2-19-19995/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andres Suik Määruse tegemise aeg ja koht 17.02.2020, Tallinn Kohtujurist Triin Taada Tsiviilasja number 2-19-19995 Tsiviilasi Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi P P vastu võla nõudes Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine, riigilõivu tagastamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806, asukoht Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Tarvo Ilves (e-post tarvo.ilves@plusplus.ee); Kostja: P P (isikukood xxx, registreeritud elukoht xxx). Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Kinnitada Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) ja Aleksandr Tsygankov (kostja) (hageja ja kostja koos nimetatuna pooled) vaheline kompromiss alljärgnevas: 1.1 Kostja tasub põhinõude 38,48 eurot, viivise 30,07 eurot ja sissenõudekulu 25 eurot, ½ ulatuses riigilõivu summas 37,50 eurot ja lepingulise esindaja kulud 68,95 eurot. Nõutud summad tasub kostja PlusPlus Capital AS arveldusarvele x Swedbank, viitenumbriga 24626334 järgmise maksegraafiku järgi:

Makse tähtaeg Tasumata jääk Tasumisele kuuluv osa Jääk peale tasumist 1 15.03.2020 200 8 192 2 15.04.2020 192 8 184 3 15.05.2020 184 8 176 4 15.06.2020 176 8 168 5 15.07.2020 168 8 160 6 15.08.2020 160 8 152 7 15.09.2020 152 8 144 8 15.10.2020 144 8 136 9 15.11.2020 136 8 128 10 15.12.2020 128 8 120 11 15.01.2021 120 8 112

2

12 15.02.2021 112 8 104 13 15.03.2021 104 8 96 14 15.04.2021 96 8 88 15 15.05.2021 88 8 80 16 15.06.2021 80 8 72 17 15.07.2021 72 8 64 18 15.08.2021 64 8 56 19 15.09.2021 56 8 48 20 15.10.2021 48 8 40 21 15.11.2021 40 8 32

22 15.12.2021 32 8 24 23 15.01.2022 24 8 16 24 15.02.2022 16 8 8 25 15.03.2022 8 8 0

1.2 Kompromisslepingus käsitlemata poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda. 1.3 Kui kostja jätab maksegraafikust tuleneva makse õigeaegselt tasumata, on hagejal õigus pöörata kogu tasumata nõude jääk sundtäitmisele ning kostja kohustub tasuma kuni käesoleva kompromissi p 1.1. põhinõude täieliku tasumiseni põhinõudelt viivist 0,07% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. 2. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasja nr 2-19-19995 menetlus. 3. Tagastada hagejale riigilõiv summas 37,50 eurot ning kanda nimetatud summa hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital arveldusarvele nr x, Swedbank AS. 4. Toimetada käesolev kohtumäärus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud

Harju Maakohtu menetluses on Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi P P vastu võla nõudes Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital nõue Elisa Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud Liitumisleping kliendinumbriga 8202517, mille alusel kohustus teenuse osutaja pakkuma kostjale mobiilsidealaseid teenuseid ning kostja oli kohustunud saadud kaupade (mobiiltelefoni)/teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arve(tel)e. Elisa Eesti AS on loovutanud kostjaga sõlmitud lepingust tuleneva nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu 01.02.2018 hagejale.

3

Hageja taotleb mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus 38,48 eurot ja viivised 30,07 eurot ja sissenõudekulu summas 25 eurot. Samuti taotleb hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivise kuni põhinõude 38,48 € tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,07% päevas tasumata põhisumma jäägilt ning arvestades viivist hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast s.o alates 17.12.2019. Hageja palub mõista kostjalt hageja menetluskulud tasutud riigilõivu summas 75 eurot ja lepingulise esindaja kulu summas 420 eurot.

Pooled esitasid 06.02.2020 kohtule poolte vahel sõlmitud kompromissi. Pooled kinnitavad, et on teadlikud TsMS § 430 lg 2 sätestatud asjaoludest ja TsMS § 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled nõustuvad sellega, et kohus lõpetab tsiviilasja nr 2-19-19995 menetluse kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Hageja taotleb poole tasutud riigilõivu tagastamist hageja arvelduskontole.

Kohtu põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtule avaldatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning antud juhul ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule avaldatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetatakse.

Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kohus selgitab pooltele, et TsMS § 432 on sätestatud, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud menetluskulude kandmises.

Hageja on tasunud hagiavalduselt riigilõivu 75 eurot. Vastavalt TsMS § 150 lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel,

4

kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Hageja on esitanud taotluse poole hagiavalduselt tasutud riigilõivu tagastamiseks (TsMS § 150 lg 2 p 1). Kohus leiab, et hagejale tuleb tagastada riigilõiv summas 37,50 eurot ning kanda see hageja taotlusel hageja arveldusarvele nr xxx, Swedbank AS.

/allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik