, kuid tingimusel, et K nõudis suuremat omaosalust. (vt ka t lk 106-107, lk 120-

121).

KÜ on selgitanud, et laenulepingule ei ole lisasid sõlmitud ja seetõttu pole võimalik avaldaja

sellekohast nõudmist täita.

29. Kohus leiab, et KÜ on vastanud avaldaja teabenõudele elamu renoveerimistöödeks laenu

võtmise kohta enne kohtusse pöördumist ja teinud seda täiendavalt 12.11.2019 kohtuistungil.

30. KÜ 22.05.2018 üldkoosoleku protokolli (t lk 34) p 7 kohaselt kinnitati KÜ 2018

majanduskava, mille järgi on remondifondi suuruseks pärast laenu võtmist 3,9 eurot/m2 eest (vt

k t lk 38). KÜ 25.08.2018 üldkoosoleku otsusega on seda vähendatud (remondifondi koguda

laenuperioodil mitte vähem kui 3,1 eurot/m2 kohta, t lk 43). Seejärel on seda KÜ juhatuse

19.10.2018 otsusega tõstetud 3,4 euroni/m2 eest kuus, seoses Ki vastavasisulise nõudmisega (t

lk 57, vt ka t lk 120 tabel, SEB 10.10.2018 e-kiri). Seega on ühistu vastanud ka avaldaja

küsimustele, mis puudutavad remondifondi suurust.

31. Seaduses antud võimalus nõuda teavet tähendab, et õigust tuleb kasutada heauskselt.

Avaldaja ei saa ühistule ette kirjutada millises vormis ja millise põhjalikkusega ühistu peaks

talle vastama. KrtS § 45 puhul on oluline, et isikule on reaalselt antud teave, mis vastab KrtS §

45 lg 1 sätetele. Käesolevas vaidluses on avaldajale edastatud üldkoosoleku protokollid ning

ühistu selgitused, mis annab aluse asuda seisukohale, et ühistu esitas avaldajale teabe, mida

avaldaja küsis. Juhul, kui avaldajal oli veel täiendavaid küsimusi, siis juhindudes KrtS § 12 lg

2 tuleb need esitada ühistule.

32. Avaldaja on alles 09.12.2019 menetlusdokumendis asunud laiendama oma esialgset teabe

saamise soovi – nii on avaldaja 09.12.2019 märkinud, et soovib lisaks maksegraafikuid

laenulepingu sõlmimisel ja väljamaksete tegemisel, laenu kasutamisega seotud arveid,

pangaväljavõtteid kuni 30.10.2019, tagatislepinguid. Edasi soovib avaldaja näha kõikidele

korteriühistu liikmetele esitatud arveid seoses omaosaluse maksega. Samas korteriomanike

omaosaluse maksete kohta esitas KÜ 12.11.2019 kohtuistungil pangakonto väljavõtte.

33. Kohtu hinnangul ei lisa avaldaja poolt täiendavalt nõutud dokumendid olulist

informatsiooni juba olemasolevale, mille osas avaldajal on põhjendatud huvi – teada, mille

2-18-18729

alusel ja kui palju ühistu laenu võtab ja millistel eesmärkidel jms. Selle teabe on KÜ avaldajale

andnud. KÜ on avaldajale esitanud kirjavahetuse, omaosaluse jm laenu saamise tingimuste

kohta. See, kas ühistu esitab lisaks pangakonto väljavõttele veel ka korteriomanikele esitatud

arved, ei muuda omaosaluse suurust.

34. Kohus on seda meelt, et sama asjaolu tarbetu üleküsimine mitmel erineval moel, ei aita

avaldaja õigusi tõhusamalt kaitsta, vaid koormab KÜ-d ebavajalike toimingutega ja võib lõpuks

viia selleni, et KÜ-l napib aega ja ressurssi põhitegevusega tegelemiseks.

35. Käesoleval juhul ongi vastastikune usaldamatus viinud mitmete kohtuvaidlusteni avaldaja

ja KÜ vahel (vt nt ka KÜ viidatud vaidlus tsiviilasjas nr 2-18-19244, mille sisuks on

renoveerimistööde läbiviimiseks juurdepääsu saamine avald

36. aja korterile) ning kohtu eesmärk peaks olema vaidlevate poolte vahel sellise tasakaalu

loomine, mis võimaldaks elamu ühist majandamist jätkata. Seetõttu on oluline, et korteriomanik

saaks ühistu tegevuse kohta piisavalt informatsiooni, kuid info küsimine ei saa muutuda ühistu

põhitegevust ja teiste korteriomanike huve pärssivaks (vt ka avaldaja ja KÜ e-kirjavahetus t lk

44-49, 54, 62, 64-65).

37. Ka 12.11.2019 kohtuistungil ei vaielnud avaldaja vastu tõdemusele, et pärast KÜ poolt

istungile kaasa võetud dokumentide tutvustamist, on lahendamata vaid avaldaja küsimus,

kuidas on finantseeritud krt xxx kohal vahelagede renoveerimine (t lk 107 pöördel).

38. Seega vaidlus on jäänud selle üle, kas KÜ on vastanud avaldaja küsimusele, kellele on

esitatud xxx 12 uute lagede tegemise arve? Samuti on avaldaja soovinud tehtud tööde akti

koopiat ja pööningu puhastamise arve koopiat (vt ka t lk 16 p 4).

39. Kui pooled vaidlevad selle üle, kas dokument, mida avaldaja näha soovib, on olemas või

mitte, peab avaldaja põhistama dokumendi olemasolu (RKTKm nr 2-16-3492, p 14.2).

Nimelt on KÜ läbivalt selgitanud, et tal ei ole sellist arvet ega akti krt xxx kohta.

Avaldaja kinnitab, et sellised dokumendid peavad olemas olema ja viitab xxx 17.12.2018 e-

kirjale (t lk 102) ja oma 09.12.2019 täiendavates selgitustes ka peatöövõtulepingule

31.07.2018). Peatöövõtulepingut ei ole kohtule esitatud, kuid xxx 17.12.2018 e-kiri viitab

sellele, et katuse renoveerimise käigus on teostatud terviklahendusena ka ülemiste korruste

vahelagede renoveerimine selliselt, et iga üksiku korteri kohal asuva katuseosaga seotud töid ei

pruugi olla võimalik selliselt eristada nagu avaldaja seda soovib.

Kohtul puudub alus kahelda KÜ esindaja 12.11.2019 istungil antud selgitustes, et katust ja

pööningut on renoveeritud tervikuna ning kuna kõik tööd ei ole veel tehtud, ei ole ehitaja poolt

KÜ-le esitatud veel kõiki tehtud tööde akte ega arveid kõigi tööde kogumaksumuse eest.

Avaldaja ei ole tõendatud, et ühistul oleks olemas vastav informatsioon või teave, mida avaldaja

nõuab. Pärast kõigi tööde valmimist ja lõpliku arve esitamist ehitaja poolt, peab aga KÜ-l olema

piisavalt teavet, et avaldajale vastata ning avaldajal on õigus uuesti oma küsimusega ühistu

poole pöörduda.

40. Kuna avaldaja nõue on osaliselt KÜ poolt rahuldatud enne kohtumenetlust ja osaliselt

kohtumenetluse kestel ning krt xxx vahelagede küsimuses põhjendamatu, siis jätab kohus

avalduse rahuldamata (kohus ei saa rahuldada avaldust ka nende nõuete osas, mida

kohtulahendi tegemise ajaks avaldajal nende vahepealse rahuldamise tõttu enam ei ole).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

41. Olukorras, kus kohus jätab avalduse rahuldamata, ei ole õige jätta menetluskulusid KÜ

kanda. Samas ei ole põhjendatud jätta kõiki menetluskulusid ka avaldaja kanda, kui tema nõue

kohtumenetluse käigus rahuldatakse. Arvestades

2-18-18729

-

esiteks, et lahend tehti avaldaja huvides;

-

teiseks, et pooltevahelise pikaaegse pingelise suhte tõttu saavutas avaldaja oma

eesmärgi osaliselt alles kohtumenetluses;

-

kolmandaks, et osaliselt ei olnud avaldajal õigust KÜ-lt teavet nõuda

on õiglane maakohtus kantud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel jätta

menetlusosaliste endi kanda.

42. Kulude sellise jaotuse korral ei ole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata.

Kohtu täiendavad selgitused

43. TsMS § 617 lg 2 alusel võib käesoleva määruse vaidlustamiseks esitada määruskaebuse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Helina Luksepp

Kohtunik

Osaliselt tühistatud TRK lahendiga.