2-19-18212/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.02.2020 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-18212

Tsiviilasi

M Hi hagi Saku Valla (Saku Vallavalitsuse kaudu)

vastu kahju nõudes

Tsiviilasja hind

320 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja M H (isikukood xxx)

Kostja Saku vald (Saku Vallavalitsuse kaudu)

(registrikood 75019738), volitatud esindaja P P

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada.

2. Mõista Saku vallalt (Saku Vallavalitsuse kaudu) M Hi kasuks 320 eurot.

3. Jätta rahuldamata hageja M Hi 20.11.2019 hagiavalduses esitatud tõendite

kogumise taotlus.

Menetluskulude jaotus

4. Jätta menetluskulud kostja Saku valla (Saku Vallavalitsuse kaudu) kanda.

5. Mõista Saku vallalt (Saku Vallavalitsuse kaudu) M Hi kasuks menetluskulud 75

eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt toimus 03.07.2019 hagejal kahjujuhtum, milles sai kannatada hageja

ratas. Hageja sõitis autoga, mille katusele oli kinnitatud jalgratas. Üle autotee paigaldatud

maanduskaabel tuli postide küljest lahti ja takerdus hageja ratta külge, mistõttu sai kahjustada

hageja auto peale paigaldatud ratas. Hageja kahju oli 1 566,90 eurot, millest 1 246,90 eurot

kandis kindlustus. Hageja omavastutus oli 320 eurot, mille hüvitamist nõuab hageja kostjalt.

Hageja leiab, et kostja väited trossi allalangemise põhjuste kohta on tõendamata. Trossi

langemist polnud võimalik näha tulenevalt teele ulatuvast puust ja päikesest. Trossi võis olla

näha ühelt poolt teed liigeldes, kuid mitte vastaspoolt.

2. Hageja palub kostjalt välja mõista tekitatud kahju 320 eurot, menetluskulud jätta kostja

kanda ja välja mõista kostjalt menetluskuluna riigilõiv 75 eurot.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

3. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja ei vaidlusta asjaolu, et autoteel oli kostjale kuuluv

tänavavalgustuse õhuliin alla langenud ning takistas seeläbi sõidukite liiklust. Samuti ei

vaidlusta kostja, et hageja jalgratas sai õhuliini sõitmise tulemusel kahjustada ja kahjusuurus

oli 1 566,90 eurot. Kostja leiab, et hagi tuleks jätta rahuldamata, kuna hageja osales kahju

tekkimises ning oleks hoolsa käitumise korral saanud kahju tekkimist vältida.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga

lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti

rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Seega lahendab kohus esmalt hageja

hagiavalduses esitatud tõendite kogumise taotluse. Kumbki pool peab hagimenetluses

tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS 230 lg 1).

Tõendil ei ole tähtsust eelkõige, kui tõendatavat asjaolu pole vaja tõendada või asjaolu on

piisavalt tõendatud (TsMS § 238 lg 1 p 1 ja 2). Kohus leiab, et hageja taotlus tõendite

kogumiseks ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu. Hageja poolt tõendada soovitavat

asjaolu ei ole vaja tõendada.

6. TsMS § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS §

438 lg 1 kohaselt kohus otsustab otsust tehes, mis asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti

tuleb asjas kohaldada.

7. Hageja esitas kostja vastu kahjunõude summas 320 eurot. Hageja tugineb nõuet esitades

asjaolule, et kostjal on kindlustusvõtjana kohustus kanda kannatanu (hageja) ees

omavastutuse osa 320 eurot. Kostja on seisukohal, et hageja osales kahju tekkimises ning

oleks hoolsa käitumise korral saanud kahju tekkimist vältida. Kohus selgitas pooltele

03.01.2010 määrusega käesolevale vaidlusele kohalduvat õigust ja tõendamiskoormist (tl 27-

28).

8. Kohus tuvastab järgmised asjaolud. Hageja sõitis 03.07.2019 Saku vallas, Küütsu tänaval

autoga, mille katusele oli kinnitatud jalgratas. Üle autotee paigaldatud kostjale kuuluv

tänavavalgustuse õhuliin oli alla langenud ning takistas seeläbi sõidukite liiklust. Kostja ei

vaidlusta, et hageja jalgratas sai õhuliini sõitmise tulemusel kahjustada ja kahjusuurus oli 1

566,90 eurot. Kostja on hüvitanud hagejale tekitatud kahjust kindlustusandja poolt kostjale

väljamakstud summa 1 246,90 eurot (tl 6-7).

9. Hageja nõude materiaalõiguslik alus on VÕS § 1043, mille kohaselt teisele isikule

õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või

vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Isiku omandi rikkumisega tekitatud kahju

on õigusvastaselt tekitatud kahju (VÕS § 1045 lg 1 p 5). Kahju õigusvastasest tekitamisest

tuleneva süül põhineva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama kostja teo,

kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on

tõendanud kahju õigusvastase põhjustamise kostja poolt, vabaneb kostja vastutusest, kui ta

tõendab mõne õigusvastasust välistava asjaolu esinemise või süü puudumise.

10. Kahju tekitav tegu VÕS § 1043 mõttes võib olla kas aktiivne käitumine või tegevusetus.

Tegevusetus on millegi tegemata jätmine või ebapiisav tegemine, vältimaks teisele isikule

kahju tekkimist. Hageja väitel tekkis hagejale kahju 03.07.2019 Saku vallas, Küütsu tänaval

kui hageja sõitis autoga, mille katusele oli kinnitatud jalgratas. Üle autotee paigaldatud

kostjale kuuluv tänavavalgustuse õhuliin oli alla langenud ning takistas seeläbi sõidukite

liiklust.

Hageja

väited

on

tõendatud

fotodega

sündmuskohalt

(tl

31-32)

ja

remondikalkulatsiooniga (tl 4). Kostja ei vaidlusta, et hageja jalgratas sai õhuliini sõitmise

tulemusel kahjustada ja kahjusuurus oli 1 566,90 eurot. Kostja teavitas küll ohuollukorrast

valla majandusteenistust, kuid ei käitunud nõutava hoolsusega selliselt, et allalangenud

õhuliini tõttu ei toimuks õnnetusjuhtumeid. Eeltooduga on tõendatud, et kahju hageja

sõiduautole põhjustas kostja tegevusetus.

11. VÕS § 127 lg-st 4 tulenevalt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel

tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle

asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja

parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise (VÕS § 132 lg 3 ls 1).

Riigikohus on märkinud, et põhjusliku seose tuvastamisel tuleb kohaldada nn conditio sine

qua non põhimõtet. Selle põhimõtte kohaselt loetakse ajaliselt eelnev sündmus hilisema

sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust

toimunud. Selleks saab kasutada elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse kostja väidetav

tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud. Kui

kahjulik tagajärg oleks ikkagi saabunud, pole isiku käitumine kahju põhjuseks (vt RKTKo nr

3-2-1-173-12, p 18; RKTKo nr 3-2-1-42-16, p 19). Kui tänavavalgustuse õhuliin ei oleks lahti

tulnud ja alla kukkunud, ei oleks hagejale hagis märgitud kahju tekkinud. Seega esineb

põhjuslik seos. Kahju suurust on hageja tõendanud remondikalkulatsiooniga (tl 4). Kostja ei

vaidlusta, et hageja jalgratas sai õhuliini sõitmise tulemusel kahjustada ja kahjusuurus oli 1

566,90 eurot. Kahju suurus on tõendatud ka remondikalkulatsiooniga (tl 4).

12. Kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises

süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti (VÕS § 1050 lg 1). Süüks on hooletus, raske

hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kostja pole tuginenud asjaoludele, mis võimaldaksid

välistada õigusvastasuse või süü. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja tuginenud sellele,

et tema tegevusetuses esineks mõni õigusvastasust välistav asjaolu või et ta ei olnud hooletu.

Seega on delikti üldkoosseisu elemendid täidetud ja kostja vastutab kahju eest VÕS § 1043

alusel.

13. Järgmisena analüüsib kohus, kas hüvitatavat kahju tuleks vähendada tulenevalt hageja

tegevusest kahju tekkimises. Kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel

asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist

ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist (VÕS § 139 lg 1). Kostja

tugines kahju hüvitamise vähendamise alusena asjaolule, et hagejale pidi langenud õhuliin

olema nähtav ja seega kahju välditav. Kostja ei ole vaatamata kohtu selgitustele eeltoodut

tõendanud.

14. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja nõue kostja vastu rahuldada ning kostjalt hageja kasuks

välja mõista kahjuhüvitis 320 eurot.

MENETLUSKULUD

15. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

16. Seetõttu tuleb kindlaks määrata üksnes hageja kantud menetluskulude rahaline suurus.

Hageja menetluskulud koosnevad hagiavalduselt 20.11.2019 tasutud riigilõivust 75 eurot.

TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Menetluses tasutud

riigilõivu kulu 75 eurot on seadusest tulenevalt vajalik ja põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt

määrab kohus hageja menetluskulude suuruseks kokku 75 eurot, mis kuulub kostjalt hageja

kasuks väljamõistmisele.

17. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2). Menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik