1-07-8719/41 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kohtulahendi täitmine nr 1-07-8719

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10. märts 2010.a Asja number 1-07-8719 Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Prokurör Ruti Kilg Kaitsja Anu Rannaveski Taotluse esitaja Tartu Vangla Taotlus

süüdimõistetu P.M vangistusest tingimisi

ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega Süüdimõistetu P.M, isikukood xxx, elukoht vabanemisel xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

RESOLUTSIOON

Kohus määras:

Vabastada P.M Tartu Maakohtu

12.03.2008.a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega.

P.M katseaeg lõppeb 04.10.2011.a.

Elektroonilise valve kestus P.M suhtes on 8 kuud.

Katseajal on P.M kohustatud järgima KarS § 75-s sätestatud kontrollnõudeid 1.

elada kohtu poolt määratud alalises elukohas

2 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxx

2. ilmuda kriminaalhooldaja määratud

ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma

elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva

loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks;

5. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa

elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks ja täitma kohustusi:

1. asuda tööle 3 nädala jooksul alates

vabanemisest või registreerida ennast tööotsijaks;

2. mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume;

3. mitte suhelda kriminaalkorras karistatud

isikutega kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta;

4. pöörduda psühhiaatri või narkoloogi poole

võimalik alkoholsõltuvuse tuvastamiseks ja ravi määramise korral alluda ravile;

5. osaleda Anonüümsete Alkohoolikute grupi

töös;

6. osaleda sotsiaalprogrammides kriminaal-

hooldaja määramisel.

P.M tuleb käitumiskontrolli teostamiseks

määrata Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Edasikaebekord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud P.M on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 12.03.2008.a otsusega kriminaalasjas

nr 1-07-8719 ja KarS § 200 lg 2 p 7 järgi karistati teda vangistusega 3 aastat 4 kuud.

P.M karistusaja algus on 05.06.2008.a ja lõpp 04.10.2011.a.

Tartu Vangla on esitanud taotluse P.M ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega.

Poolte seisukohad Prokurör ei toetanud ennetähtaegset vabastamist. P.M ja tema kaitsja taotlesid vabastamist.

Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad, uurinud kirjalikke tõendeid ja tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga leiab, et P.M tuleb vabastada ennetähtaegselt.

3 KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga vangistusest ennetähtaegse vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo toimepanemises

süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui

süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub KarS § 75 lg 2 p 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. P.M on karistust kandnud 1 aastat 9 kuud ja 5 päeva ja ta on nõustunud elektroonilise valvega.

Kriminaalhooldaja on toetanud P.M ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valvega, kuna eelkõige elektrooniline valve aitab P.M tõestada võimekust elada seaduskuulekalt. Vastavad tingimused on olemas.

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt P.M omab prosotsiaalseid

väärtushinnanguid – väärtustab peresuhteid, õppimist ning tööd. Tunnistab oma alkoholsõltuvust. Edaspidiseks eluks on seatud reaalsed eesmärgid.

P.M on kriminaalkorras karistatud kuuel korral eriliigiliste kuritegude eest, viimasel korral röövimise eest. P.M käitumine vanglas on olnud väga hea. Ta on

läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Vihajuhtimine“. P.M õpib vangistuse kandmise ajal keevitaja erialal alates 2008.a septembrist. P.M töötab

vanglas majandustöödel. Karistuse kandmise ajal ei ole ta distsiplinaarrikkumisi toime

pannud. Eeltoodust järeldab kohus, et P.M on motiveeritud ennetähtaegsele

vabanemisele. P.M on olemas toetav lähivõrgustik – ema ja tütar. Ta on

kasutanud vanglas võimaldatavaid enesetäiendamise võimalusi. Oluline on, et P.M

on tegelenud oma alkoholiprobleemiga – selleks läbis ta programmi

„Eluviisitreening“. Riigil on võimalik P.M käitumist intensiivselt kontrollida järgneva ligi pooleteise aasta jooksul s.o kandmata karistusaja ulatuses, mis on KarS § 76 lg

4 kohaselt katseaja pikkuseks. Tema käitumist on võimalik mõjutada, määrates erinevaid lisakohustusi. Elektroonilise valve tähtajaks tuleb määrata, arvestades P.M poolt

toimepandud viimase kuriteo raskust, 8 kuud, mis tulenevalt KarS § 751

lg-st 4 hakkab

kulgema alates päevast, mil elektroonilise valve seade kinnitatakse P.M keha külge. P.M võimalike riskide maandamiseks tuleb talle käitumiskontrolli ajaks määrata kohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning samuti kohustus mitte suhelda

kriminaalkorras karistatud isikutega. Elu stabiliseerimiseks on vajalik kiire tööle asumine.

Tulenevalt eelnevast alkoholsõltuvusest tuleb P.M kohustada pöörduma

psühhiaatri või narkoloogi poole ning vajadusel alluma ravile, P.M andis ka

vastava nõusoleku. P.M tuleb osaleda ka Anonüümsete Alkohoolikute grupi

töös. P.M korduvalt karistatud ja vangistust kandnud isikuna tuleb osaleda temale kriminaalhooldaja poolt määratavates sotsiaalprogrammides.

Kohus asja lahendamisel juhindub KarS §-st 75, 751ja 76 ja KrMS §-dest 426 ja 432 lg 3.

Haide Rimmel kohtunik