Legislator Case Law & Legislation
1-09-20380/9 AI generated

1-09-20380/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 1-09-20380/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia · Case Law (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1 K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10.03.2010.a. Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-09-20380 Kohtukoosseis Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär Jane Oidsalu Prokurör Tõlk Katrin Lindpere - Kriminaalasi Süüdimõistetu K.Z tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu Kaitsja K.Z (ik: XXX; kannab karistust Tartu v...

Legislator headnote

Placeholder

Keywords

Placeholder

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10.03.2010.a. Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-09-20380 Kohtukoosseis Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär Jane Oidsalu Prokurör

Tõlk Katrin Lindpere

- Kriminaalasi

Süüdimõistetu K.Z tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu

Kaitsja

K.Z (ik: XXX; kannab karistust Tartu vanglas; karistusaja kestus: 23.06.2005- 23.06.2014)

Advokaat Rein Napa

RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 426 lg 2, kohus:

määras:

Jätta K.Z

elektroonilise valve kohaldamisega ennetähtaegselt Tartu

Ringkonnakohtu 24.01.2006.a otsusega temale mõistetud vangistusest tingimisi vabastamata. Mõista välja K.Z-ilt 300 (kolmsada) krooni menetluskulu riigieelarvesse, mis tuleb

tasuda Rahandusministeeriumi pangakontole nr 10220034800017, viitenumber 2800049874.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule

2

kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates vaidlustatavast kohtumäärusest teadasaamisest, s.o. 11.03.2010.a. kohtumääruse kuulutamisest.

Asjaolud K.Z on eelnevalt kriminaalkorras karistatud ühel korral (karistus aegunud). K.Z mõisteti viimati süüdi Valga Maakohtu 21.10.2005.a otsusega KarS § 113 järgi 7 (seitsme) aastase vabadusekaotusega ning Tartu Ringkonnakohtu 24.01.2006.a otsusega KarS § 114 p 1 järgi 9 (üheksa) aastase vabadusekaotusega, karistusaja lõpp 23.06.2014.

Kriminaalhooldaja seisukoht Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja ettekandes K.Z kohta ei nõustuta K.Z ennetähtaegselt vanglast vabastamisega. Kriminaalhooldaja on seisukohal, et uue

kuriteo toimepanemise risk on kõrge ning ei pea võimalikuks K.Z ennetähtaegset

vabastamist KarS § 76 alusel. Kriminaalhooldusametnik leiab, et uue kuriteo toimepanemise riski vabaduses tõstab kuriteo raskusaste, kindla töökoha puudumine ning alkoholisõltuvus.

Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu K.Z selgitas kohtus, et soovib oma ennetähtaegse vabanemise küsimuse kohtus arutamist. K.Z selgitas, et on nõus läbima alkoholismiravi, vabanedes on õde nõus teda aitama ja kui avaneb võimalus, siis ta on valmis ka tööle asuma.

Prokurör leiab, et tuleb nõustuda kriminaalhooldaja arvamusega ning on K.Z vanglast ennetähtaegse vabastamise vastu. Prokurör viitas asjaolule, et kuigi K.Z on läbinud viha juhtimise programmi ja osaleb käesoleval ajal programmis 12 sammu, tuleb siiski arvestada kuriteo toimepanemise asjaoludega. Antud juhul oli kuritegu suunatud inimese elu vastu ja seda

eriti julmal viisil. Ka leiab prokurör, et K.Z puhul on märgata ennast õigustavat käitumist.

Kaitsja toetab Tartu vangla ettepanekut vabastada K.Z karistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt. Kaitsja leiab, et arvestama peaks asjaoluga, et K.Z on kriminaalkorras

karistatud esimest korda, ta on motiveeritud osalema sotsiaalprogrammides ja suhted

kriminaalkorras karistatud isikutega puuduvad. K.Z on autoremondilukksepa kvalifikatsioon ja ehitustöö kogemus, mis peaks lihtsustama tulevikus töö leidmist.

Kohtuniku seisukoht

KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises

süüdimõistetud isiku kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub KarS § 75 lg 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Seega käesoleval juhul on seaduse mõttes alus K.Z ennetähtaegset vanglast

vabanemist arutada. Ennetähtaegse vabanemise teoreetiline võimalus elektroonilise valve alla alates 23.12.2009.

KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, tema

varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

3 K.Z on kriminaalkorras karistatud eelnevalt ühel korral. Viimati mõisteti süüdi Tartu Ringkonnakohtu 24.01.2006.a otsusega KarS § 114 p 1 järgi 9 aastase vabadusekaotusega, karistusaja lõpp 23.06.2014.a. Kriminaalhooldaja ei ole pidanud võimalikuks ennetähtaegselt vangistusest vabastada (II isiklik

toimik tl. 55-56). Positiivne on see, et K.Z on vabanemisel olemas elukoht ja materiaalne toetus, vangistuse ajal distsiplinaarkaristused puuduvad. Samas puudub vabanemise korral garanteeritud töökoht. Kuigi vangla leiab, et K.Z ennetähtaegne vabastamine on

mõistlik, siis iseloomustusest nähtub, et konfliktsituatsiooni tekke korral võib K.Z

reageerida vahendeid valimata ja toime panna raske isikuvastase kuriteo, ohtlikkus võib

suureneda alkoholijoobes olles. Seega võiks ohtu vähendavateks teguriteks olla loobumine

alkoholist ja töökoha leidmine. K.Z iseloomustavad ka pisut kõrgendatud enesehinnang ja minapilt ning puudulikud probleemilahendamisoskused.

Kohus saab vanglast ennetähtaegselt vabastada isiku, kui on veendunud, et isik vabanedes

hakkab tõesti õiguskuulekat elu elama ja ei pane toime uusi kuritegusid. Antud juhul tuleb

arvestada kuriteo raskusastmega – K.Z mõisteti süüdi julmal viisil inimeselt elu võtmises. Vangla iseloomustuse kohaselt võivad tulevikus olla ohustatud isikud, kellega K.Z

tekib konfliktsituatsioon. Seega on riskifaktorid tingitud eelkõige kuriteo jõhkrast

iseloomust ja K.Z omadusest kergesti ärrituda, aga ka alkoholisõltuvusest. Kuigi vabanedes on olemas õe toetus, siis see ei vähenda uue kuriteo toimepanemise riski, kuna õe toetus on olnud olemas ka varasemal eluperioodil. K.Z puudub vabanedes ka kindel

töökoht ja sissetulek, mis omakorda suurendab uue kuriteo toimepanemise riski. Kriminaalhooldusosakond ei pea võimalikuks K.Z-iga kriminaalhooldust läbi viia.

Lähtudes eeltoodust jätta K.Z temale Tartu Ringkonnakohtu 24.01.2006.a otsusega

mõistetud 9 aastat vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist elektroonilise valve alla vabastamata. Menetluskulud (kaitsjatasu 300 krooni) jätta KrMS § 180 lg 1 alusel K.Z kanda.

Kohtunik: