2-19-131991/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andres Suik Määruse tegemise aeg ja koht 17.02.2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-131991 Tsiviilasi AB „Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) hagi D O vastu võla nõudes Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine, riigilõivu tagastamine

Hageja: AB „Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) (registrikood 12831829, asukoht Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn) Avaldaja lepinguline esindaja: Arvi Luhakooder (epost: arvi.luhakooder@gmail.com) Võlgnik: D O (isikukood xxxx, xxxx; e-post: xxxx) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja AB „Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) ja kostja D O vaheline kompromiss alljärgnevas:

1.1 Kostja tasub hagejale alljärgnevad summad:

3 000,00 € Põhinõude kompromiss-summa 250,00 € hageja menetluskulu 150,00 € pool riigilõivust

3 400,00 € kompromiss-summa kokku

1.2.Kostja tasub p-s 1.1. sätestatud summa 3400 eurot hiljemalt 15.03.2020 hageja arvelduskontole alljärgnevalt: Saaja: AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal, Arvelduskonto: xxxx Xxxx AS, Selgitus: xxxx, tsiviilasi nr 2-19-131991. 1.3.Pooled on kokku leppinud, et kompromissikokkuleppest väljuvad menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

2. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasja nr 2-19-131991 menetlus.

3. Tagastada hagejale pool tasutud riigilõivust, st 150 eurot, hageja arvelduskontole nr xxxx Xxxx AS, selgitusega xxxx, tsiviilasi nr 2-19-131991.

4. Toimetada käesolev kohtumäärus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 1 kalendripäeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud

AB „Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) esitas 07.01.2020 Harju Maakohtule hagi D O vastu võla nõudes

Kohus võttis hagi 08.01.2020 määrusega menetlusse. 14.01.2020 esitati kohtule vahel sõlmitud kompromiss. Pooled on teadlikud TsMS § 428 lg 1 p-s 4 ning TsMS §-s 432 tsiviilasja kompromissiga lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, s.h. tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest.

Pooled paluvad kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Pooled on kokku leppinud kompromissi kinnitavale määrusele määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises ühe kalendripäevani määruse kättetoimetamisest arvates.

Hageja taotleb hagiavalduselt tasutud poole riigilõivu tagastamist.

Kohtu põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning antud juhul ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetatakse.

Kohus selgitab, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

Kohus selgitab pooltele, et TsMS § 432 on sätestatud, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud menetluskulude kandmises nii, et kompromissikokkuleppest väljuvad menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Vastavalt TsMS § 150 lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Hageja on tasunud hagiavalduselt riigilõivu

300 eurot. Hageja on esitanud taotluse poole hagiavalduselt tasutud riigilõivu tagastamiseks. Kohus leiab, et hagejale tuleb tagastada pool tasutud riigilõivust, st 150 eurot, hageja arvelduskontole nr xxxx Xxxx AS, selgitusega xxxx, tsiviilasi nr 2-19-131991.

TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Käesoleval juhul on pooled kokku leppinud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises ühe kalendripäevani. Kohus lühendab poolte soovil edasikaebetähtaega.

/allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik