Legislator Case Law & Legislation
1-20-1084/3 AI generated

1-20-1084/3 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 1-20-1084/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

veebruar 2020, Tallinn Kriminaalasja number 1-20-256 (19230200481) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Kriminaalasi A.Y ik: XXX, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, töökoht: X OÜ, elukoht: xxx. T kahtlustatavana kinni peetud 28.07.2019, õkend: vabastatud samal päeval, tõkendit ei ole kohaldatud. Varasem karistatus: kehtivad kriminaalkaristused puuduvad . , üks kehtiv väärteokaristus Kaitsja Kohtueelsel menetlusel advokaat Liis Suik RESOLUTSIOON

Legislator headnote

AI generated

1-20-1084/3 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Vastavalt LS § 127 sätetele tuleb pärast otsuse jõustumist viie tööpäeva jooksul juhiluba loovutada Maanteeametile.

Keywords

AI generated
alcohol abuse alcohol monopoly aggravated drunk driving trade in alcoholic beverages breathalyzer test serious narcotics offense
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1-20-1084

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

17. veebruar 2020, Tallinn Kriminaalasja number 1-20-256 (19230200481) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Kriminaalasi A.Y

24 lg 1

süüdistus KarS § 4 järgi Kokkuleppemenetluses Prokurör Katrin Tron Süüdistatav A.Y

ik: XXX, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, töökoht: X OÜ, elukoht: xxx. T kahtlustatavana kinni peetud 28.07.2019, õkend: vabastatud samal päeval, tõkendit ei ole kohaldatud. Varasem karistatus: kehtivad kriminaalkaristused puuduvad . , üks kehtiv väärteokaristus Kaitsja Kohtueelsel menetlusel advokaat Liis Suik RESOLUTSIOON

1. A.Y

424 lg 1 ette

süüdi tunnistada KarS § nähtud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud.

2. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistus, s.o kahtlustatavana kinnipidamise päev 28.07.2019, s.o 1 (üks) päev, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 5 (viis) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva. 3. A.Y-le KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud ja ära kandmata tähtajaline vangistus 5 (viis) kuud A.Y suhtes ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata kui A.Y temale määratud 2 (kaks) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. 4. estada A.Y-le KarS § 78 p 1 alusel arv määratud 2 (kaks) aastase katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 17.02.2020. 5. alusel kohaldada A.Y suhtes lisakaristust ja

KarS § 50 lg 1 p 1 ja § 424 lg 3 võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus A.Y-lt

4 (neli) kuuks. Kohaldatud lisakaristus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest ning lisakaristus lõpeb 4-kuulise tähtaja möödumisel.

6. Vastavalt LS § 127 sätetele tuleb pärast otsuse jõustumist viie tööpäeva jooksul juhiluba loovutada Maanteeametile.

7. A.Y-lt -de 4

välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p ja 9; § 179 lg 1 p 2 -te 1 ja 3 alustel: ja § 180 lg - teise sundraha 876 (kaheksasada

astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasnev seitsekümmend kuus) eurot; - Liis Suik makstud

kohtueelsel menetlusel riigi õigusabi korras määratud kaitsjale tasu 97 ( ) eurot ja 20 (kaks ; üheksakümmend seitse kümmend) senti s.o kokku menetluskulu 973 ( ) eurot ja 20 üheksasada seitsekümmend kolm (kaks kohtuots

12 kuu jooksul igakuiste kümmend) senti, mis tuleb use jõustumisest maksetena tasuda ksuja kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos näidatud Ma Tolliameti A.Y arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „ , 1-20-1084, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos arveldusarvete numbrite ja viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel A.Y-le tema elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud.

Süüdistuse sisu

A.Y 28.07.2019 ` tema juhtis tahtlikult it süüdistatakse selles, et kella 02:02-02:04 ajal Harjumaal, Tallinna linnas, xxx, xxx mööda suunas mootorsõidukit Opel Vectra registreerimismärgiga – xxx, olles (

joobeseisundis alkoholijoove alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 1,24 mg/l, laiendmääramatusega ±0,12 mg/l, lõplik mõõtetulemus 1,12 mg/l), millega rikkus Liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1, (LS) § 69 lg 2 p 1 ja Korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1.

LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. KorS § 36 lg 1 Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu - joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 69 lg 2 p 1 Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja - maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

Seega süüdistatav A.Y pani toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, see on

mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise.

Kokkuleppe sisu

Juhindudes KrMS § 245 sätetest on Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokurör 10.02.2020 abi Katrin Tron, süüdistatav A.Y ja tema kaitsja Liis Suik sõlminud järgneva kokkuleppe:

Karistuse liik ja määr:

KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale A.Y-le karistuseks vangistust 6 /kuus/ kuud.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka isiku kinnipidamise aeg 28.07.2019 kuni 28.07.2019, see on 1 /üks/ päev ja lõplikuks karistuseks määrata vangistus 5 /viis/ kuud ja 29 /kakskümmend üheksa/ päeva.

Kohaldades KarS § 73 sätteid, määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui süüdistatav ei pane 2 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda

kohtuotsuse kuulutamise päev. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta ära mootorsõiduki juhtimisõigus 4 kuuks.

Kriminaalmenetluse kulud: a. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 876 eurot. b. Kaitsjatasu summas 97.20 eurot.

c. Kohtumenetluse kulud: kohtumenetluses tekkivad kohtumenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda, kuid eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus ei

ole kokkuleppe sõlmimise ajal teada. Süüdistataval tuleb tasuda kriminaalmenetluse kulud - kohtueelses menetluses kogusummas 973, 20 eurot, millele lisanduvad kohtumenetluses tekkivad, kuid kokkuleppe sõlmimise ajal veel teadmata kulud, alates kohtuotsuse jõustumisest ositi 12 kuu jooksul igakuiste maksetena.

Kohtu seisukoht

Kohus, tutvunud kohtule esitatud kokkuleppe ja kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet.

Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse (KrMS § 245, § 248 lg 1 p st 5; § st 249; § - - -st 311; § st 313) sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav kuulub talle - KarS § 424 lg 1 järgi süüks arvatud kurite süüdimõistmisele ja talle tuleb o toimepanemises mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/