3-19-118/20 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.02.2020, Tallinn

Haldusasja number

3-19-118

Haldusasi

Osaühing Tarveston kaebus Maksu- ja Tolliameti 17.10.2018

maksuotsuse nr 12.2-3/040785-10 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – osaühing Tarveston, juhatuse liige R.P., volitatud

esindaja Meelis Krautmann

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindajad Margo

Karu ja Sirle-Orav Hinno

Asja läbivaatamine

21.01.2020

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Osaühing Tarveston kaebus osaliselt.

2. Tühistada Maksu- ja Tolliameti 17.10.2018 maksuotsus nr 12.2-3/040785-10 osaliselt,

summas 63 892,65 eurot (tulumaks dividendiväljamakselt summas 37 500 eurot ja

tulumaks seotud isikuga tehtud tehingult summas 26 392,65 eurot).

3. Ülejäänud osas jätta kaebus rahuldamata.

4. Mõista Maksu- ja Tolliametilt Osaühing Tarveston kasuks välja menetluskulud

summas 3012 eurot.

5. Maksu- ja Tolliameti võimalikud menetluskulud jätta tema enda kanda.

6. Piirata osaliselt Osaühing Tarveston õigust tutvuda haldusasja nr 3-19-118

toimikuga, s.o Maksu- ja Tolliameti 16.01.2020 väljavõtte teise leheküljega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 18.03.2020 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimeta-

misest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS

§ 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9).

3-19-118

2(13)

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis 15.08.2017 korralduse nr 12.2-3/040785-1 ja

02.11.2017 korralduse nr 12.2-3/040785-3 alusel Osaühing UN Investeeringud1 (UNI)

maksustamisperioodide jaanuar kuni detsember 2016 ning veebruar 2015 erijuhtumite

tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust. Kontrolli käigus tuvastatud

maksustamise seisukohalt tähendust omavate faktiliste ja õiguslike asjaolude kohta koostas

MTA 15.05.2018 kontrollakti nr 12.2-3/040785-8. Osaühing Tarveston1 (Tarveston) esitas

kontrollaktile vastuväited 12.06.2018.

2. MTA 17.10.2018 maksuotsusega nr 12.2-3/040785-10 (mille lahutamatuks osaks on

MTA 15.05.2018 kontrollakt) kohustati Tarvestoni tasuma maksusumma 79 632,75 eurot.

Kontrolli tulemusena suurendati Tarvestoni perioodi veebruar 2015 tulumaksukohustust 37 500

euro võrra (tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustus-

makse deklaratsiooni (TSD) lisa 7 kood 7200) ning perioodi august 2016 tulumaksukohustust

42 132,75 euro võrra (TSD lisa 6 kood 6160).

1) UNI ei deklareerinud veebruar 2015 TSD-l tulumaksu dividendidelt ning muudelt kasumi-

eraldistelt. MTA tuvastas, et UNI poolt 16.02.2015 tehtud väljamakse summas 150 000 eurot

on UNI juhatuse liikmest ainuosanikule R. P.’le tehtud dividendiväljamakse, millelt kuulub

tasumisele tulumaks kokku 37 500 eurot (õiguslik alus: tulumaksuseaduse (TuMS) § 50 lg 1

ning § 54 lg-d 2 ja 4; maksukorralduse seaduse (MKS) § 84).

MTA tuvastas järgmise raha liikumise ahela, mille kaudu jõudis fiktiivse laenulepingu alusel

150 000 eurot maksuvabalt R. P. kasutusse: 16.02.2015 tegi UNI laenu nime all ülekande

Sturgeron OÜ-le2 (Sturgeron) summas 150 000 eurot (10.02.2015 laenuleping UNI ning

Sturgeroni vahel, intress 3%, laenu tagasimakse tähtaeg 18.02.2022); 17.02.2015 tegi Sturgeron

laenu ülekande Nordic Houses KT OÜ-le (NHKT) summas 150 000 eurot (17.02.2015

laenuleping Sturgeroni ja NHKT vahel, intress 12%, laenu tagasimakse tähtaeg 17.12.2015);

17.12.2015 tegi NHKT laenu tagasikande kokku 150 000 eurot R. P. arvelduskontole (Sturgeron

28.10.2015 teatis nõude loovutamisest Baukredit OÜ-le3 (Baukredit) ning Baukrediti

11.12.2015 teatis laenu ülekandmise kohta R. P. arvelduskontole).

UNI selgitas maksumenetluses, et kuna Sturgeronil ei olnud võimalik UNI-le laenu tagasi

maksta, siis Sturgeron loovutas UNI-le kehtiva nõude A. K. (pankrotis) vastu summas 300 000

eurot. Vastava nõude oli EST Inkasso OÜ4 (ESTI) loovutanud OÜ-le Sergel Holding5 (SH), SH

omakorda Baukreditile ja Baukredit Sturgeronile. Vastavad nõude loovutamised ei leidnud

maksumenetluses kinnitust. Samuti ei leidnud kinnitust Sturgeroni ja UNI nõuete

tasaarveldamine.

1 Äriregistrist nähtuvalt ühinesid osaühing Tarveston (ühendav ühing) ja Osaühing UN Investeeringud

(ühendatav ühing) 26.10.2017 sõlmitud ühinemislepingu alusel

2 Äriregistrist kustutatud 02.06.2017

3 Äriregistrist kustutatud 13.12.2016

4 Äriregistrist kustutatud 12.07.2013

5 Äriregistrist kustutatud 15.05.2019

3-19-118

3(13)

Sturgeronile tehtud väljamakse näol ei ole tegemist laenuga, vaid UNI poolt maksuvabalt raha

väljaviimisega ettevõtte arvelduskontolt. Seotud osapooled UNI ja Sturgeron soovisid fiktiivse

pikaajalise laenulepingu sõlmimisega ja intresside arvutamisega jätta maksuhaldurile tahtlikult

vale mulje justkui oleks tegemist reaalse laenutehinguga. R. P., kui mõlema äriühingu juhatuse

liige, teadis, et laenusaaja ei tagasta laenu ega tasu laenuintresse. UNI/Tarveston on andnud

kontrolli käigus tahtlikult ebaõigeid selgitusi ning varjanud asjaolu, et UNI tehtud väljamakse

on läbi mitme äriühingu üle kantud R. P. arvelduskontole. Selline raha liikumise skeem on

teadlikult üles ehitatud, et raskendada tegelike tehingute asjaolude ja hüve saaja tuvastamine,

sh eesmärgiga jätta ekslik mulje laenutehingute toimumisest, vältimaks tulumaksukohustust.

Maksusumma tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral on maksusumma määramise

aegumistähtaeg viis aastat (MKS § 98 lg 1).

2) UNI ei deklareerinud kontrollitava perioodi TSD-del tulumaksu seotud isikute vahelistelt

tehingutelt. MTA tuvastas, et UNI on andnud äriühingu juhatuse liikmest osanikule

R. P. rahaliselt hinnatavat hüve, võõrandades kinnistu Kriibi 2 turuhinnast soodsamalt 168 531

euro võrra, millelt kuulub tasumisele tulumaks 42 132,75 eurot (õiguslik alus: TuMS § 50 lg-d

4 ja 6, § 54 lg-d 2 ja 4).

MTA tuvastas, et UNI soetas kinnistud Kriibi 2, Kriibi 4 ja Kriibi 6 sarnastel tingimustel ning

UNI poolt tehti nimetatud kinnistutele sarnased kulutused. Kinnistute võõrandamise hinna-

erinevus seotud ja mitteseotud isikutele ei ole põhjendatud. R. P. poolt ehitustööde

finantseerimine kinnistutel ei leidnud kinnitust, mistõttu ei saa lugeda õigustatuks seotud

isikule, R. P. soodsama hinnaga kinnistu võõrandamist võrreldes mitteseotud isikuga.

3. MTA jättis 19.12.2018 vaideotsusega nr 6-1/4240-2 rahuldamata Tarvestoni 16.11.2018

vaide maksuotsuse peale.

1) Asjaolu, et maksuhaldur jõudis vaide esitaja järeldustest erinevate järeldusteni ning ei

aktsepteeri vaide esitaja hinnangut tehingutele ja dokumentidele, ei saa olla aluseks väitele, et

maksuhaldur on tõendeid vääralt hinnanud või üldse käsitlemata jätnud. Maksuotsuses on välja

toodud kõik asjaolud, mille maksuhaldur on tuvastanud ja järeldused, mis nende asjaolude

pinnalt tehtud on. Maksuotsus on selge ja arusaadav. Samuti on maksuotsuses viidatud enne

maksuotsuse tegemist koostatud kontrollaktile, kus on üksikasjalikumalt kajastatud tõendeid,

mille pinnalt on maksuhaldur maksuotsuse tegemise aluseks olevad asjaolud tuvastanud.

Maksuotsusest on üheselt aru saadav, millistele asjaoludele tuginedes on maksuhaldur oma

järelduse teinud ning see võimaldab maksukohustuslasel maksuotsusele vastu vaielda.

Maksuotsus ja kontrollakt ei ole omavahel vastuolus.

2) Vaidele lisatud R. M.`e ja A. P.`a seletusi ei saa pidada usaldusväärseteks ning need ei

lükka ümber maksuhalduri poolt tuvastatut. Laenutehingute toimumine R. M., A. P. ja R. P.

vahel kinnitust leidnud ei ole ning laenuraha liikumine poolte vahel ei ole eluliselt usutav. Kuna

kõik laenutehingud eelnimetatud poolte vahel toimusid väidetavalt sularahas ning pooled ei ole

peale paljasõnaliste kinnituste muid tõendeid sularaha liikumise osas esitanud, siis ei ole

maksuhalduril tagantjärgi võimalik neid väiteid kontrollida. Lisaks on tehingutega seotud

isikute omavaheline pikaajaline tutvus andnud võimaluse luua tegelikkusele mittevastavaid

dokumente mittetoimunud tehingute vormistamiseks.

3) Asja materjalidest nähtub, et maksuhaldur on 25.09.2018 edastanud S. E.´ele korralduse,

millega kohustas teda andma laenutehingute ja -nõuete loovutamise/omandamise kohta

kirjalikke seletusi hiljemalt 02.10.2018. Nimetatud kuupäevaks jättis S. E. korralduse täitmata.

04.10.2018 edastas S. E. maksuhaldurile e-kirja, milles palus pikendada vastamiseks antud

tähtaega kuni 15.10.2018. Nimetatud kuupäevaks jättis S. E. korralduse täitmata ja esitas

vastuse korraldusele 30.10.2018. Kuna maksuhaldur koostas maksuotsuse 17.10.2018, siis ei

3-19-118

4(13)

saanudki maksuhaldur maksuotsust tehes S. E. seletustega arvestada. Lisaks annavad

maksuotsuses välja toodud asjaolud alust arvata, et S. E. võib olla kallutatud andma ebatõeseid

selgitusi seotuna R. P., mistõttu ei saa tema seletusi pidada usaldusväärseteks.

4) Maksuhalduri seisukoht, mille kohaselt sai vaide esitaja dividendide jaotamise asemel

laenutehingut kajastades maksueelise, on õige. Laenutehing tavapärastel tingimustel ei too

kaasa maksukohustust, seevastu dividendide väljamaksmisel maksab äriühing tulumaksu.

Eeltoodust tulenevalt saavutati olukord, kus vaide esitajal oli võimalik maksta varjatult

dividende tulumaksu tasumise kohustust vältides. Vaide esitaja sai fiktiivse laenutehingu varjus

ettevõttest raha välja viies selge maksueelise MKS § 84 tähenduses. Vaide esitaja käitumine

viitab sellele, et ta soovis tasuda vähem makse ning tehingu selliselt tegemiseks puudusid muud

kaalukad põhjendused peale maksueelise saamise.

5) Maksuhaldur ei peagi maksumenetluses ja -otsuses suutma tõendada maksupettust (selleks

on pigem muud menetlused), vaid piisab sellest, kui tal on põhjendatud kahtlus, et ostja osaleb

maksupettuses. Maksupettuse konspiratiivse iseloomu tõttu on otseseid tõendeid maksupettuse

asjaolude kohta raske leida, mistõttu kinnitavad maksupettuses osalemise põhjendatud kahtlust

enamasti asjaolud ja kaudsed tõendid kogumis. Maksuhaldur on piisava põhjalikkusega

kontrollinud kõiki maksustamise seisukohast olulisi asjaolusid ning põhjendanud maksuotsuses

igakülgselt oma seisukohti, andes hinnangu nii vaide esitaja poolt esitatud, kui kolmandatelt

isikutelt ja teistest maksumenetlustest kogutud tõenditele. Kõik maksuotsuses käsitletud tõendid

on asjakohased ning teenivad põhjendamiskohustuse eesmärki. Maksuhalduril ei ole võimalik

kõiki asjaosaliste vastuolusid kõrvaldada, kuid maksuhalduril on vastuolude pinnalt võimalik

teha järeldusi tehingu toimumise või mittetoimumise osas. Maksupettuses osalemise kahtlust

saab põhjendatuks pidada, kui vaadeldavate tehingute kohta olemasolevate tõendite pinnalt ei

ole eluliselt usutav, et tehingud toimusid majanduslikus mõttes nii, nagu dokumentidel

kajastatud.

6) Maksuhaldur on maksuotsuses ja kontrollaktis piisavalt põhjendanud ja toonud välja

asjaolud, millest tulenevalt saab järeldada, et vaide esitaja on andnud äriühingu juhatuse

liikmest osanik R. P. rahaliselt hinnatavat hüve, võõrandades Kriibi 2 kinnistu turuhinnast

soodsamalt 168 531 euro võrra. Samuti on maksuhaldur piisavalt põhjendanud, miks ta on

kasutanud võrreldava hinna meetodit ning miks ei saa käesoleval juhul lähtuda Arco Vara

05.06.2018 koostatud eksperthinnangust. Kriibi tänava ehitustööd olid lõpetatud enne vaide

esitaja poolt Kriibi 2 kinnistu võõrandamist R. P., kuid kinnistu müügihind ei olnud mõjutatud

väidetavast R. P. finantseeringust.

7) Kuna vaidlusalune maksuotsus on nõuetekohaselt motiveeritud, siis läks tõendamis-

koormus üle maksukohustuslasele. Vaide esitaja ei esitanud selliseid asjaolusid ega tõendeid,

mis annaks alust kahelda vaidlustatud maksuotsuse õigsuses.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4. Osaühing Tarveston esitas 18.01.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA

17.10.2018 maksuotsuse tühistamiseks.

1) MTA ei ole tõendanud, et tegemist oleks fiktiivse laenulepinguga kaebaja ja Sturgeroni

vahel. Maksuotsuses välja toodu ei ole kinnitust leidnud. Laenutehing UNI ja Sturgeroni vahel

on reaalne ja tegelik, mida kinnitavad asjas kogutud tõendid. Sturgeroni nõude loovutamine

UNI-le on toimunud ja tõendatud. ESTI nõude loovutamine SH-le, SH nõude loovutamine

Baukreditile ning Baukrediti nõude loovutamine Sturgeronile ei leidnud kinnitust, sest

Sturgeron oli tsiviilasjas nr 2-16-10320 hagejaks ja pankrotimenetluses võlausaldajaks.

Sturgeroni ja UNI nõuete tasaarvestamine on toimunud ja tõendatud.

3-19-118

5(13)

2) MTA ei ole tõendanud, et kaebajal on R. P. Kriibi 2 kinnistu müügist saamata jäänud tulu

168 531 eurot. Kriibi 2 kinnistu müügil oli turuväärtus 109 000 eurot ja turuväärtus ei saanud

sarnaneda teiste kaebaja poolt hiljem võõrandatud kinnistute turuväärtusega, sest Kriibi 2

kinnistu müügi hetkel ei olnud tehnovõrkudele väljastatud kasutusluba ja müügilepingus

puudus müüja kohustus ehitada välja teed (asfalteerida). Arco Vara eksperthinnangu järgi oli

Kriibi 2 kinnistu turuväärtus 19.08.2016 seisuga 109 000 eurot. R. P. poolt ehitustööde

finantseerimine haljastus- ja mullatööd kinnistutel Kriibi 2, Kriibi 4 ja Kriibi 6 on leidnud

kinnitust, samuti peab R. P. kandma kaebajalt ostnud isikute (sh enda) ees kohustuse teede

ehitamiseks ja asfalteerimiseks ning kandma puude istutamisega seonduvaid kulusid Tallinna

linnaga sõlmitud lepingu alusel. Seega saab lugeda õigustatuks R. P. soodsama hinnaga kinnistu

võõrandamist võrreldes mitteseotud isikuga. Kokkuvõtvalt kaebaja sai Kriibi 2 kinnistu müügilt

30 000 eurot ja hüvesid (säästis kulusid) summas 99 000 eurot, kokku 129 000 eurot, mis ületab

kinnistu turuväärtust. MTA kinnitab, et tehtud sarnased kulutused Kriibi 2, Kriibi 4 ja Kriibi 6

kinnistutele. Kinnistute Kriibi 2, Kriibi 4 ja Kriibi 6 soetamisega sarnased tingimused ei oma

mingit tähtsust.

5. Maksu- ja Tolliamet palub 28.02.2019 vastuses jätta kaebus rahuldamata.

1) Kaebuses on korratud samu väiteid nagu kontrollakti kohta esitatud eriarvamuses ja vaides.

Eriarvamusele ja vaidele on MTA maksuotsuses ja vaideotsuses vastanud. Vastustaja jääb

vaideotsuses, maksuotsuses ja kontrollaktis toodud analüüsi, põhjenduste ja järelduste juurde.

Kaebusest nähtuvalt vaidlustab kaebaja üksikuid maksuotsuses toodud väiteid, kuid ei arvesta

maksuotsuses toodud tõendite ja väidete kui tervikuga.

2) Fiktiivsete lepingute alusel viidi ettevõttest raha maksuvabalt välja ning maksumenetluses

on tõendatud, et raha jõudis juhatuse liikmest osaniku R. P. kasutusse. Seega on tehtud

väljamakse käsitletav dividendi väljamaksena, millelt kaebajal oli kohustus deklareerida ja

tasuda tulumaks.

3) MTA ei kahtle, et NHKT pangakontole laekus raha Sturgeroni pangakontolt. MTA on

seisukohal, et NHKT oli vaid lüli laenutehingute ahelas ning talle esitatud fiktiivsete

dokumentide alusel kandis ta raha R. P. isiklikule pangakontole, mitte ei tagastanud laenu

Sturgeroni pangakontole. Seega vaidemenetluses esitatud NHKT kiri ei tõenda laenu

tagasimaksmist Sturgeronile ega Sturgeroni nõuete loovutamist teistele isikutele ja ei muuda

maksuotsuse sisu.

4) Kaebaja esitas osad tõendid peale kontrollaktiga tutvumist, olles dokumentide olemasolust

varasemalt teadlik, kuid jättes need enne kontrollakti väljastamist esitamata. Koos

eriarvamusega esitatud tõendid ei mõjuta maksustamist, sest maksumenetluses on kogutud

piisavalt tõendeid, mis kinnitavad vastupidist. Kaebaja ei ole ära näidanud ka, et täiendavad

toimingud mõjutaksid maksuotsuse järeldusi, seega on ebaõige kaebaja väide, et MTA rikkus

ärakuulamisõigust.

5) Kaebaja leiab, et nõue A. K. vastu on tunnustatud, mida tõendab 12.01.2017 kohtumäärus,

ja sellest tulenevalt Sturgeronil on kehtiv nõue A. K. vastu. MTA-le pole teada, millal on A. K.

nõude tasumise tähtaeg, mis võimaldaks hinnata seda, kas vastav nõue eksisteerib. MTA on

kontrollaktis ja maksuotsuses seadnud kahtluse alla Sturgeroni nõude loovutamise UNI-le A.

K. vastu summas 300 000 eurot. Maksumenetluses on kogutud piisavalt tõendeid, mis

kinnitavad MTA kahtlust. Seega ei saa kaebaja väita, et tema varaks on pikaajaline nõue A. K.

vastu. Seejuures maksuõiguslik ja tsiviilõiguslik hinnang tehingutele võibki erineda. Seega ka

kompromissi sõlmimine ja kaebaja viidatud kohtumäärus ei näita, et nõue ka maksuõiguslikus

tähenduses eksisteeriks. Väär on kaebaja väide, et nõue jääb igal juhul kehtima pärast

pankrotimenetluse lõppu.

3-19-118

6(13)

6) Maksumenetluses ei leidnud kinnitust R. P. poolt ehitustööde finantseerimine Kriibi

kinnistutele, mis õigustaks kaebaja poolt Kriibi 2 võõrandamist 30 000 euroga. Vaatamata

sellele, et Kriibi 2 ja Kriibi 4 kinnistute müügilepingus on märgitud, et seoses Kriibi tänava

asfalteerimisega kannab kulusid R. P., on oluline järgnev: Kriibi 4 ja Kriibi 6 notariaalses ostu-

müügi lepingus on kirjas, et Kriibi tänavat on plaanis asfalteerida 2018. a-l, mistõttu Kriibi 4 ja

Kriibi 6 müügitehingu seisuga (18.11.2016) olid võimalikud tänava asfalteerimisega seotud

kulud teadmata; Kriibi 4 ja Kriibi 6 seotud võimalikud kulud ei ole kuidagi seotud Kriibi 2

kinnistuga ja ei mõjuta selle turuväärtust ning ei õigusta Kriibi 2 kinnistu müüki R. P. 30 000

euroga; maksumenetluses esitatud dokumentidest nähtub, et seoses Kriibi tänava välja

ehitamisega kannab kulusid Kraabi tee OÜ, mitte R. P.; Kriibi 2 notariaalses ostu-müügi

lepingus, ei ole kirjas, et Kriibi 4 ja Kriibi 6 kinnistutega seoses (k.a läbipääsu tee

asfalteerimine) on R. P. teinud kulutusi või peab neid tulevikus tegema, seega ei õigusta ka see

leping Kriibi 2 müüki R. P. 30 000 euroga; notar on märkinud lepingusse, et kolmanda isiku

kohustused on tagamata, mistõttu ei saa kindel olla, et vastavad kulutused ka reaalselt tehakse.

7) Õige on ka MTA poolt maksuotsuses määratud Kriibi 2 turuhind 198 531 eurot ning

kaebaja esitatud eksperthinnang ja väited seda ümber ei lükka. Tuleb arvestada sellega, et

eksperthinnangu aluseks on kaebaja poolt esitatud informatsioon. Ilmselgelt on kaebaja olnud

huvitatud sellest, et esitada informatsioon selliselt, et kinnisvara hind oleks võimalikult madal.

Põhjendatud pole reaalselt eksisteerivate tehnovõrkude puhul nendega arvestamata jätmine

üksnes kasutusloa puudumise tõttu. MTA-le ei nähtu ka, et kasutusloa puudumine Kriibi 2

müügi ajal oleks mõjutanud hinda selliselt, mis õigustanuks kinnisasja müüki 30 000 euroga.

Eksperthinnangus on kasutatud andmeid, mis ei kajasta august 2016 ehk Kriibi 2 müügitehingu

toimumise aja hinda. Lisaks kajastab eksperthinnang välist, mitte sisemist võrreldavat hinda,

millest viimast kasutas MTA. Eksperthinnangus toodu ei näita, et turuhind oleks olnud väiksem

kui 198 531 eurot. Kui kohus peaks pidama õigeks eksperthinnangus toodut, siis tuleb

arvestada, et hinnale 109 000 tuleb liita 15%, kuivõrd hindamistulemus on hindaja arvates

mõnevõrra madalama täpsusega. Seega usaldades eksperthinnangut ei saa hinnaks olla 30 000

eurot, vaid 125 350 eurot. Seega on kaebaja igal juhul andnud juhatuse liikmest osanikule

R. P. rahaliselt hinnatavat hüve, võõrandades Kriibi 2 kinnistu turuhinnast soodsamalt vähemalt

95 350 euro võrra, millelt kuuluks tasumisele tulumaks 23 837,50 eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kohus leiab, et kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

Kohus tühistab MTA 17.10.2018 maksuotsuse summas 63 892,65 eurot, s.o dividendi-

väljamakselt määratud tulumaksu summas 37 500 eurot ning seotud isikuga tehtud tehingult

määratud tulumaksu summas 26 392,65 eurot. Kohus põhjendab enda seisukohta alljärgnevalt.

Väljamakse lugemine dividendiks

7. Maksumenetluses kogutud teabest nähtub, et UNI arvelduskontolt tasuti 16.02.2015

Sturgeroni arvelduskontole 150 000 eurot, Sturgeroni poolt tasuti 17.02.2015 NHKT

arvelduskontole 150 000 eurot ning NHKT poolt tasuti 17.12.2015 R. P. arvelduskontole

150 000 eurot. Nimetatud ülekannete kohta koostatud dokumentide järgi andis UNI

Sturgeronile laenu, kes andis omakorda laenu NHKT-le, kes tagastas sama laenu Sturgeroni (ja

viimase võlausaldaja Baukrediti) taotlusel R. P. arvelduskontole.6

Tehingute / ülekannete kohta vormistatud dokumentide kohaselt ei muutunud kõnealuste

ülekannete tulemusena UNI ega R. P. varade maht (raha asendus nõudega), st dokumente

6 Kontrollakti p 1.1.2

3-19-118

7(13)

aluseks võttes ei teinud UNI väljamakset ning R.P. ei saanud tulu TuMS § 1 lg 3 (§ 50 lg 1)

tähenduses. MTA leiab seevastu, et tehingute kohta vormistatud dokumendid ja tehinguosaliste

antud selgitused ei vasta tehingute(ahela) tegelikule sisule, vaid on tehtud maksudest kõrvale-

hoidumise eesmärgil (MKS § 84). Tehingute tegelikuks sisuks on MTA hinnangul dividendide

maksmine UNI poolt R.P.le, mis kuulub maksustamisele tulumaksuga TuMS § 50 lg 1 ja § 54

lg-te 2 ja 4 alusel.

TuMS § 50 lg 1 kohaselt maksab residendist äriühing tulumaksu dividendide või muude

kasumieraldistena jaotatud kasumilt nende väljamaksmisel rahalises või mitterahalises vormis.

Tulumaksuga ei maksustata fondiemissiooni korras jaotatud kasumit.

8. Kohus leiab, et MTA on loonud piisava põhjendatud kahtluse selles, et R.P. arveldukontole

17.12.2015 laekunud 150 000 euro näol on tegemist UNI poolt kasumi jaotamisega enda

osanikule.

8.1. Kaebaja vastuväited maksuotsusele taanduvad seisukohale, et kuna tehingute (panga-

ülekannete) kohta on vormistatud dokumendid, mis ei anna alust lugeda väljamakset maksus-

tatavaks, ning tehinguosalised kinnitavad dokumentidel kajastatud tehinguid, siis esinevad

tõendid, mis välistavad maksustamise õiguse. Kohtu hinnangul ei tugine selline seisukoht

põhimõtteliselt seadusel (MKS § 11 lg 2 ja § 84) ega ka kohtupraktikal (vt nt Riigikohtu otsus

asjas nr 3-3-1-79-11, p-d 18-23). Nimelt ei ole maksuhaldur seotud ainult menetlusosalise

esitatud tõenditega ning maksustamine toimub tehingu tegeliku sisu järgi ka juhul, kui tehingule

on antud dokumentide ja tehinguosaliste selgituste abil moonutatud sisu. Vastasel juhul võiksid

isikud kokku leppida maksukohustuse olemasolus, mida ei saa pidada vastavuses olevaks

ühetaolise maksustamise põhimõttega. Vaidlusküsimus saab seisneda seega selles, kas

käesoleval juhul on tuvastatud piisavad asjaolud, mis viitavad tehingutele moonutatud sisu

andmisele maksueelise saamise eesmärgil.

8.2. Maksumenetluses kogutud teabe alusel saab asuda seisukohale, et vaidlusalune 150 000

eurot oli R.P. kontrolli all UNI-st väljamaksmisest kuni selle laekumiseni R.P. arvelduskontole.

Nimelt omas R.P. perioodil veebruar kuni detsember 2015. a-l kontrolli nii UNI kui Sturgeroni

tegevuse üle, olles mõlemas äriühingus juhatuse liikmeks ja UNI-s ka ainuosanikuks. Seega

olid nii raha ülekandmine Sturgeroni poolt NHKT-le, kui ka NHKT-lt selle tagasi saamise viis

R.P. kontrolli all. NHKT poolt raha tagastamist mitte Sturgeronile (või viimasele omakorda

laenu andnud UNI-le), vaid R.P. pangkontole, oli sisuliselt R.P. kujundusõiguse tulem, mida on

maksumenetluses selgitatud erinevate nõuete tasaarveldamise kaudu. Seega on maksustamise

seisukohast eelkõige määrav küsimus, kas sellised nõuete tasaarveldamised, mille tulemusena

tagastas NHKT laenu R.P. kontole, on reaalsed ja usutavad.

8.3. Maksumenetluses esitatud teabest nähtub, et Sturgeroni poolt NHKT-le antud laenu

tagastamine NHKT poolt R.P. kontole toimus Baukreditilt ja Sturgeronilt saadud avalduste

alusel7. See tähendab, et nõuete tasaarveldamise vajalikkus (UNI-st Sturgeronile laenatud raha

liikumist R.P. kontole) taandub Baukrediti väidetavale nõudele Sturgeroni vastu ja R.P. nõudele

Baukrediti vastu.

8.3.1. Baukrediti nõue Sturgeroni vastu taandub kokkuvõttes nõudele A. K. vastu. Nimelt

nähtub maksuhaldurile esitatud teabest, et A. K. oli käendanud ESTI poolt antud laenu, millest

tulenevalt oli ESTI-l A. K. vastu nõudeõigus. Vastav nõudeõigus loovutati / võõrandati järgmise

tehinguteahelaga: ESTI → SH → Baukredit → Sturgeron → UNI.8 Tehinguteahela viimased

lülid ehk siis R.P. kontrolli all olevad Sturgeron ja UNI omandasid seejuures nõude A. K. vastu

7 MTA 28.02.2019 vastuse lisad 14 ja 15

8 Kontrollakti p-d 1.1.2.2 ja 1.1.2.3

3-19-118

8(13)

sisuliselt NHKT poolt tagasi maksmisele kuuluva laenu arvel. Teiste sõnadega vahetas

Sturgeron NHKT-lt reaalselt tagasi saadava raha nõudeõigusega A. K. vastu (ja UNI vahetas

omakorda Sturgeroni poolt tagastamisele kuuluva raha sama nõudeõiguse vastu).

Kohus nõustub maksuhalduriga selles, et Baukrediti nõue Sturgeroni vastu (mis peaks selgitama

NHKT poolt Sturgeronile võlgnetava raha tasumist R.P. pangakontole), on kunstlik ja viitab

üheselt ebaseadusliku maksueelise taotlemise eesmärgile. Maksumenetluses ei tuvastatud

ühtegi mõistlikku ega usutavat selgitust, miks pidid Sturgeron ja UNI soovima laenuks antud

raha tagasisaamise asemel nõudeõigust A. K. vastu. Formaalselt on kaebaja põhjendanud seda

asjaoluga, et nõue A. K. vastu oli 300 000 eurot, s.o kaks korda suurem, kui nõue NHKT vastu

(Sturgeron laenas UNI-lt laenatud 150 000 eurot NHKT-le)9. Samas ei selgita pelgalt numbrite

kõrvutamine tehingute ratsionaalsust. Kaebaja ei ole loonud usaldusväärselt kuvandit, et

viidatud nõue A. K. vastu omas samas suurusjärgus reaalset väärtust. Edasisest menetlusest

nähtubki, et Tartu Maakohtu poolt kuulutati 15.12.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-16465

välja A. K. pankrott ning samas asjas kinnitati 19.12.2017 määrusega kompromiss, millega UNI

nõustus 6487,59 eurose hüvitisega 299 000 eurose nõude osas A. K. vastu. Nimetatu kinnitab,

et A. K. nõude omandamine oli ilmselgelt ebamõistlik ja kahjulik tehing. Tehingu tegelikuks

taustaks saab pidada soovi kasumi varjatud väljaviimiseks UNI-st, mida MTA on vaidlustatud

maksuotsusega maksustanud.

8.3.2. R.P. nõuet Baukrediti vastu on kaebaja (juhatuse liige R.P.) selgitanud asjaoluga, et R.P.

oli andnud 18.09.2014 lepingu alusel Baukreditile sularahas laenu 150 000 eurot, mille

Baukredit oli kohustatud tagastama hiljemalt 30.10.2015.10

Vastava tehingu on maksuhaldur põhjendatult kahtluse alla seadnud.11 Kohus nõustub vastavate

põhjendustega neid üle kordamata (HKMS § 165 lg 2). Väidetavad sularahas toimunud

laenutehingud, arvestades ka muud maksumenetluses kogutud teavet, ei ole tagantjärele

piisavalt usaldusväärselt kontrollitavad.

8.4. Kokkuvõtvalt on maksuhaldur seega põhjendatult tuvastanud, et UNI-st 16.02.2015 välja

makstud 150 000 eurot jõudis 17.12.2015 UNI osaniku käsutusse ning väljamakset on alust

pidada tegelikuks ja lõplikuks, st UNI ei ole seda tagasi saanud ning ka ei saa. Väiteid

väljamakse asendumisest samas väärtuses nõudeõigusega tuleb pidada kunstlikeks ja

tegelikkusele mittevastavaks. Seega on väljamakset alust lugeda äriühingu kasumi jaotamiseks

enda osanikule, millelt kuulub riigieelarvesse tasumisele tulumaks (TuMS § 50 lg 1).

9. Eeltoodule vaatamata on oluline tähele panna, et kõnealune tehinguteahel, mida maksu-

haldur loeb näilikuks (ja hindab varjatud kasumi jaotamiseks), toimus perioodil veebruar-

detsember 2015. a ning hõlmas laenutehinguid UNI ja Sturgeroni ning Sturgeroni ja NHKT

vahel. Kohtu hinnangul ei ole maksuhaldur piisavalt arusaadavalt põhjendanud, miks tuleb

kõnealuse tehinguteahela raames lugeda UNI poolt R.P.le dividendiväljamakse tegemise

maksustamisperioodiks veebruar 2015. a.

9.1. Kontrollaktis on maksuhaldur esitanud üldsõnalise järelduse: „Punktist 1.1.2 tulenevalt

oli teil maksustamisperioodil veebruar 2015 kohustus oma raamatupidamises kajastada,

deklareerida ja tasuda tulumaks summas 37 500 eurot“12. Samas ei nähtu kontrollakti (p 1.1.2)

põhjendustest üheselt mõistetavalt, miks loeb maksuhaldur maksukohustuse tekkimise

9 Kaebaja 12.06.2018 eriarvamuse p-d 33 ja 50 (MTA 28.02.2019 vastuse lisa 71)

10 Kaebaja 12.06.2018 eriarvamuse p 13 (MTA 28.02.2019 vastuse lisa 71)

11 Maksuotsuse p 3.1 alap 8

12 Kontrollakti p 1.1.4

3-19-118

9(13)

perioodiks 2015. a veebruari, s.o kui dokumentide järgi anti UNI poolt laenu Sturgeronile ja

Sturgeroni poolt NHKT-le.

Maksuotsuses on esitatud seisukoht: „Eeltoodust leiame, et dividendisaaja R.P. on sõlminud

Sturgeron OÜ kaudu laenulepingu Nordic Houses KT OÜ-ga. Seega on tegemist eraisiku poolt

antud laenuga Nordic Houses KT OÜ-le ning eraisiku laenu allikaks on OÜ UN Investeeringud

poolt tehtud dividendi väljamaksed.“13 Seega saab maksotsusest järeldada, et 2015. a veebruari

lugemine dividendiväljamakse perioodiks tugineb seisukohal, et UNI poolt 2015. a veebruaris

Sturgeronile 150 000 euro ülekandmise loeb maksuhaldur UNI väljamakseks R.P.le ning

edasised tehingud, sh laenu andmise NHKT-le loeb maksuhaldur juba R.P. kui füüsilise

isiku tehinguteks.

Seejuures ei nähtu kontrollaktist ega maksuotsusest, et maksuhaldur loeks NHKT-le laenu

andmist kui sellist näilikuks, st maksuhalduri seisukohtadest ei tulene, et NHKT-d tuleks lugeda

pettuse osaliseks, kes ei saanud ega tagastanud tegelikkuses laenu ja/või kes oli teadlik, et

temale laenu andmisega ja tema poolt laenu tagastamisega varjatakse UNI dividendiväljamakset

R.P.le.

9.2. Kohtu hinnangul ei ole maksuhalduri eeltoodud seisukohtadest piisava selgusega

mõistetav, kuidas jõuti järeldusele, et 2015. a veebruaris UNI poolt Sturgeronile ülekande

tegemine on sisustatav dividendiväljamakse tegemisena R.P.le.

Esmalt tuleb märkida, et maksuhalduri põhjendused kontrollaktis ja maksuotsuses on

vastuolulised. Nimelt põhjendab maksuhaldur UNI ja Sturgeroni vahelise laenulaepingu

näilikkust asjaoluga, et Sturgeronil puudub majandustegevus ning tal puudub võimekus laenu

tagasi maksta ja laenult intressi tasuda14. Samas on maksuhaldur tuvastanud, et Sturgeron andis

UNI-lt saadud laenu arvel omakorda laenu NHKT-le ning NHKT ka tagastas selle koos

intressiga – tagastamine toimus küll Sturgeroni taotlusel kolmandale isikule, kuid oluline on, et

tehing NHKT-ga oli kasumlik majandustehing. Nimetatu ei ole vastavuses maksuhalduri

hinnanguga, et Sturgeronil puudus majandustegevus, mis oleks võimaldanud laenu koos

intressiga tagasi maksta.

Lisaks nähtub kontrollaktist ja maksuotsusest, et olulise osa maksuhalduri põhjendustest

moodustab analüüs, miks ei saa lugeda usutavaks Baukrediti nõuet Sturgeroni vastu (millele

tuginedes tehti NHKT poolt laenu tagasimakse R.P. arvelduskontole) ning Sturgeroni ja UNI

vahelisi nõude loovutamisi ja tasaarveldamisi. Vastavate hinnangutega kohus iseenesest

nõustub (vt käesoleva kohtuotsuse p 8). Samas nähtub maksumenetluses kogutud teabest, et

Baukrediti nõue Sturgeroni vastu seondub asjaoluga, et Sturgeron omandas 2015. a oktoobris

nõude A. K. vastu.15 Samuti nähtub kontrollaktist ja maksuotsusest, et Sturgeroni ja UNI

vahelised nõude loovutamised ja tasaarveldamised toimusid 2017. a-l. Seejuures NHKT

ülekanne R.P.le tehti 2015. a detsembris. Seega ei selgita kontrollakti ja maksuotsuse ülesehitus

ega põhjendused piisavalt selgelt, miks loeti UNI poolt R.P.le dividendiväljamakse tegemise

perioodiks veebruar 2015. a. Vastusena eriarvamusele on maksuotsuses piirdutud üldise

tõdemusega, et kontrollakt on piisavalt põhjendatud16.

Kohtu hinnangul viitab kogutud teave pigem sellele, et UNI poolt R.P.le dividendiväljamakse

ajaks saab lugeda maksustamisperioodi, millal Sturgeron aktsepteeris NHKT-lt rahas laenu

13 Maksuotsuse p 3.1 alap 15 (maksuotsuse lk 16)

14 Kontrollakti p 1.1.2.1

15 Kontrollakti p 1.1.2.2.3

16 Maksuotsuse p 3.1. alap 3-4

3-19-118

10(13)

tagasisaamise asemel ja UNI aktsepteeris Sturgeonilt rahas laenu tagasisaamise asemel

nõudeõiguse omandamist A. K. vastu.

9.3. Olukorras, kui maksuhalduri seisukohad on ebaselged või mitmeti mõistetavad, on eriti

oluline, et maksuhaldur selgitaks hiljemalt kohtumenetluses, mis on maksuhalduri tegelik

positsioon ja kuidas see on vaidlustatud haldusaktist väljaloetav. Käesoleval juhul on

maksuhaldur piirdunud nii vaideotsuses kui kohtule esitatud kirjalikes seisukohtades

üldsõnalise tõdemusega, et kontrollakt ja maksuotsus on piisavalt põhjendatud ja puudub

vajadus seniseid seisukohti üle korrata17. Kohtu täpsustavatele küsimustele ei vastanud

maksuhalduri esindaja ka kohtuistungil18. Küsimuse sellest, kuidas saab lugeda õigeks

maksustamisperioodiks 2015. a veebruari, tõstatas kaebaja seejuures juba nii vaides kui

kaebuses, st tegemist ei olnud MTA jaoks üllatusliku küsimusega19.

9.4. Eelkirjeldatud olukorras ja arvestades, et kohtule ei ole kontrollakti ja maksuotsuse

pinnalt piisavalt arusaadav, miks loeti maksustamisperioodiks 2015. a veebruar, tuleb

maksuotsus vastavas osas tühistada.

Siirdehind

10. Maksumenetluses kogutud teabest nähtub, et UNI omandas 24.04.2015 Kriibi 2, 4 ja 6

kinnistud hinnaga 225 000 eurot, sh Kriibi 2 kinnistu (2025 m2) hinnaga 85 000 eurot, Kriibi 4

kinnistu (1557 m2) hinnaga 70 000 eurot ja Kriibi 6 kinnistu (1503 m2) hinnaga 70 000 eurot.

UNI võõrandas 18.11.2016 Kriibi 4 ja 6 kinnistud kokku hinnaga 300 000 eurot, s.o kumbki

kinnistu 150 000 eurot. UNI võõrandas 26.08.2016 Kriibi 2 kinnistu R.P.le hinnaga 30 000

eurot. Vaidlust ei ole selles, et UNI ja R.P. on seotud isikud TuMS § 8 tähenduses.

MTA hinnangul on UNI andnud äriühingu juhatuse liikmest osanikule R.P.le rahaliselt

hinnatava hüve, võõrandades kinnistu Kriibi 2 turuhinnast soodsamalt 168 531 euro võrra,

millelt kuulub tasumisele tulumaks 42 132,75 eurot (TuMS § 50 lg 4).

TuMS § 50 lg 4 sätestab, et kui residendist juriidilise isiku ja temaga seotud isiku vahel tehtud

tehingu hind on erinev nimetatud tehingu turuväärtusest, maksustatakse tulumaksuga summa,

mille maksumaksja oleks tuluna saanud, või summa, mille maksumaksja oleks kuluna kandmata

jätnud, kui siirdehind oleks vastanud tehingu turuväärtusele.

11. Kriibi 2 turuhinnaks luges MTA võrdlusmeetodi20 alusel 198 531 eurot, s.o Kriibi 4 ja 6

kinnistute 18.11.2016 võõrandamistehingu keskmine ruumeetri maksumus (98,04 eurot)

korrutatuna Kriibi 2 kinnistu suurusega (2025 m2).

Kaebaja on esitanud maksuhaldurile kinnisvarabüroo Arco Vara 05.06.2018 eksperthinnangu,

millega hinnati tagasiulatuvalt Kriibi 2 turuväärtuseks 19.08.2016 seisuga 109 000 eurot

(53,827 eur/m2)21.

Kohtu hinnangul saab pidada lähtepositsioonina põhjendatuks MTA poolt Kriibi 4 ja 6

müügihinnast lähtumist, tuvastamaks Kriibi 2 turuhinda. Samas ei saa siiski asuda seisukohale,

et naaberkinnistute müügihind tuleb automaatselt lugeda turuhinnaks – nimelt saab pidada

võimalikuks ka seda, et Kriibi 4 ja 6 müügihind oli turuhinda ületav. Sellise järelduse saabki

17 MTA 19.12.2018 vaideotsuse p-d 36-38, MTA 28.02.2019 vastus kaebusele p-d 2.2-2.4

18 Kohtuistungi helisalvestis 12:18:33-12:26:10 ja 12:45:23-12:48:01

19 Vt nt Tarveston OÜ 16.11.2018 vaide (kaebuse lisa 2) p-d 11, 26, 45 ning kaebuse p-d 7.14, 7.30-7.31, 7.72,

7.104

20 Rahandusministri 10.11.2006 määruse nr 53 „Seotud isikute vahel tehtud tehingute väärtuse määramise

meetodid“ § 11 lg 1 p 1 ja § 12 (https://www.riigiteataja.ee/akt/12752116)

21 Kaebaja 12.06.2018 vastuväite lisa 8 (MTA 28.02.2019 vastuse lisa 72)

3-19-118

11(13)

teha kaebaja poolt esitatud eksperthinnangust. Samas tuleb suhtuda ka kõnealusesse ekspert-

hinnangusse kriitiliselt. Nimelt ei selgu kinnisvarabüroo hinnangust, miks ei võetud võrdlus-

tehingutena aluseks Kriibi 4 ja 6 võõrandamistehinguid. Nimetatud kinnistute võõrandamishind

oli keskmiselt 98,04 eur/m2. Hindamisakt on võtnud võrdlemisel aluseks (eksperthinnangu lk

21 tabel) neli juhuslikku tehingut Pirita linnaosas perioodil oktoober 2015. a kuni september

2016. a maksumusega 66,1-66,6 eur/m2. Seejuures on Kriibi 2 kinnistu turuväärtuseks loetud

53,827 eur/m2, mis on tunduvalt madalam isegi madalaimast võrdlustehingust.

Eksperthinnangus on esile toodud (p-s 3.4), et Kriibi 2 turuväärtust vähendavaks teguriks on

puuduvad kommunikatsioonid. Maksumenetluses on samas tuvastatud, et tehnovõrgud olid

Kriibi tänava kinnistute tarbeks tegelikkuses juba seisuga 13.06.2016 välja ehitatud ning selleks

kulus 59 755,59 eurot. Nimetatud asjaolu ei saa jätta tähelepanuta pelgalt argumendiga, et

tehnorajatistele ei olnud seisuga 19.08.2016 veel väljastatud kasutusluba (ning vara hindamise

standardi järgi ei arvestata sel juhul tehnovõrkude olemasoluga)22. Käesoleval juhul, s.o seotud

isikute vahelise tehingu puhul ja võrdluses Kriibi 4 ja 6 võõrandamishinnaga, on igal juhul

põhjendatud võtta arvesse selleks ajaks faktiliselt rajatud tehnovõrke ja selle tarbeks tehtud

kulutusi. Minimaalselt tuleb arvesse võtta tehnovõrkude rajamise kulust Kriibi 2 kinnistu

suurusele (2025 m2) vastav proportsionaalne osa, s.o 23 796,47 eurot. Ainuüksi nimetatud

asjaolust tulenevalt tuleb suurendada turuväärtuse hinnangut 132 796,47 euroni (109 000 +

23 796,47). Samuti peab arvestama, et Arco Vara hindamisakt luges hindamistulemuse täpsuse

tavapärasest mõnevõrra madalamaks, s.o ±15%. Seega saab pidada reaalseks turuhinnaks akti

pinnalt ka 152 716 eurot (132 796,47 + 15%).

MTA on jätnud kaebaja esitatud eksperthinnangu arvestamata, s.o lugenud maksuotsuses

jätkuvalt Kriibi 2 turuhinnaks 198 531 eurot. Samas ei ole MTA esitanud veenvaid põhjendusi,

mis selgitaksid MTA poolt aluseks võetud turuhinna ja kohtu poolt eelnevalt tuvastatud summa

(152 716 eurot) vahet. MTA on küll viidanud ka asjaolule, et kinnisvarabüroo poolt hinnatud

turuhinnale tuleks lisada käibemaks, kuid ei ole vastavat seisukohta sisuliselt põhjendanud.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Kriibi 2 turuhinnaks seisuga 19.08.2016 saab

lugeda 152 716 eurot.

12. Kohtu hinnangul on maksuhaldur jätnud siirdehinna arvestamisel põhjendamatult arvesse

võtmata Kriibi 2, 4 ja 6 kommunikatsioonide tarbeks kantud kulu 59 755,59 eurot. Selles, et

vastav kulu on kantud, poolte vahel vaidlust ei ole – vastava kulu on maksuhaldur ise

kontrollaktis välja arvutanud (kontrollakti tabel 2, lk 16).

Maksuhaldur ei ole võtnud vastava kulu kandmist arvesse peaasjalikult seetõttu, et puuduvad

usaldusväärsed tõendid R.P. poolt selle kulu kandmisest. Kohtu hinnangul ei ole maksuhalduri

selline põhjendus piisav, et välistada vastava summa võrra Kriibi 2 müügihinna vähendamine.

Nimelt on ühelt poolt tõendatud, et UNI ja R.P. leppisid 04.04.2016 kokku R.P. poolt Kriibi tee

kinnistute parendamises, mille võrra vähendatakse Kriibi 2 müügihinda23. Samuti on

maksuhaldur aktsepteerinud, et 59 755,59 euro ulatuses on parendustööd tehtud. Seega ei saa

olla vaidlust selles, et UNI kui kinnistute omanik rikastus 59 755,59 euro võrra (maksuhaldur

ei ole tuvastanud ega väitnud, et UNI tasus ise selle kulu või tasuti see mõne muu kokkuleppe

alusel, kui 04.04.2016 finantseerimise kokkulepe UNI ja R.P. vahel). Selles kontekstis ei saa

pidada määravaks küsimust, mil viisil R.P. organiseeris vastavad parendustööd, st kas ja kuidas

ta nende eest reaalselt tasus (maksuhaldur on seejuures tuvastanud, et R.P. tasus töid

organiseerinud Kraabi tee OÜ-sse osakapitali sissemakseid kokku 54 000 eurot, mille arvelt

22 Vt kaebuse p-d 4.2 alap 2, 8.15, 8.73-8,77

23 04.04.2016 finantseerimise kokkulepe (MTA 28.02.2019 vastuse lisa 21)

3-19-118

12(13)

R.P. kinnitusel toimuski tööde finantseerimine24). Oluline on, et R.P.l oli 04.04.2016

kokkuleppe alusel kohustus sellised tööd organiseerida ja õigus tasaarveldada need Kriibi 2

müügihinnaga. Maksuhaldur on möönnud, et summas 59 755,59 eurot on tööd tehtud, st

tegemist on UNI tuluga (sõltumata sellest, kes ja millisel viisil ja alusel selle kulu kandis). Seega

oli põhjendatud selle võrra Kriibi 2 müügihinna vähendamine.

