1-17-10050/86 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

17. veebruar 2020, Tallinn Kriminaalasja number 1-17-10050 Kohtukoosseis Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed J š ulia Kat kovskaja ja Sten Lind Kohtuistungi

sekretär Kea Lemming Kohtuistungi toimumise aeg ja koht

06. veebruar 2020, Tallinn Kriminaalasi R.M i süüdistuses KarS § 202 lg 2 p 1,2 järgi - ja E. süüdistuses KarS § 202 lg Y

2 p 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 19. veebruari 2019 otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja

Kaitsjad Prokurör Deniss Medvedev Süüdistatavad E.Y , ik: XXX, varem kriminaalkorras karistamata, R.M , ik: XXX, varem kriminaalkorras karistamata Kaitsjad Gregori Palm ja Paavo Paal

RESOLUTSIOON

1.

Tühistada Harju Maakohtu 19. veebruari 2019 otsus

1. 1.

R.M i süüdi tunnistamises KarS § 202 lg 2 p 2 järgi, - 1.2 , . R.M ile karistuseks mõistetud 1 aastase vangistuse osas -

2

1.3. E.Y-le rahaliseks karistuse

ks mõistetud 265 päevamäära ja KarS § 68 lg 1 alusel ärakandmisele kuuluva karistuse osas.

2. Uue otsusega 2.

1. Mõista R.M KarS § 202 lg 2 p 2 järgi õigeks.

2.2. Mõista R.M ile KarS § 202 lg 2 p 1 järgi - karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

2.3. Mõista E.Y-le KarS § 202 lg 2 p 1 järgi karistuseks rahaline karistus 200 päevamäära, so 2000.00 ( kaks tuhat) eurot.

2.4. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda mõistetud karistusest E.Y-le kantuks eelvangistuses viibitud 1 päev, so 3 päevamäära ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista rahaline karistus eurot. 197 päevamäära, so 1970.00 ( üks tuhat üheksasada seitsekümmend) 2.5. Eesti Vabariigi Mõista osalise õigeksmõistmise tõttu lt R.M i ( ik: - XXX) kasuks välja Harju Maakohtu menetluses valitud kaitsja poolt õigusabi osutamisega seotud kulu summas 100.00 eurot. (ükssada)

3. Muus osas jätta Harju Maakohtu otsus muutmata.

4. a osaliselt. R.M i kaitsja apellatsioon rahuldad - E.Y kaitsja apellatsioon . jätta rahuldamata

5. Määrata dvokaadibüroole A LINDEBERG vandeadvokaadi abi Gregori Palmi poolt E.Y-le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest makstavaks tasuks koos käibemaksuga ( ükssada viiskümmend üks eurot ja 20 senti) 151,20 eurot .

6.

1 alusel kaitsjatasu summas 151,20 eurot riigi kanda. KrMS § 185 lg jätta eelmärgitud

7. KrMS § 185 lg 1 alusel välja mõista Eesti Vabariigilt R.M i

- ( ik: XXX) kasuks 300.00 ( kolmsada) eurot apellatsioonimenetluses õigusabi osutamisega seotud kulude katteks.

Edasikaebamise kord:

Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

SÜÜDISTUS:

1

. E.Y- - d ja R.M i süüdistatakse vastavalt karistusseadustiku (KarS) § 202 lg -

2 p 1 ja § 202 lg 2 p de 1 ja 2 järgi selles, et nad hoidsid 7. oktoobril 2015 Soomes varastatud sõidukit Fiat Ducato. Süüdistatavad organiseerisid ja valmistasid ette selle sõiduki Eestisse toomise. E.Y andis - OO le korralduse sõita 7. oktoobril 2015 Eestist Soome ja tuua see auto Eestisse. Sõiduki andsid Soomes le üle tuvastamata isik või isikud, kes oli(d) OO- selle eelnevalt kokku leppinud R.M iga . kinnitas auto külge registreerimismärgid, - OO mille ta oli maha võtnud koos E.Y-ga Tallinnas üüritud sõidukilt, mille üürile võtmise korraldas R.M. 7.

5 tõi sõiduki Soomest Eestisse. oktoobril 201 OO

HARJU MAAKOHTU OTSUS:

3

2. Maakoh

19. veebruari 2019. a otsusega tunnista

tu ti E. süüdi KarS § 202 lg 2 Y p 1 järgi ja mõisteti karistuseks rahaline karistus 265 päevamäära, s.o 2650 (kaks tuhat kuussada viiskümmend) eurot. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati E. karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 1 Y (üks) päev (13.10.2015), s.o 3 (kolm) päevamäära ning loeti tema poolt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks rahaline karistus 262 päevamäära, s.o 2620 (kaks tuhat kuussada kakskümmend) eurot. KarS § 73 lg 1 ja 3 kohaselt jäeti rahaline karistus täitmisele pööramata tingimusel, et E.Y ei pane temale määratud 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja vältel toime uut tahtlikku kuritegu. E.Y-lt mõisteti välja KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna: KrMS § 175 lg 1 p

4 alusel kaitsetasu 2760.00 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 810.00 eurot.

Sama otsusega tunnistati R.M süüdi KarS § 202 lg 2 p 1, 2 järgi ja karist

1 (ü ati he) aasta vangistusega. se KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel jäeti mõistetud vangistus (1 aasta) täitmisele pööramata tingimusel, et R.M ei pane temale määratud 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja vältel toime uut tahtlikku kuritegu. R.M ilt mõisteti välja KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna: KrMS § 175 lg 1 p 3 - alusel ekspertiisikulu 1407.00 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha

810.00 eurot.

APELLATSIOONID

3. Süüdistatava E. kaitsja vaidlustab Harju Maakohtu otsuse täies ulatuses. Y Kaitsja leiab, et kriminaalmenetluse raames uuritud tõendid ei võimalda jõuda järelduseni, et süüdistatav on süüdi talle etteheidetava teo toimepanemises. Ennekõike leiab kaitsja, et süüdistatava puhul ei ole leidnud tõendamist asjaolu, et ta on KarS § 202 lg 2 p-s 1 nimetatud teo pannud toime vähemalt kaudse tahtlusega.

3.1. Kui kohus

siiski leiab, et süüdistatav pani KarS § 202 nimetatud teo tahtlikult, siis on kaitsja seisukohal, et süüdistatavat ei ole alust süüdi mõista kuriteo täideviijana vaid teda tuleb süüdi tunnistada KarS § 202 lg 1 § 22 lg 3 alusel, leevendades ka talle mõis - tetud karistust. Kaitsja leiab, et E. roll oli vaid süüteo toimepanemise soodustamises. Y

3.2. Alternatiivselt taotleb kaitsja kriminaalmenetluse lõpetamist avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. Kaitsja leiab, et ka juhul kui jaatada süüdistatava süüd, siis ei ole tema süü suur. Seda seisukohta on kinnitanud ka Harju Maakohus, kes on asunud seisukohale, et süüdistatava süü on keskmisest väiksem. Kaitsja leiab, et selle kriminaalasja arutamiseks puudub ka avalik menetlushuvi. Seda kinnitab asjaolu,

et süüteo täideviija, suhtes, lõpetati OO kriminaalmenetlus otstarbekuse kaalutlusel.

3.3. Kaitsja leiab, et kriminaalmenetlus tuleb lõpetada KrMS § 2052 alusel seoses mõistliku menetlustähtaja möödumisega. E.Y on selles asjas üle kuulatud 13.10.2015. Seega oli menetluse läbiviimine talle sellest päevast teada. Ei esine 4 aasta pikkuse menetlemise õigustavaid asjaolusid. E. Y ega tema kaitsja ei ole takistanud kiiret menetlemist. Etteheidetav tegu pole raske.

4

3.4. Kokkuvõtvalt tühistada Harju Maakohtu 19.02.2019. a otsus osas, millega palub kaitsja tunnistati E. süüdi KarS § 202 lg 2 p 1 järgi ning teha selles asjas E. Y Y suhtes õigeksmõistev otsus. Esimese alternatiivina lõpetada kriminaalmenetlus E. suhtes KrMS § 202 lg 1 Y alusel või teise alternatiivina lõpetada kriminaalasjas E.Y suhtes menetlus KrMS § 2052 alusel seoses mõistliku menetlustähtaja möödumisega. Kolmanda alternatiivina tühistada Harju Maakohtu 19.02.2019. a otsus osas, millega tunnistati E. süüdi Y KarS § 202 lg 2 p 1 järgi ning teha selles asjas E.Y suhtes uus kohtuotsus, millega tunnistatakse E.Y süüdi KarS § 22 lg 3 – § 202 lg 1 alusel ning mõista talle kergem

karistus kohtu õiglasel äranägemisel.

4. R.M i kaitsja palub tühistada Harju Maakohtu 19. veebruari 2019. a. kohtuotsus - R.M i süüdimõistmise osas; teha asjas uus otsus, millega mõista R.M - süüdistuses KarS § 202 lg 2 p de 1 ja 2 järgi õigeks; alternatiivselt kohaldada käesolevas asjas - KrMS § 2742 lg-s 1 sätestatut ning lõpetada käesolevas asjas menetlus seoses mõistliku menetlustähtaja möödumisega; mõista Eesti Vabariigilt välja R.M i kasuks viimase - poolt valitud kaitsjale tehtud kulutused nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu menetluses.

4.1. menetluse Kaitsja hinnangul esineb käesoleval juhul alus R.M i suhtes kriminaal - lõpetamiseks seoses mõistliku menetlustähtaja ületamisega. Kriminaalasja keerukust analüüsides tuleb asuda seisukohale, et tegemist on lihtsa kriminaalasjaga. Käesolevas asjas ei saa R.M ile ega tema kaitsjale teha etteheiteid - menetluse venitamise osas. Sellest tulenevalt leiab kaitsja, et käesolevas kriminaalasjas mõistlikku menetlusaega on lubamatult ületatud ning see peab olema kompenseeritud kriminaalmenetluse lõpetamisega.

4.2. Kaitsja leiab, et R.M i poolt kuriteo toimepanemine pole usaldusväärsete tõenditega - tõendamist leidnud. Maakohus on andnud ütlustele ebaõige hinnangu. Kaitsja leiab, et CC tunnistaja ütlused pole usaldusväärsed ja seetõttu ei saa nendele otsust rajada ning need tuleb tõendikogumist välja jätta. Samuti kaitsja leiab, et teisi tõendeid on maakohus tõlgendanud meelevaldselt.

VAHEPEALNE MENETLUSE KÄIK

5. Tallinna Ringkonnakohtu 21. augusti 2019 määrusega tühistati maakohtu otsus ja lõpetati

E. ja R.M i suhtes kriminaalasi KrMS § Y - 274

2 lg 1 alusel.

6. Põhja Ringkonnaprokuratuuri määruskaebuse alusel tühistas R

iigikohus 20. detsembri 2019 aasta määrusega Tallinna Ringkonnakohtu 21. augusti 2019 määruse ja saatis kriminaalasja ringkonnakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.

Riigikohus leidis, et ringkonnakohus ei arvestanud mitut menetlusaja mõistlikkuse hindamist oluliselt mõjutavat asjaolu. Seetõttu luges kohus ennatlikult menetluse mõistliku aja möödunuks ja lõpetas alusetult kriminaalmenetluse. Riigikohus sedastas, et ringkonnakohtu määruse tegemise ajal ei saanud rääkida mõistliku menetlusaja nõude rikkumisest tõendamiseseme asjaolude ja riigivõimu käitumise . Kohtuasja tõttu on kriminaalmenetlus küll veninud, kuid menetlusaja mõistlikkuse hindamisel tähtsust omava

te asjaolude kogumit ja menetluse senist ajalist kestust silmas pidades ei ole mõistlikku menetlusaega siiski . veel ületatud

5

Menetlus tuleb mõistliku menetlusaja möödumise tõttu lõpetada vaid siis, kui selle jätkamine riivaks süüdistatava õigust menetlusele mõistliku aja jooksul ebaproportsionaalselt võrreldes avaliku menetlushuviga. See abinõu mõistliku menetlusaja riive heastamisel kõne alla tuleb üksnes juhul, kui süüdistatava karistuse kergendamine on heastava abinõuna ilmselgelt ebapiisav. Praegusel ju

htumil millestki sellisest rääkida ei saa.

MENETLUSPOOLTE SEISUKOHAD

7. E.Y kaitsja b

toetab apellatsiooni täies mahus. Täpsusta taotluste järjekorda. Süüdistatav toetab kaitsja apellatsiooni koguulatuses.

R.M i kaitsja esitatud apellatsiooni koguulatuses. Jä - toetab nii menetluse äb lõpetamise kui ka õigeksmõistva otsuse tegemise taotluse juurde. Süüdistatav esitatud apellatsiooni täies mahus. toetab

Prokuröri arvamuse kohaselt on kohtuotsus seaduslik ja kaitsjate apellatsioonide rahuldamiseks seaduslikud alused puuduvad. Muuhulgas leiab, et kui seadus võimaldab ka ringkonnakohtus menetluse lõpetamise K S § 202 alusel, siis prokuratuur sellist taotlust ei esita, mis välistab rM sellel al

usel menetluse lõpetamise.

KRIMINAALKOLLEE

GIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS

8. Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, apellatsioonidega ja Riigikohtu määruse seisukohtadega ning ära kuulanud menetlusosalised, märgib alljärgnevat.

9. on apellatsioonis taotlenud kriminaalmene Mõlemad kaitsjad tluse lõpetamist seoses menetluse mõistliku aja möödumisega.

Esmalt kolleegium osutab, et Riigikohus on oma 20. detsembri 2019 aasta lahendis tühistanud ringkonnakohtu määruse, millega kolleegium lõpetas kriminaalmenetluse KrMS § 2742 lg 1 alusel. Riigikohtu seisukohad on sama asja lahendamisel ringkonnakohtule kohustuslikud. Apellatsioonikohtu 06. veebruari 2020 aasta istungil jäid mõlemad kaitsjad KarS § 2742 ettenähtud kriminaalmenetluse lõpetamise taotluse juurde, leides, et praeguseks hetkeks on mõistlik menetlusaeg möödunud. Kolleegium sellise seisukohaga ei nõustu ja leiab, et kaitsjate taotlus eelnimetatud alusel menetluse lõpetamiseks rahuldamisele ei kuulu. Kolleegium peab vajalikuks kida, et maakohtu menetluses, kus kohtuvaidlused toimusid mär

18. jaanuaril 2019 ( 3 kd. t.lk. 181-182) ei ole kaitsjad taotlenud kriminaalmenetluse lõpetamist KrMS § 2742 alusel ega viidanud ühelegi asjaolule, mis mõistliku menetlusaja nõude rikkumist näitaks. Vaid mõni kuu hiljem esitatud apellatsioonides on aga kaitsjad leidnud, et nüüd on tegemist juba sellise mõistliku menetlusaja nõude rikkumisega, mis annab aluse menetluse lõpetamiseks.

Riigikohus oma 20. detsembri 2019

lahendis on väljendanud seisukohta, et ringkonnakohtu määruse tegemise ajal 21. augustil 2019 ei saanud rääkida mõistliku menetlusaja nõude rikkumisest . Kolleegiumi veendumuse kohaselt juhul, kui menetluse lõpetamise mõttes Riigikohus 20. detsembril 2019 aastal oma lahendit tehes oleks tuvastanud seaduslikud alused nimetatud päeva seisuga kriminaalmenetluse lõpetamiseks mõistliku menetlusaja möödumise tõttu siis oleks Riigikohus ka seda tõdenud ning vastavasisulise lahendi teinud. Riigikohus aga

20. detsembril 2019 leidis, et menetluse lõpetamiseks seaduslikud alused puuduvad ning saatis

6

kriminaalasja uueks arutamiseks ringkonnakohtule. anna Riigikohtu poolt Seetõttu ei sedastatust erinevale seisukohale jõudmiseks kriminaalmenetluse lõpetamise osas ka kaitsjate poolt ringkonnakohtu istungil toonitatu, et Riigikohus on lähtunud ringkonnakohtu 21. augusti 2019 aasta määruse tegemise ajast. Kolleegium osutab, et Riigikohus on miks saab

põhjendanud jõuda järeldusele, et kohtueelne menetlus ei kestnud ebamõistlikult pikalt ning kokkuvõtvalt leidnud, et ehkki kohtueelses menetluses esines viivitusi, ei põhjustanud need menetluse senist kestust tervikuna hinnates liigset ajakadu. Samuti on Riigikohus sedastanud, et ka kohtumenetlus ei ole asja silmas pidades väldanud ebamõistlikult pikalt. Riigikohus märkis, et süüdistatavate jaoks pole kaalul midagi sellist, mis kõneleks nende õiguste olulisest riivest menetluse jätkamise korral. Kohtukolleegium leiab, et ka ringkonnakohtu otsuse kuulutamise seisuga 17. veebruaril 2020 pole tuvastatavad asjaolud, mis annaksid aluse ringkonnakohtule jõuda Riigikohtu 20. detsembri 2019 aasta määruses kajastatu erinevale järeldusele ja mis annaksid st seadusliku aluse kriminaalasjas menetluse lõpetamiseks seoses menetluse mõistliku aja möödumisega.

Küll aga kolleegium möönab, et maakohtu poolt eelistungi toimumise 29. novembril 2017 ja kohtuliku arutamise alguse määramise al määral l alles 06.augustile 2018 on tuvastatav teatav riigi poolne tegevusetus ja mõistliku menetlusaja riive. Samuti on kolleegium seisukohal, et arvestada tuleb ka kogu kriminaalmenetluse kestust tervikuna ja seejuures , üle nelja aasta, menetluse kulgemise aega erinevates kohtu astmetes ja seda antud kohtuotsuse tegemise hetke seisuga. Kolleegium leiab, et kuigi puuduvad seaduslikud alused KrMS § 2742 lg 1 alusel menetluse lõpetamiseks, siis on mõistliku menetlusaja riive võimalik tuvastatav, kuid see on süüdistatavate jaoks heastada nendele mõistetud karistuse kergendamisega, millel ringkonnakohus peatub karistust puudutava osas. s

10. E.Y kaitsja on apellatsioonis taotlenud kriminaalmenetluse lõpetamist avaliku menetlushuvi puudumise tõttu KrMS § 202 lg 1 alusel. Apellatsioonikohtu istungil kaitsja, viidates Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-91-13, p-le 15, leidis, et ringkonnakohtus on võimalik KrMS

§ 202 sätestatu alusel menetlus lõpetada.

Kolleegium osutab, et KrMS § 331 lg 1 kohaselt juhindub ringkonnakohus kriminaalasja apellatsiooni korras arutades KrMS 10. peatüki sätetest, arvestades KrMS 11. peatüki 3 jaos sätestatud erisusi. Kohtulikul arutamisel ringkonnakohtus ei kohaldata KrMS § 163

1 ja 2861 sätestatut. Seega eelnimetatud sätte alusel pole KrMS § 274 kohaldamine ringkonnakohtu poolt välistatud. KrMS § 274 lg 5 kehtestab, et prokuröri ja süüdistatava taotlusel võib kohus lõpetada kriminaalmenetluse KrMS § 202-2031 sätestatud alusel. KrMS § 274 asub KrMS § 10. peatükis ehk on kohaldatav ka ringkonnakohtus, kui KrMS .

11 peatüki 3 jaos pole erisusi sätestatud Kolleegiumi hinnangul selliseid KrMS § 274 kohaldamist välistavaid erisusi pole viidatud jaos sätestatud. KrMS § 202 lg 4 näeb ette põhimõtte, et menetlus lõpetatakse määrusega. Ringkonnakohus nõustub prokuröriga selles, et KrMS § 337 lg 2, kus on kehtestatud ringkonnakohtu pädevus tühistada oma määrusega nähtud maakohtu lahend, ette loetellu ei kuulu KrMS § s 202 sätestatud alusel maakohtu otsuse tühistamise võimalus. Samas aga -

kolleegium osutab, et sinna loetellu ei kuulu ka -st 1 juhindudes KrMS § 274 lg KrMS § 2742 alusel ringkonnakohtu poolt määrusega menetluse lõpetamine, mis on tehtud maakohtu süüdimõistva otsuse peale ning mis toob endaga kaasa maakohtu otsuse tühistamise. Kuid ringkonnakohtu pädevust just nimetatud alusel määrusega maakohtu süüdimõistva otsuse

7

tühistamist ja menetluse lõpetamist on Riigikohtu poolt aktsepteeritud ja selline pädevus on kohtupraktikas juurdunud. Seega saab teha järelduse, et KrMS § 337 lg 2 loetelu pole ammendav ning ringkonnakohtul on pädevus ka apellatsioonimenetluses juhindudes KrMS § 274 lg st 5 lõpetada - kriminaalmenetlus KrMS § 202 alusel.

Samas kolleegium osutab, et KrMS § 202 lg 1 sätestatu kohaselt on kohtu poolt KrMS § 202 alusel kriminaalmenetluse lõpetamise otsustamise eelduseks prokuratuuri vastavasisuline taotlus, mis sisaldab terviklikku kokkulepet süüdistatavaga kõigi KrMS § s 202 ja § 206 lg - -s 1 toodud tingimuste suhtes. Antud menetluses pole sellist prokuratuuri taotlust ringkonnakohtule esitatud, mistõttu pole menetluse lõpetamise eeldus täidetud ning eelnimetatud alusel kriminaalmenetluse lõpetamine ringkonnakohtu poolt kaalumisele ei kuulu.

11. E.Y kaitsja seisukohalt a poolt kuriteo toimepanemine pole tõendatud süüdistatav tahtlikult. Kaitsja on apellatsioonis maakohtule ette heitnud, et kohus pole põhjalikult käsitanud kas süüdistatav sai aru, et aitab kaasa süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara hoidmisse või mitte.

Kolleegium osutab, et maakohus on E.Y pani kuriteo toime jõudnud järeldusele, et grupis koos R.M iga, seega kaastäideviijana KarS § 21 tähenduses ja leidnud, et - süüdis järeldus tatavad panid kuriteo toime kavatsetult. Maakohus on eelneva

id i otsuses põhjendanud, mistõttu kaitsja ettehei uvastades süüdistatava teos de on ainetu. T kuriteo täideviija kvaliteedi pole kohtul alust põhjendada ega kaaluda sama kuriteo osas sama isiku kui kuriteost

osavõtja rolli.

11.1. Kaitsja on viidanud

OO ütlustele puutuvalt tema teadmisele kuriteo toimepanemisest. Kolleegium leiab, et asjaolu millal E. korralduse alusel varastatud sõidukile Soome Y Vabariiki järgi sõitnud aru sai, et tegemist on varastatud sõidukiga, ei oma E. Y OO poolt sellekohase teadmise tuvastamisel olulist tähtsust. Sama tähtsusetu on ka kaitsja poolt toonitatu, et E. ei rääkinud Y OO-le, et tegemist on varastatud autoga. Eelnimetatu ei välista mingilgi määral E.Y teadlikkust, et tegemist on eelnevalt toimepandud süüteoga saadud varaga. Kaitsja argumentatsioon sellest, et E. teadmatust sõiduki ebaseadus kust päritolust Y li muudab usutavaks asjaolu, et on varem kriminaalkorras karistamata isik, on kolleegiumi OO arvates asjakohatu. Apellatsiooni pinnalt j , kes kaitsja seisukohalt ääb arusaamatuks miks OO ei teadnud, et sõiduk on varastatud, pidi sattuma paanikasse ja kontakteeruma politseiga. Selles kaitsja seisukohas puudub kolleegiumi arvates loogika.

11.2. , ei sea Kaitsja väited sellest, et E. t ajendas vaid soov teisi inimesi aidata Y kahtluse alla ega kummuta, läbi objektiivsete asjaolude avaldumise põhistatud maakohtu seisukohti E.Y poolt tahtlikult kuriteo toimepanemise osas. Seejuures on kohus ka põhjendatult, tuginedes tõendatud asjaoludele, leidnud, et E. poolt le kõneaja Y OO- ostuks oma elukaaslase pangakaardi kasutamine kui ka laevapiletite ostmine OÜ GD&DG Service, millise äriühinguga E.Y-l igasugune seos puudub, pangakonto kaudu, annab aluse järelduseks, et E. üritas varjata oma seost Y OO Soome reisi korraldamisega. Seega on kaitsja väide, et E. ei pidanud vajalikuks oma jälgi varjat Y a juba maakohtu poolt le tuginevalt

tõendite ümber lükatud.

11.3. Kaitsja on põhistanud subjektiivse tunnuse puudumist ka asjaoluga, et tõenditest ei nähtu E.Y poolt varalise kasu saamine.

8

Kolleegium osutab, et d vara hoidmise koosseisu KarS § 202 ettenähtud süüteoga saadu eelduseks ei ole kasu saamine. Seega koosseisu täidetus ei olene sellest kas süüteoga saadud vara hoidmisega kaasnes isikule mingisugune kasu või mitte, mistõttu pole asjakohane kaitsja argumentatsioon E.Y majandusliku kindlustatuse osas.

11.4. Kolleegium 02 märgib ka, et KarS § 2 ei nõua süüteo toimepanemisena saadud vara hoidmise subjektiivse koosseisu tunnusena motiivi ega

eesmärgi tuvastamist. M , et ta aakohus on tõendite kogumi alusel tuvastanud E. käitumises teadmise Y korraldab hoidmist, Eestisse toimetamist ning kaitsja poolt viidatud asjaolu, varastatud sõiduki et tegemist on varem kriminaalkorras karistamata isikuga, maakohtu põhjendusi ei kummuta. Apellatsioonis esitatud väited ei anna alust tõdeda, et kuriteo toimepanemise ajal 26 aastane kõrgharidusega E. ei pidanud võimalikuks ega möönnud, et organiseerib just süüteo Y

tulemusena saadud vara hoidmist ja Eestisse toomist. Kaitsja viited Riigikohtu lahendile, milles oli käsitatud kahtluste tõlgendamist süüdistatava kasuks pole antud juhul asjakohased kuna kõrvaldamata kahtlusi E. poolt kuriteo tahtliku toimepanemise osas pole Y maakohtul ega ka

ringkonnakohtul maakohtu selgete ja ammendavate põhjenduste pinnalt tekkinud.

11.5. E.Y kaitsja on, viidates tunnistajate ja

, leidnud, et VV LL ütlustele nende ütluste alusel on tõendatud, et tegelikult korraldas varastatud autode tarnimist . CC

Kohtuliku uurimise käigus on tunnistajana ütlusi andnud VV ( 3 kd. t.lk.132-134), kes tunneb hästi nii E. t kui ka R.M i aga on Y - CC näinud vaid mõnel korral. Samuti andis ütlusi LL ( 3 kd. t.lk. 161- CC 162), kes tunneb E. t ja paaril korral on näinud Y . Mõlemad tunnistajad on kinnitanud, et

CC pakkus neile võimalust Soomest Eestisse autosid tuua, kuid kumbki tunnistaja pole

andnud ütlusi sellest, et tegemist oleks olnud varastatud autodega. Kolleegium leiab, et kaitsja on tunnistajate ütlustele andnud ebaõige sisu ning nende poolt antud ütlused ei tõenda poolt süüdistatavatele inkrimineeritud kuriteo toimepanemist ega viita CC üldse tema poolt mingi kuriteo toimepanemisele. Asjaolu, et kaitsja hindab

CC poolt politseisse pöördumist ebatavaliseks käitumiseks on kaitsja subjektiivne hinnang kuriteo toimepanemisest teavitamisele ega too kaasa tunnistaja ütlustele maakohtust erineva hinnangu andmist.

12. E. kaitsja on apellatsioonis leidnud, et KarS § 202 koosseisuks vajaliku Y subjektiivse tunn - use tuvastamisel tuleb süüdistatava tegevus kvalifitseerida KarS § 22 lg 3 § 202 lg 1 järgi.

Maakohus on süüdistatavate kaastäideviijatena, so grupis kuriteo toimepanemise järeldust

kohtuotsuses piisava selgusega põhjendanud põhjendustega ja ringkonnakohus maakohtu nõustudes ei pea vajalikuks seda korrata. Kolleegium leiab, et kaitsja poolt esitatud argumentatsioonile on vastanud Riigikohus korduvalt juba oma lahendites (vt nt RKKKo nr 3-1-1-10-15) sedastades, et KarS § 21 lg 2 esimese lause kohaselt järgneb vastutus kaastäideviimise eest siis, kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult. Tegemist on omistamisnormiga, mille alusel üks isik vastutab ka teise poolt faktiliselt tehtu eest nii, nagu ta oleks seda ise teinud. Kohtupraktikas omaksvõetud teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt süüteokoosseisu objektiivsed tunnused, kuid iga täideviija panus süüteo toimepanemisse peab olema oluline. Samuti on kohtupraktikas juurdunud tõlgendus, et kuriteo organisaatori panus on sedavõrd oluline, et tegemist on kaastäideviijaga.

9

Kolleegium leiab, et maakohtu otsuses on ära näidatud need faktilised asjaolud, mis annavad aluse järeldu kaastäideviimise kvaliteediga seks, et E.Y kuriteo organisaatorina andis , olulise teopanuse ühise teoplaani realiseerimisse aitsja apellatsioonis esitatud väited, et . K

E. vaid soodustas kuriteo toimepanemist on maakohtu põhjendustega juba Y kummutatud. Seejuures on -153) kui sideettevõtjalt saadud andmete protokolli( 2 kd. t.lk. 115 ka süüdistatava OO ütlustega ( 3 kd. t.lk. 39 pöördel) tuvastatav, et E.Y oli Soomes OO viibimise ajal temaga telefoni teel pidevas ühenduses, kontrollides sellega OO tegevust, seega ei muuda E.Y tegevust kuriteost osavõtjaks ka asjaolu, et süüteoga saadud vara oli vaid teise kaastäideviija, OO faktilises valduses.

13. Kokkuvõtvalt kolleegium leiab, et E. kaitsja apellatsioonis esitatud väited ei Y too kaasa andmist ega kummuta maakohtu poolt tõenditele maakohtust erineva hinnangu usaldusväärseks tunnistatud tõenditele rajanevaid põhistatud järeldusi. Ringkonnakohus ei tuvastanud KrMS § 309 lg s ettenähtud aluseid E. suhtes Y - õigeksmõistva otsuse tegemiseks ega ka tema tegevusele antud juriidilise hinnangu muutmiseks. Samuti puuduvad seaduslikud alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks.

14. R.M-i leida isik, kes kaitsja on leidnud, et R.M il, kes küll palus E. - Y-l toimetaks valge kaubiku Eestisse, puudus teadmine, et kaubik on varastatud.

14.1. ja

d

Kaitsja leiab, et maakohus on meelevaldselt jätnud tunnistajate ütluse YY VV CC seotusest valge kaubikuga, arvestamata. Kolleegium sellise etteheitega ei nõustu. Maakohus on kajastanud tunnistajate ütlused ja on neid teiste tõenditega ka kõrvutanud. Asjaolu, et kohus pole jõudnud kaitsjaversiooniga samasele järeld sellest, et R.M ei teadnud varastatud kaubikust ja hoopis usele CC oli isikuks, kes varastatud kaubiku Eestisse toomist korraldas, ei anna alust tuvastada puudusi tõendite hindamisel ega põhjendamiskohustuse rikkumist. Tunnistaja

VV ütlusi on maakohus kajastanud muuhulgas otsuse lk 29 ja ringkonnakohus hinnanud otsuse p-s 11.5, kuid peab veelkordselt vajalikuks märkida, et tunnistaja ütlustes puudub viide asjaoludele, mis annaksid aluse tuvastada seotust varastatud kaubiku Eestisse CC toomisega. Samuti puudub sellekohane viide tunnistaja

LL ütlustes, millistele on kaitsja umbmääraselt oma apellatsioonis viidanud. Tunnistaja YY ütlusi on kohus analüüsinud otsuse lk 28 ning jõudnud järeldusele, et R.M i - korteri ei ole seotud vaidlustatud kriminaalasjas s aset leidnud sündmus, millest rääkis YY esitatud süüdistuses märgitud kuriteoga. Siinkohal kolleegium osutab, et kaitsja ega süüdistatav ei ole

vaid on CC YY ristküsitlemisel esitanud küsimusi uurimaks poolt väidetud situatsiooni jõudnud apellatsioonis oletuslikule järeldusele, et võis teha autorendi firmale broneeringu. CC Kolleegium leiab, et kaitsja apellatsioonis ei ole esitatud tõendeid, mis lükkaksid ümber maakohtu järelduse sellest, et poolt kirjeldatu ei saanud toimuda 2015 aastal ning et YY Soomes varastatud sõidukiga analoogse kaubiku broneeris R.M. Seda enam, et oma CC osalust sõiduki rentimisega seoses pole eitanud vaid on R.M ikinnitanud, et juhendamisel võttiski tema rendifirmalt sõiduki renti, mis on ka täielikult teiste tõenditega kinnitust leidnud. Sõiduki rentimise seo R.M iga - tust on maakohus, tuginevalt asjakohastele ja usaldusväärsetele tõenditele, loogiliselt põhjendanud ja

kaitsja oletus sellest, et broneeringu võis R.M i arvutist teha maakohtu järelduste õigsust kahtluse alla ei sea. - CC

14.2. Kaitsja poolt on viidatud eksimusele tunnistaja CC ütlustes Magistrali keskuses kohtunud isikute osa. Nimelt on kohtueelsel uurimisel tunnistaja andnud ütlusi, et keskuse juures oli Aleksander aga kohtulikul uurimisel kinnitas, et oli R.M . Tunnistaja on selgitanud eksimu - st närvitsemisega esmaste ütluste andmisel. Maakohus on otsuse lk 18 19 tõendite, sh

10

sideettevõtjalt saadud andmete protokolli kui ka GPS süsteemi logi väljatrüki ( 1 kd. t.lk. 44 - - 45) kui ka X asuva C - XX OÜ turvakaamera videosalvestise vaatlusprotokolli ( 2 kd. t.lk. 107 114) 2015 aastal oli Magistrali keskuse andmetele tuginevalt lugenud tõendatuks, et 06.10. juures R.M nagu on kohtuistungil kinnitanud tunnistaja . Kolleegium leiab, et vaid CC eksimine R.M i kohaloleku osas kes - kuse juures ei anna erinevalt kaitsja seisukohast alust tunnistada

CC ütlused tervikuna ebausaldusväärseteks.

14.3. Kaitsja on ka leidnud, et

CC ütlused on ebausaldusväärsed ka vastuolu tõttu OO ütlustega. Nimelt on CC andnud ütlusi, et viies OO 07.10.2015 aastal sadamasse, ütles viimane, et Soomes toodav kaubik on varastatud. Selles osas kolleegium osutab, et prokuröri küsimusele, kas tol hetkel kui ta läks Soome bussile järele ta aimas, et tegemist on varastatud bussiga, on süüdistatav OO vastanud, et aimas ja kahtlustas, et buss on varastatud( 3 kd. t.lk. 40). Kohtule on ta hiljem aga ütelnud, et kahtlus bussi päritolust tekkis Soomes märkide ära kruvimisel. Kolleegium leiab, et süüdistatav on oma kahtluste kohta andnud erinevaid ütlusi, kuid sellised süüdistatava ütlused ei sea ka ütluste usaldusväärsust, kuivõrd htluse alla tunnistaja

CC süüdistatav on ka kinnitanud, et juba Soome minnes ta kahtlustas, et tegemist oli seal varastatud bussiga. Seda enam, et sellele viitab otseselt Eestis kaubiku rent, selle erahoovi parkimine ja registreerimismärkide ära võtmine ning teadmine sellise tegevuse põhjusest. OO

Samuti on

OO kohtuistungil kinnitanud, et ei mäleta täpselt kas ta vest s hommikul sadamasse le sõites ga või mitte, mistõ tunnistaja ja süüdistatava ütlustes CC- ttu pole ka tegemist vastuoluga

ning kaitsja sellkohane väide on ekslik.

Siinkohal kolleegium , et

ka märgib ütlused ei ole ainukeseks tõendiks, millega maakohus CC on R.M ipoolt kuriteo toimepanemise hinnanud tõendatuks, mistõttu vaid tunnistaja ütluste usaldusvääruse kahtluse alla seadmine ei kummuta maakohtu tõendite analüüsil põhinevat järeldust R.M i poolt süüdistuses nimetatud kuriteo toimepanemise ja tema süü osa - s. Kolleegium ka osutab, et Riigikohus on oma lahendis 3-1-1-10-17 ka sedastanud, et üksnes asjaolu, et tunnistaja ütlused ei riimu üheselt mõne teise asjas kogutud tõendiga, ei muuda tunnistaja ütlusi aprioorselt ebausaldusväärseteks.

14.4. Kaitsja on viidanud asjaolule, et

ta oli 2015 aastal narkootilist aine CC t on möönnud, et paaril korral tarvita seisukohta, mida selline asjaolu peaks nud. Kaitsja pole küll esitanud endaga kaasa tooma, kuid kolleegiumi veendumuse kohaselt selline möönmine kindlasti ei anna alust tunnistaja

kui tõendiallika usaldusväärsust kahtluse alla panna. Samuti on kaitsja viidanud, et tunnistaja on nentinud psühhiaatriliste probleemide esinemist, kuid pole diagnoosi osas. Kolleegium leiab, et kaitsja poolt andnud ütlusi temale pandud esitatud retseptid näitavad, et on diagnoositud biporaalset meeleoluhäiret, mida on tunnistajal tunnistaja ravinud. Selline asjaolu näitab teadlikkust oma tervise suhtes, kuid ei anna iseenesest alust järelduseks, et tunnistaja annab kohtus valeütlusi. Asjaolu, et tunnistaja ei avaldanud istungil enda tervise suhted delikaatseid andmeid ei tähenda, et tunnistaja valetab kuriteo sündmuse kohta. Maakohus ei ole tuvastanud tunnistaja poolt ebaadekvaatset käitumist. Hinnates kohtuistungi protokollis kajastatud tunnistaja poolt antud ütluste vastavust küsimustele, nende asjakohasust, pole ringkonnakohtul analoogselt maakohtuga võimalik sedastada, et tunnistaja tervislik seisund ei võimaldanud tal aru saa kohtuistungil tõe da rääkimi või et tunnistaja on seoses terviseprobleemidega andnud valeütlusi se kohustusest .

14.5. aitsja leiab, et

tema motiivide R.M i k politsei poole pöördumine äratab kahtluse - CC osas. Kolleegiumi seisukohalt asjaolu, mis ajendas tunnistajat politsei poole pöörduma ja andma ka tema enda suhtes süüstavaid ütlusi, pole olulise tähtsusega ning selline käitumine iseenesest ei anna alust

tema ütluste usaldusväärsuses kahelda.

11

Kolleegium märgib, et t tõendamiseseme asjaolude kohta antud ütlusi hindab unnistaja poolt kohus oma siseveendumuse kohaselt koos teiste seaduslike ja usaldusväärseteks tunnistatud tõenditega, seejuures arvestades muuhulgas nii ütluste riimumist teiste tõenditega, kui ka ütluste selgust ja ka elulist usutavust.

14.6. de, et Kaitsja väi , kes on pakkunud R.M ile seksuaalteenust võis anda ütlusi CC - , kättemaksuks on oletus, kuna vabatahtlik seksuaalteenuse osutamine mingile kättemaksule , iseenesest ei viita. Samuti ei anna võlasuhte olemasolu alust tunnistaja ütlustes kahelda kuna tunnistaja on ka oma ütlustes kinnitanud, et ta oli R.M ile võlgu. - Esitatud elektronkirjade osas on maakohus oma hinnangu andnud ega ole osas arvestanud. Nendele uuesti apellatsioonis neid süü küsimuse paljasõnaline mingeid järelme viitamine id endaga kaasa ei too.

14.7 m . Kokkuvõtvalt kolleegium leiab, et aakohus on kooskõlas Riigikohtu asjakohase praktikaga ja KrMS § 61 lg s 2 sätestatuga hinnanud tõendeid nende kogumis ning põhjendanud - tõendite eelistust ka R.M i süüküsimuse otsustami - sel. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus küllaldase põhjalikkusega kajastanud kõiki kriminaalasjas uuritud tõendeid, asetanud erinevatest tõenditest tuleneva teabe omavahelisse konteksti ning selgelt ja arusaadavalt põhjendanud oma järeldusi ja seisukohti. Vaidlustatud kohtuotsuses on kõiki tõendeid põhjalikult analüüsitud ja põhjendatud, millistele tõenditele süüdimõistmise aluseks olevad järeldused rajati ning kuidas need tõendid ja järeldused kinnitavad kuriteo toimepanemist süüdistatava R.M i lt. Kohtuotsuses kajastatud tõendite analüüs ja selle

- poo pinnalt esitatud kohtu põhjendused on loogilised, igakülgsed ning veenvad ja kohtu siseveendumuse kujunemine on otsuse lugejale jälgitav. Kolleegium leiab, et kaitsja poolt esitatud apellatsiooni väited ei anna alust tõendeid maakohtust erinevalt hinnata ega ka jõuda R.M i kuriteo toimepanemise ja süü

- poolt inkrimineeritud küsimuse osas erinevale järeldusele. maakohtust

15. Apellatsiooni piiridest ja esitatud taotlustest olenematult, juhindudes KrMS § 340 lg 1, leiab kolleegium, et kohus on R.M i süüdimõistmisel KarS § 202 lg 2 p 2 järgi kohaldanud - ebaõigesti materiaalõigust.

KarS § 202 lg 2 p 2 näeb muuhulgas ette vastutuse süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara hoidmise eest isiku poolt, kes on varem toime pannud süüteoga saadud vara omandamise või turustamise. K Harju Maakohtu 26. riminaalasja materjalidega on tuvastatav, et R.M tunnistati veebruari 2013 otsusega süüdi KarS § 202 lg 2 p 1 järgi süüteoga saadud vara omandamise ja turustamise eest ( 2 kd. t.lk. 12-19). 13. mai ja karistati rahalise karistusega 150 päevamäära 2015 määrusega ( 2 kd. t.lk. 20 23) asendati talle mõistetud rahaline karistus üldkasuliku tööga -

50 tundi. Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna ettekande kohase ( 2 kd. t.lk. lt 33) on R.M talle määratud töötunnid ära teinud ning kriminaalhooldus on lõppenud 12.

27. augustiks 2015 septembril 2015. Vastavalt Karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 7 kustutatakse karistusandmed registrist, kui üldkasuliku töö sooritamisest on möödunud 3 aastat. R.M i poolt üldkasuliku töö - sooritamisest möödus 3 aastat juba seega 27. augustil 2018, mil kustus eeltoodud sätte kohaselt ka

temale mõistetud karistus eelmise kohtuotsuse eest. Seega on tuvastatav, et R.M pani 2015 aastal uue KarS § 202 ettenähtud kuriteo toime küll kehtiva kriminaalkaristuse ajal, kuid 19. veebruaril 2019 aastal, mil maakohus otsuse kuulutas, atus puudus. R.M il kehtiv karist -

12

KarRegS § 5 lg 1 kohaselt on karistusregistrisse kantud isiku karistusandmetel õiguslik

tähendus isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. - Erandid registrist kustutatud andmete kasutamisel on loetletud KarRegS § 5 lg s 2 ning on seotud üksnes teatud suuremate nõuetega ametikohtadel töötamise, õiguste omandamise või tegevusvaldkondades tegutsemisega, mis antud juhul ei kohaldu. Seega korduvus ehk retsidiiv on toimepanijat iseloomustav tunnus ja antud juhul selle kohaldamine korduva kuriteo toimepanemises ehk kohtu poolt otsusega tema süüdimõistmine eeldab e karistusandmed pole t R.M i poolt varem toimepandud kuriteo eest mõistetud - kustutatud. Eeltoodust nähtuvalt maakohtu otsuse kuulutamise ajal 19. veebruaril 2019 oli eelmise kuriteo eest mõistetud karistus kustunud, mistõttu ei olnud ta kohtuotsuse kuulutamise ajal andmed isikuks, kes on varem süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omastamise või turustamise toimepannud isikuks KarS § 202 lg 2 p 2 mõttes. Kolleegium leiab, et eelnimetatud materiaalõiguse ebaõige kohaldamine, millega on raskendatud süüdistatava olukorda, toob kaasa maakohtu otsus tühistamise ja ringkonnakohtu poolt uue otsuse tegemise, millega R.M tuleb KarS § 202 lg 2 p 2 järgi õigeks mõista.

16. Ringkonnakohus on juba otsuse p-s 9 tuvastanud antud menetluses mõistliku menetlusaja riive, mida on võimalik süüdistatavatele heastada karistuse kergendamisega, mis siis toob kaasa mõlema süüdistatavale karistuste osas maakohtu otsuse tühistamise. Samuti kolleegium leiab, et R.M ile karistuse mõistmisel on kohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust. -

16.1. sema kuriteo R.M ile karistuse mõistmisel on maakohus arvestanud tema vara - toimepanemisega. Kolleegium lei , et kuna tegemist ei olnud kohtuotsuse kuulutamise ajal ab enam kehtiva karistusega, puudus maakohtul seaduslik alus eelmist karistuse mõistmisel kehtetut karistust arvestada. Ka Riigikohus on oma lahendites ( vt nt RKKKo 1-17-5883)

sedastanud, et kohus saab isikule karistust mõistes eripreventiivse kaalutluse all tuvastada tema varasema karistatuse üksnes juhul, kui see kehtib kohtuotsuse tegemise hetkel. Samuti on Riigikohus otsuses nr 3-1-1-28-04 kehtestanud põhimõtte, et karistusregistri eesmärk on informatsiooniline, mitte konstitueeriv, mistõttu ka kehtetu karistatuse seal näitamine ei anna iseenesest alust KarRS § 24 lg 1 p 7 ettenähtud andmete kustutamise tähtaja eiramiseks. Seega kolleegium leiab, et otsus R.M ile mõistetud 1 aasta - se vangistuse osas kuulub tühistamisele ja arvestades nii mõistliku menetlusaja riivet kui ka maakohtu poolt ekslikult arvestatud varasemat karistatust, tuleb mõistetud karistust leevendada ja uue otsusega R.M i karistada -

6 kuulise vangistusega. Muus osas, so KarS § 73, 78 sätete kohaldamise osas maakohtu otsus muutmisele ei kuulu.

16.2. E.Y-d on maakohus karistanud rahalise karistusega 265 päevamäära, so 2650 eurot. Kaitsja on apellatsioonis sidunud E.Y-le leebema karistuse mõistmise tema süüdi tunnistamisega kuriteole kaasaaitamises. Kolleegium kaitsja taotlust ei rahuldanud ega leidnud seaduslikke aluseid käsitada E. t kuriteole kaasaaitajana, mistõttu eelnimetatud alusel Y temale mõistetud karistus leevendamisele ei kuulu.

E.Y-le tuleb mõista mõistliku menetlusaja riivet arvestades leebem karistus ja kolleegium leiab, et teda tuleb karistada rahalise karistusega 200 päevamäära, so 2000.00 euroga. Arvestades tema eelvangistuses viibitud 1 päeva tuleb KarS § 68 lg 1 alusel mõista talle karistuseks 197 päevamäära, so 1970.00 eurot. KarS § 73 ja 78 kohaldamise osas

kohtuotsus korrigeerimisele ei kuulu.

13

17. R.M i kaitsja on esitanud taotluse mõista Eesti Vabariigilt R.M i kasuks välja - - maakohtu menetluses valitud kaitsjale tehtud kulutused. KrMS 181 lg §

1 sätestab, et õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik (v.a tsiviilhagiga seotud erandid). Kohtupraktika kohaselt tuleb seda normi kohaldada ka isiku osalisel õigeksmõistmisel. Süüdistatava osalisel õigeksmõistmisel jäävad riigi kanda kriminaalmenetluse kulud, mis on tekkinud seoses süüdistuse selle osa menetlemisega, milles isik õigeks mõistetakse. Olukorras, kus kaitsjatasu arvetest ei nähtu, milline osa arvetel näidatud summadest on seotud süüdistuse selle osa menetlemisega, milles süüdistatav õigeks mõistetakse, tuvastab kohus selle asjaolu hinnanguliselt. Kolleegium m osaliselt ja nimelt õistab R.M i KarS § 202 lg 2 p 2 järgi õigeks, mistõttu - tuleb osa maakohtu menetluses valitud kaitsja poolt õigusabiga seotud kulu süüdistatavale hüvitada. Kaitsja ei ole taotluses ära näidanud kulutus , mis hõlmavad süüdistuse osa, milles i ringkonnakohus R.M i õigeks mõistab, mistõttu ringkonnakohus annab sellel - e ise hinnangu. Kolleegium leiab, et R.M mõistetakse õigeks vaid väga väikeses osas ja nimelt tema isikut iseloomustavat tunnust puudutavas osas, mistõttu kuulub hüvitamisele kaitsjatasu summas 100 eurot.

18. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4, § 338 p 2,4, § 340 lg 1, lg 2 p 3, 4 tühistab ringkonnakohus

19 otsuse osaliselt ja teeb tühistatud Harju Maakohtu 19. jaanuari 20 osas uue otsuse. E.Y kaitsja ringkonnakohus rahuldamata. apellatsiooni jätab R.M i kaitsja apellatsiooni rahuldab osaliselt. -

19. Kokkuleppel kaitsja kui ka RÕS alusel õigusabi osutanud kaitsja taotlesid a

pellatsioonimenetluses õigusabi osutamise eest tasu kindlaksmääramist ja hüvitamist.

Apellatsioonimenetluses reguleerib menetluskulude hüvitamist KrMS § 185. KrMS § 185 lg 1 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lg 1 p-s 4 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik.

Kolleegium osutab, et vastavalt kohtupraktikale ( vt vt RKKKo nr 3-1-1-108-12) on kaitsjale makstav tasu käsitatav menetluskuluna üksnes osas, milles see tasu on mõistliku suurusega. Kohtu poolt ebavajalikeks loetavate teenuste eest või õigusabi osutamiseks liigselt kulutatud aja eest makstud tasu isikule ei hüvitata (vt RKKKo nr 3-1-1-99-11)

19.1. R.M i kokkuleppel kaitsja on taotlenud apellatsioonimenetluses õigusabi osutamise - ga seonduvalt hüvitada R.M ile 450.00 eurot. -

Kaitsetoimingutena on taotluses ära näidatud ettevalmistus ja kaitse ringkonnakohtu istungil 3 tundi. Apellatsioonikohtuistung kestis poolteist tundi, seega kohtuistungiks ettevalmistumise eest taotleb kaitsja tasu hüvitamist samuti pooleteist tunni eest. Kolleegium leiab, et selline taotlus pole põhjendatud. Apellatsioonimenetlus oli korduv, kaitsjal olid kõik asjaolud ja apellatsiooni sisu teada ja selle meelde tuletamiseks piisab kolleegiumi seisukohalt poolest tunnist. Seejuures arvestab kolleegium asjaoluga, et kaitsja ei olnud piisava

põhjalikkusega istungiks ettevalmistunud kuna taotletud tõendeid polnud kaitsjal ringkonnakohtule esitada. Kolleegium leiab, et põhjendatud ajakuluks saab kokku hinnata 2 tundi, mistõttu kuulub kaitsja taotlus rahuldamisele osaliselt ja koos käibemaksuga kuulub R.M ile hüvitamisele 300.00 - eurot.

19.2. E.Y kaitsja on taotluses menetlustoimingutena näidanud istungiks ettevalmistumine 50 minutit ja kohtuistungil osalemine 1 tund ja 29 minutit.

14

Kohtukolleegium leiab, et kaitsja poolt ära näidatud menetlustoiminguid saab hinnata vajalikeks ja nendele kulutatud aega mõistlikuks. Kolleegium leiab, et kaitsja taotlus kuulub rahuldamisele ja hüvitamisele kuuluvaks tasuks on koos käibemaksuga 151,20 eurot, mis jääb KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)