4-19-3994/31 · Riigikohtu kriminaalkolleegium

R I I G I K O H U S

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 4-19-3994 Otsuse kuupäev

17. veebruar 2020 Kohtukoosseis Eesistuja Velmar Brett, liikmed Hannes Kiris ja Paavo Randma Kohtuasi Tanel Viljati väärteoasi liiklusseaduse § 201 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 30. septembri 2019. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet, kassatsioon Teised kassatsioonimenetluse pooled Tanel Viljati kaitsja vandeadvokaadi abi Anne Vissak Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

29. jaanuar 2020, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Tühistada Tartu Maakohtu 30. septembri 2019. a otsus Tanel Viljati väärteoasjas liiklusseaduse § 201 lg 1 järgi ja saata väärteoasi uueks arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus. 2. Kassatsioon rahuldada osaliselt. 3. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Sirje Must kassatsioonimenetluses Tanel Viljatile osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 237,60 eurot (sh käibemaks). Jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 9. juuli 2019. a kiirmenetluse otsusega karistati Tanel Viljatit rahatrahviga 160 eurot selle eest, et ta juhtis autorongi, mis koosnes sõidukist täismassiga 2000 kg ja haagisest täismassiga 2600 kg, kuigi tal ei olnud BE-kategooria autorongi juhtimise õigust. Kirjeldatud teoga rikkus T. Viljat liiklusseaduse (LS) § 93 lg 2 p 4 ja § 90 lg 1 p 1 nõudeid ning pani toime LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. 2. Kohtuvälise menetleja otsuse vaidlustas menetlusalune isik, taotledes karistuse vähendamist. 3. Tartu Maakohtu 30. septembri 2019. a otsusega tühistati kohtuvälise menetleja otsus ja väärteomenetlus lõpetati väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel väärteotunnuste puudumise tõttu. Kohus lahendas kaebuse kirjalikus menetluses ja leidis, et väärteoasjas kogutud tõendid ei kinnita T. Viljati juhitud sõiduki ja haagise täismassi. Kohtuväline menetleja ei esitanud

4-19-3994

2(3) kohtule sõiduki ega haagise registreerimistunnistust. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et

T. Viljatil ei olnud BE-kategooria juhtimisõigust. Järelikult ei ole süüteo toimepanemine tõendatud. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 4. Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni kohtuväline menetleja, kes taotleb kohtuotsuse tühistamist ja kohtuvälise menetleja otsuse jõustamist.

4.1. T. Viljat on talle süüks arvatud teo toime pannud ja see on õigesti kvalifitseeritud. Arusaamatu on kohtu etteheide tõendite puudumise kohta. Liiklusregistri andmed sõiduki ja haagise täismassi kohta on politseile viivitusteta kättesaadavad infosüsteemi abil. T. Viljat ei eita rikkumise toimepanemist. Kohus tugines asjaolude tuvastamisel kiirmenetluse otsuse andmetele rikkumise aja, koha ja toimepanija kohta, ent ei arvestanud muid andmeid. Seega on maakohtu otsus vastuoluline.

4.2. Kiirmenetluse otsus koostatakse üldjuhul väljaspool politseiasutuse ruume. Sellises olukorras ei ole võimalik lisada väärteoasja materjalidele registreerimistunnistuste koopiaid. Lisaks ei ole sõiduki ega haagise registreerimistunnistuse kaasaskandmine alati kohustuslik (LS § 88 lg 3). Pärast kiirmenetluse otsuse allkirjastamist on täiendavate tõendite toimikusse lisamine välistatud. Kiirmenetluse otsuse tegemisel ei ilmnenud küsitavusi T. Viljati süüs ja sellist kahtlust ei tõstatatud ka kohtule esitatud kaebuses.

4.3. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses. Seega ei saanud kohus piirduda menetluse käigus kerkinud kahtluste nentimisega, vaid pidi ise otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid kontrollima. Liiklusregistri andmed sõidukite täismasside kohta on Maanteeameti veebirakenduse kaudu kõigile kättesaadavad. Samuti oli kohtul kahtluste korral võimalik korraldada kohtuistung ja koguda omal algatusel täiendavaid tõendeid. Jättes selle tegemata, rikkus maakohus oluliselt väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 2 mõttes. 5. Menetlusaluse isiku kaitsja hinnangul on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud. Kaitsja möönab kassatsioonivastuses, et VTMS §-st 123 tuleneb kohtu kohustus kontrollida otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Samas leiab kaitsja, et kui asjas puuduvad igasugused tõendid, ei ole kohtul kohustust neid ise koguda. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 6. Väärteoasja võib lahendada kirjalikus menetluses vaid juhul, kui toimikumaterjalide põhjal on võimalik lahendada kõik VTMS §-s 133 nimetatud küsimused. Kui kohtul tekivad kahtlused väärteo tõendatuses või ilmneb vajadus täiendavate tõendite kogumiseks ja väärteoasja kirjalikus menetluses arutamine ei võimalda kõrvaldada tõenditevahelisi vastuolusid ega lahendada kohtuotsuse tegemisel täiel määral VTMS §-s 133 loetletud küsimusi, tuleb korraldada kohtuistung VTMS § 120 lg 2 alusel (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 3. juuli 2008. a otsus asjas nr 3-1-1-37-08, p-d 8.1 ja 8.2). 7. Maakohus asus seisukohale, et sõiduki ja selle haagise täismass ja menetlusalusel isikul BE-kategooria juhtimisõiguse puudumine ei ole kogutud tõenditega tuvastatud. Leides aga, et vajalikud tõendid on kogumata, poleks maakohus tohtinud lahendada kaebust kirjalikus menetluses, vaid pidi korraldama kohtuistungi. 8. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Tulenevalt VTMS § 125 lg 1 teisest lausest võib maakohus lükata kaebuse arutamise edasi, kui kaebust arutades ilmneb vajadus välja nõuda lisatõendeid. Lisaks sellele, et kohus

