1-19-10257/8 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-19-10257

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. veebruar 2020, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-10257 (18233001604) Kohtunik Heili Sepp Kohtuistungi sekretär Ljubov Allikmäe Tõlk Svetlana Hamaza Kriminaalasi Maksim Krjukov süüdistuses KarS § 263 lg 1 p 1, KarS § 121 lg 2 p-de 2, 3 järgi, kokkuleppemenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkin Süüdistatav Maksim Krjukov isikukood 39508033720; elukoht XXX; Venemaa Föderatsiooni kodakondsus; põhiharidus; emakeel vene keel; töökoht XXX; tõkendit ei ole kohaldatud Kaitsja Tatjana Massalina (kohtumenetluses ei osalenud) Kohtuistungi toimumise aeg 17.02.2020 RESOLUTSIOON

Tunnistada Maksim Krjukov süüdi KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ja mõista talle karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. Tunnistada Maksim Krjukov süüdi KarS § 121 lg 2 p-de 2, 3 järgi ja mõista talle karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista Maksim Krjukovile liitkaristuseks, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, 5 (viis) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 16.03.2018, s.o. 1 (üks) päev ja ärakandmata karistuseks lugeda 4 (neli) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. KrMS § 202 lg 6 teise lause kohaselt arvata karistusest maha kohustuse osa, mille Maksim Krjukov on täitnud, s.o 32 (kolmkümmend kaks) tundi üldkasulikku tööd ehk 32

1-19-10257

2 (kolmkümmend kaks) päeva vangistust, lugedes ärakandmata karistuseks 3 (kolm) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Jätta KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui Maksim Krjukov ei pane 1 (ühe) aasta ja 3 (kolme) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaeg hakkab kulgema kohtulahendi kuulutamisest, s.o alates 17.02.2020. Välismaalasest süüdistatav ei ole nõus võtma endale kohustust lahkuda Eesti Vabariigist vastuvõtvasse riiki koos sissesõidukeeluga (KrMS § 244²). Elektroonilised andmekandjad, s.o 2 CD-R plaati, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud: KrMS § 179 lg 1 p 2 ning § 175 lg 1 p 9 alusel mõista Maksim Krjukovilt Eesti Vabariigi kasuks välja sundraha summas 810 (kaheksasada kümme) eurot ning kaitsja Tatjana Massalina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi kulud summas 162 (ükssada kuuskümmend kaks) eurot. KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel on alates 01.01.2020 teise astme kuriteo sundraha suuruseks 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot. Kohus jätab sundraha vahe summas 66 (kuuskümmend kuus) eurot riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel. KrMS § 180 lg-te 1 ja 3 alusel kohustub Maksim Krjukov hüvitama väljamõistetud riigi nõude menetluskulude näol kogusummas 972 (üheksasada seitsekümmend kaks) eurot alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul maakohtu otsuse näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulud tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920700008082 ning selgitus „Maksim Krjukov, 1-19-10257, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning süüdistataval ja kaitsjal ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. SÜÜDISTUS 1. Maksim Krjukovit süüdistatakse selles, et ta 16.03.2018.a kella 17.10 paiku Narvas Fama tn 10 asuva Fama kaubanduskeskuse juures, s.o avalikus kohas, lõi N K parema käega vastu vasakut põske ning seejärel vasaku käega vastu paremat põske. Kirjeldatud tegevusega tekitas Maksim Krjukov tahtlikult N K füüsilist valu ja kehavigastusi – parema ülahuule kahjustus. Maksim Krjukov´i vägivaldsest käitumisest N K suhtes oli häiritud asjasse mittepuutuv kõrvaline isik A L . Seega Maksim Krjukov rikkus oma käitumisega korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p 1, mis sätestab, et avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda või käituda muul viisil vägivaldselt. Sel moel pani Maksim Krjukov toime avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga, s.o KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1-19-10257

