2-19-20673/10 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

2-19-20673

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Otsuse tegemise aeg ja koht

18. veebruar 2020, Jõhvi kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-20673 Kohtuasi A T-S hagi J P F vastu abielu lahutamiseks Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised Hageja: A T-S (ik xxx, aadress: xxx ) Kostja: J P F (ik xxx, aadress: xxx) RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A T-S hagi.

2. Lahutada A T-S (ik xxx) ja J P F (ik xxx) vahel 13.06.2015 Tallinna Perekonnaseisuametis sõlmitud abielu, mille kohta on koostatud tõend nr xxx

3. Taastada hageja, A T-S, varem kantud perekonnanimi T.

4. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

5. Saata kohtuotsuse ärakiri pooltele ning peale jõustumist maakonnakeskuse kohalikule omavalitsusele, Jõhvi vallale (johvi@johvi.ee ).

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuses tuleb märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 27.12.2019 esitas A T-S Viru Maakohtule hagi J P F vastu abielu lahutuse nõudes.

2. Kostja võttis 17.02.2020 esitatud kirjalikus vastuses hagi õigeks ning on nõus abielu lahutamisega.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja võttis vastuses hagile hageja nõude õigeks. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest ja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta. Otsuse põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.

4. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega ning poolte abielu tuleb lahutada. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Hagi on tõendatud kostja õigeksvõtuga. Poolte abielusuhted on lõppenud ja pooled abielu taastada ei soovinud. Kuna pooltel kooselu enam ei ole, pooled abielusuhteid taastada ei soovinud ja kostja võttis kirjalikus vastuses abielu lahutamise hagi õigeks järeldub eeltoodust, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning nende abielu tuleb lahutada. Abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse (PKS § 63) ja kohtus abielu lahutamise korral lõpeb abielu päeval, millal kohtuotsus jõustub (PKS § 66 p 2).

5. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutamisel taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Nimeseaduse § 11 lg 2 p 2 kohaselt, taastatav perekonnanimi võib olla esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi.

Hageja soovib taastada esimese abielu eel kantud perekonnanime T.

Tsiviilasja hind.

6. TsMS § 122 lg 1 kohaselt on tsiviilasja hind hagihind, TsMS § 123 kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi esitamise aeg ning TsMS § 132 lg 1 kohaselt eeldatakse, et mittevaralise nõude puhul on hagihind 3500 eurot. Abielu lahutamise nõue on mittevaraline nõue ning seega on käesoleva tsiviilasja hinnaks 3500 eurot.

Menetluskulude jaotus.

7. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/