4-19-3994

3(3) kontrollib kohtuistungil kõiki tõendeid, mis olid aluseks kohtuvälise menetleja otsuse tegemisel, peab kohus uurimispõhimõttest lähtuvalt vajadusel kohtumenetluse käigus koguma ja kontrollima veel täiendavaid tõendeid ka omal algatusel. Seega kui kohtul tekivad asja arutamisel kahtlused väärteo tõendatuses, peab ta astuma samme tuvastamaks, kas need kahtlused on lisatõendite kogumisega kõrvaldatavad (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

14. jaanuari 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-125-12, p 6; 29. oktoobri 2015. a otsus asjas nr 3-1-1-83-15, p 12 ja 7. detsembri 2015. a otsus asjas nr 3-1-1-67-15, p 20). Tekkinud kahtluste kõrvaldamata jätmine on käsitatav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena VTMS § 150 lg 2 tähenduses. 9. Uurimispõhimõttest tulenevalt ei saanud kohus seega piirduda kõrvaldamata kahtluste olemasolu nentimisega, püüdmata neid tõendite kogumise teel kummutada. Väärteomenetlust alusetult lõpetades rikkus maakohus oluliselt väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 2 mõttes.

10. Liiklusregistri andmetel on juhtimisõiguse ning sõiduki ja haagise tehniliste omaduste tõendamisel õiguslik tähendus (LS § 96 lg 2 ja § 76 lg 2 ls 2). VTMS § 315 sätestab, et kui väärteo toimepanemine on tõendatud riikliku registri andmetega, millel on õiguslik tähendus, ning registrisse tehtud päring on korratav, tehakse andmekogust päringu tegemise kohta märge väärteoprotokolli või kiirmenetluse otsusele. Märkest peab nähtuma päringu tegemise aeg ja päringu tulemus. Seaduse eelnõu seletuskirjast, millega viidatud säte kehtestati (375 SE, Riigikogu XII koosseis), ilmneb, et selle eesmärk oli välistada registrist väljatrüki tegemine, kui päringut on võimalik korrata. Seletuskirjas märgiti, et vajaduse korral on võimalik kaebemenetluses kohtus registriandmeid esitleda või teha väljatrükk. Seega puudus kohtuvälisel menetlejal vajadus lisada väärteoasja materjalide juurde registriandmete väljatrükke. Õige on kassaatori seisukoht, et maakohtul oli võimalik registriandmeid omal algatusel kontrollida või teha vastav päring kohtuvälisele menetlejale.

11. Lähtudes eelnevast ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7 ja § 175 p-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium maakohtu otsuse ja saadab väärteoasja uueks arutamiseks samale maakohtule teises kohtukoosseisus. Kohtuvälise menetleja kassatsioon tuleb rahuldada osaliselt.

12. T. Viljati kaitsja on esitanud Riigikohtule taotluse kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks 356,40 euro suuruses summas, sh käibemaks 59,40 eurot. Taotluse kohaselt on materjalidega tutvumiseks, kaitsealusega suhtlemiseks ning kassatsioonivastuse koostamiseks ja vormistamiseks kulutatud aega 330 minutit. Kolleegiumi hinnangul on tehtud toimingud olnud vajalikud, kuid neile kulunud aeg ülemäärane. Võttes arvesse kassatsioonivastuse mahtu ja asjaolu, et tegemist ei ole keeruka väärteoasjaga, loeb kolleegium vastuse koostamise põhjendatud ajakuluks 220 minutit. Juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 1 lg-test 6 ja 10 ning § 9 lg-st 2, rahuldab kolleegium taotluse osaliselt ja määrab riigi õigusabi tasu suuruseks 237,60 eurot (koos käibemaksuga). See menetluskulu tuleb VTMS § 38 lg 1 ja kriminaalmenetluse seadustiku § 186 lg 1 kohaselt jätta riigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)