3 2. Maksim Krjukovit süüdistatakse ka selles, et tema olles isikuks, kes on varem toime pannud kehalise väärkohtlemise, 09.12.2018.a kella 17.00 paiku XXX asuvas korteris haaras oma elukaaslasel R K parema käega peast kinni ning sihipäraselt tõukas ta vannituppa. Saadud tõukest ei suutnud R K tasakaalu hoida ning ta kukkus vasaku puusaga vastu vanniäärt, tundes kukkumisest füüsilist valu. Sel moel pani Maksim Krjukov toime teisele inimesele füüsilist valu tekitanud kehalise väärkohtlemise lähisuhtes, korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 3. Kooskõlas Maksim Krjukovi, tema kaitsja Tatjana Massalina ja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkini vahel 30.12.2019 sõlmitud kokkuleppega taotleb prokurör kohtus M. Krjukovi süüdimõistmist KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist 3 kuu pikkuse vangistusega. Samuti taotleb prokurör M. Krjukovi süüdimõistmist KarS § 121 lg 2 p-de 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist 4 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, 5 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb karistusaja hulka arvata eelvangistuses viibitud aeg 16.03.2018, s.o. 1 päev, lugedes ärakandmata karistuseks 4 kuud ja 29 päeva vangistust. KrMS § 202 lg 6 teise lause kohaselt arvata karistusest maha kohustuse osa, mille M. Krjukov on täitnud, s.o 32 tundi üldkasulikku tööd ehk 32 päeva vangistust, lugedes ärakandmata karistuseks 3 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui M. Krjukov ei pane 1 aasta ja 3 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Välismaalasest süüdistatav ei ole nõus võtma endale kohustust lahkuda Eesti Vabariigist vastuvõtvasse riiki koos sissesõidukeeluga (KrMS § 244²). Asitõenditeks olevad elektroonilised andmekandjad, s.o 2 CD- R plaati, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde. M. Krjukovilt kuuluvad väljamõistmisele ka menetluskulud, s.o sundraha summas 810 eurot ning kaitsja T. Massalina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi kulud summas 162 eurot. KrMS § 180 lg-te 1, 3 alusel kohustub M. Krjukov hüvitama väljamõistetud riigi nõude menetluskulude näol kogusummas 972 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul. Vastavalt KrMS § 179 lg 1 p-le 2 on süüdimõistva kohtuotusega kaasneva sundaraha suurus teise astme kuriteo korral 1,5 kuupalga alammäära. Kuivõrd alates 01.01.2020 tõuseb töötasu alammäär, mis omakorda toob endaga kaasa süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurenemise, siis sundrahade vahe jääb riigi kanda. 4. 17.02.2020 kohtuistungil avaldas süüdistatav, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega, on andnud vabatahtliku nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel on ta avaldanud oma tõelist tahet ning nõustub kõigi kokkulepetes kajastatud õiguslike järelmitega. Prokurör toetas sõlmitud kokkulepet ning taotles kohtult kohtuotsusega kokkuleppe kinnitamist. Kokkuleppe kohaselt tuleks vabastada M. Krjukovi osaliselt menetluskulude tasumisest, jättes riigi kanda 66 euro suuruse osa sundrahast, kuna kokkuleppe sõlmimise ajal oli see 810 eurot, millega kokkuleppe sõlmimisel ka arvestati. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 5. Olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärgile. Ka muus osas on kõigis seadusega nõutud osistes kokkulepe olemas ja õiguspärane. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni. 6. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav kuulub talle esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ning talle tuleb mõista kokkuleppe kohane karistus. Kohus jätab vastavalt kokkuleppele sundraha 66 euro ulatuses – ehk osas, milles M. Krjukovist sõltumata pärast

1-19-10257

4 kokkuleppe sõlmimist sundraha suurus kasvas – riigi kanda, sest see arvestuslik menetluskulu tekkis süüdistatavast sõltumata ja selle süüdistatava kanda jätmine ei oleks kooskõlas kokkuleppemenetluse reeglitega ja samas ei oleks kokkuleppe tagastamine sel põhjusel õigustatud. Õigustatud poleks KrMS § 180 kohaselt ka selle summa sissenõudmine süüdistatavalt. 7. Kohus teeb kohtuotsuse tuginedes eeltoodule ning juhindudes KrMS § 248-249.

/allkirjastatud digitaalselt/ Heili Sepp Kohtunik