13. Mis puudutab kaebaja poolt esile toodud muid kulusid, mille võrra väidetavalt vähendati

Kriibi 2 müügihinda, s.o haljastus- ja mullatööd summas 10 000 eurot, puude istutamine 5000

eurot ja teede ehitamine, sh asfalteerimine 30 000 eurot, siis selles osas nõustub kohus

maksuhalduriga, et nimetatud kulusid ei ole põhjendatud lugeda Kriibi 2 kinnistu müügihinna

vähendamise aluseks. Haljastus- ja mullatööde maht ja maksumus on tõendamata – ainuüksi

kaebaja esitatud fotod ja video kinnistust25 ei ole piisavad, et hinnata tööde mahtu ja maksumust

ning töö eest tasujat. Puude istutamise ja teede ehitamise osas on kaebaja möönnud, et vastavat

kulu ei ole tänaseni tegelikkuses kantud ning see kuulub R.P. poolt kandmisele tulevikus. Kohus

leiab sarnaselt maksuhaldurile, et selline tulevikus tekkida võiv kulu ei saa anda alust seotud

isikule soodsamalt kinnistu võõrandamiseks. Vastasel juhul muutuks siirdehinna regulatsioon

sisutuks, kui soodsamat hinda saaks põhjendada pelgalt väidetega aastate pärast tekkivast vastu-

sooritusest.

14. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et UNI poolt R.P.le võõrandatud Kriibi 2 kinnistu

turutingimustele vastavaks müügihinnaks oli põhjendatud lugeda 92 960,41 eurot (152 716

eurot – 59 755,59). R.P. tasus 30 000 eurot, seega sai R.P. UNI-lt rahaliselt hinnatava hüve

summas 62 960,41 eurot (92 960,41 – 30 000). Nimetatud summalt kuulub TuMS § 4 lg 11 ja §

50 lg 4 alusel UNI poolt tasumisele 15 740,10 eurot (62 960,41 x 20/80).

Kokkuvõte ja menetluskulude jaotus

15. Vaidlustatud maksuotsusega määrati kaebajale tulumaksu 79 632,75 eurot, sh osanikule

tehtud dividendiväljamakselt 37 500 eurot ja osanikule turuhinnast soodsamalt kinnistu

võõrandamisega seoses 42 132,75 eurot. Kohus tühistab maksuotsuse dividendiväljamakselt

määratud tulumaksu osas summas 37 500 eurot26 ja osaliselt siirdehinna maksustamise osas

summas 26 392,65 eurot (42 132,75 – 15 740,10)27. Kokku tühistab kohus seega vaidlustatud

MTA 17.10.2018 maksuotsuse summas 63 892,65 eurot (37 500 + 26 392,65).

Ülejäänud osas jääb kaebus rahuldamata.

16. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud HKMS § 108 lg 2 kohaselt proportsio-

naalselt kaebuse rahuldamisega. HKMS § 109 lg 1 kohaselt kuludokumentide ja menetlus-

kulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. HKMS § 109 lg 6

kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Kaebaja taotleb menetluskulude hüvitamist kokku summas 4236,20 eurot, sh riigilõiv 765 eurot

ning õigusabi 3471,20 eurot (sisaldab käibemaksu), millest 554 eurot on istungil osalemise tasu.

Kohtule on esitatud menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid.28 Riigilõivu tasumine nähtub

kohtute infosüsteemist.

Kohtu hinnangul on UNI kaebus mittevajalikult mahukas, sisaldades tarbetuid kordusi, mis

kokkuvõttes raskendavad kaebaja positsiooni jälgitavust. Samas on see eelduslikult mõjutanud

24 Kontrollakti p 1.2.2.1.4 alap f (lk 17)

25 Vt kaebuse p 8.57 ja kaebaja 12.06.2018 vastuväite lisa 10 (MTA 28.02.2019 vastuse lisad 71 ja 72)

26 Kohtuotsuse p-d 7-9

27 Kohtuotsuse p-d 10-14

28 Kaebaja 21.01.2020 ja 24.01.2020 menetluskulude nimekirjad

3-19-118

13(13)

õigusabikulude suurust. Kohtu hinnangul saab kaebaja vajalikuks ja põhjendatud õigusabi-

kuluks lugeda 3000 eurot ja menetluskuluks kokku koos riigilõivuga seega 3765 eurot (HKMS

§ 109 lg 6).

Kohus rahuldab kaebuse ca 80% ulatuses, seega tuleb mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja

viimase menetluskulud kokku summas 3012 eurot (HKMS § 108 lg 2).

Vastustaja ei ole kuludokumente kohtule esitanud, seega jäävad vastustaja võimalikud

menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

Toimikuga tutvumise õiguse osaline piiramine

17. Kohus piiras MTA taotlusel 21.11.2019 määrusega osaliselt kaebaja juurdepääsu kohtuasja

toimikule, s.o MTA 28.02.2019 menetlusdokumendi lisadele nr 93-96 ja 111-113. Kaebaja

palus 13.12.2019 seisukohas kohtul kontrollida, kas eelviidatud lisade puhul on tegemist

tõenditega, mis on kogutud pärast vaidlustatud maksuotsuse andmist. Kohus andis 14.01.2020

määruses MTA-le juhise olla kohtuistungil valmis vastavat asjaolu selgitama.

Maksuhaldur esitas kohtuistungil kohtule 16.01.2020 väljavõtte MTA infosüsteemist, mis

kajastab eelviidatud lisades nr 93-95 sisalduva teabega tutvumise aega. Seejuures palus

vastustaja kohtul piirata kaebaja juurdepääsu dokumendi teisele lehele, mis kajastab R. M.

tööandja andmeid. Kaebaja vastavale taotlusele kohtuistungil vastu ei vaielnud.

Kohus nõustub MTA-ga, et kõnealune teave (16.01.2020 väljavõtte teine lk) on käsitatav

R. M. eraelulise teabena ja maksusaladusena (HKMS § 79 lg 1 p-d 3 ja 5, MKS § 26). Kaebaja

ei ole pidanud sellega tutvumist ka oluliseks. Seega rahuldab kohus MTA taotluse HKMS § 79

lg 1 p-de 3 ja 5 alusel, st piirab kaebaja õigust tutvuda MTA 16.01.2020 väljavõtte teise lk-ga.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee

Kohtunik

OSALISELT

TÜHISTATUD

TALLINNA

RINGKONNAKOHTU

09.07.2020

KOHTUOTSUSEGA.